1.

Euroopas valitsevas õigusriigi kriisi olukorras on Euroopa Kohtu mahukas praktikas, mida ohtralt kommenteeritakse, kindlaks määratud kohtute sõltumatuse ja erapooletuse nõuete piirjooned, mis tulenevad ELL artikli 19 lõike 1 teisest lõigust, võttes arvesse Euroopa Liidu põhiõiguste harta (edaspidi „harta“) artiklit 47.

2.

Praegusel ajal võib märgata, et Euroopa Kohtule esitatud eelotsusetaotlustes soovitakse saada selgitusi, millised järeldused tuleb sellest kohtupraktikast teha. ( 2 )

3.

Kas liikmesriigi kohus võib märkida, et rikkumiste tõttu tema mõne kohtuniku ametisse nimetamise menetluses ei ole selle riigi kõrgema astme kohtuinstants „seaduse alusel moodustatud kohus“ ELL artikli 19 lõike 1 teise lõigu tähenduses, tõlgendatuna, võttes arvesse harta artiklit 47? Missugune on jaatava vastuse korral niisuguse kohtuinstantsi aktide õiguslik saatus? Niisugused delikaatsed küsimused, millele käesolev ettepanek on keskendatud, on esitanud Euroopa Kohtule Sąd Apelacyjny w Krakowie (Krakowi apellatsioonikohus, Poola) selles eelotsusemenetluses.

4.

Euroopa Kohus saab tehtavas kohtuotsuses seega võtta seisukoha muu hulgas küsimuses, kas seaduse alusel moodustatud kohtu nõude rikkumise tagajärjed tuleb kindlaks määrata ladinakeelse maksiimi ex iniuria ius non oritur (ebaõiglusest ei saa tekkida õigust) abil juhul, kui asjaomase kohtuinstantsi aktid on jõustunud.

5.

Käesolevas kohtuasjas on asjakohased ELL artikli 19 lõike 1 teine lõik ja harta artikli 47 teine lõik.

6.

8. detsembri 2017. aasta kõrgeima kohtu seadusega (ustawa o Sądzie Najwyższym) (Dz. U. 2018, jrk nr 5) moodustati muu hulgas Sąd Najwyższys (Poola kõrgeim kohus) Izba Kontroli Nadzwyczajnej i Spraw Publicznych (erakorralise kontrolli ja avalike asjade kolleegium, Poola; edaspidi „erakorralise kontrolli ja avalike asjade kolleegium“).

7.

Kõrgeima kohtu seaduse, mida on muudetud 20. detsembri 2019. aasta seadusega üldkohtute korralduse seaduse, Poola kõrgeima kohtu seaduse ja teatavate muude seaduste muutmise kohta (ustawa z dnia 20 grudnia 2019 r. o zmianie ustawy – Prawo o ustroju sądów powszechnych, ustawy o Sądzie Najwyższym oraz niektórych innych ustaw), artiklis 26 on ette nähtud:

„1.   [Erakorralise kontrolli ja avalike asjade kolleegiumi] pädevusse kuuluvad erakorraliste kaebuste läbivaatamine, valimisi puudutavad vaidlused ning üleriigilise referendumi ja põhiseaduse referendumi õiguspärasuse vaidlustused, valimiste ja referendumite õiguspärasuse kinnitamine, muud avalik-õiguslikud kohtuasjad […].

2.   [Erakorralise kontrolli ja avalike asjade kolleegium] on pädev lahendama taotlusi või avaldusi kohtuniku taandamise või selle kohtu määramise kohta, kus menetlus tuleb läbi viia, sealhulgas väiteid kohtu või kohtuniku sõltumatuse puudumise kohta. […]

3.   Lõikes 2 nimetatud taotlus jäetakse läbi vaatamata, kui see puudutab kohtuniku ametisse nimetamise õiguspärasuse või tema õigusemõistmise pädevuse legitiimsuse tuvastamist või hindamist.

[…]“.

8.

Selle seaduse artikli 89 lõigetes 1–3 on sätestatud:

„1.   Kui see on vajalik, et järgida demokraatliku õigusriigi põhimõtet, mis konkretiseerib sotsiaalse õigluse põhimõtet, võib üld‑ või sõjakohtu jõustunud otsuse peale, millega lõpetatakse menetlus asjaomases menetluses, esitada erakorralise kaebuse:

ning kohtuotsust ei saa tühistada või muuta muude kohtuväliste vahenditega.

2.   Erakorralise kaebuse võib esitada peaprokurör, ombudsman ning oma pädevuse piires Poola Vabariigi Prokuratoria Generalna (riigikassa huve kaitsev riigiasutus) peadirektor, laste õiguste ombudsman, patsiendi õiguste ombudsman, finantsjärelevalvekomisjoni esimees, finantsombudsman, väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate ombudsman ning konkurentsi‑ ja tarbijakaitseameti peadirektor.

3.   Erakorraline kaebus tuleb esitada viie aasta jooksul alates vaidlustatava kohtuotsuse jõustumise kuupäevast ja kui kohtuotsuse peale on esitatud kassatsioonkaebus, ühe aasta jooksul alates selle läbivaatamise kuupäevast. Erakorralist kaebust ei saa rahuldada vastustaja kahjuks, kui see esitati rohkem kui aasta pärast kohtuotsuse jõustumise kuupäeva, ja kassatsioonkaebuse korral pärast kuue kuu möödumist selle läbivaatamise kuupäevast.“

9.

Selle seaduse artikli 115 lõige 1 on sõnastatud järgmiselt:

„Kuue aasta jooksul alates käesoleva seaduse jõustumisest võib erakorralise kaebuse esitada menetluse lõpetamise kohtuotsuste peale, mis on jõustunud pärast 17. oktoobrit 1997. Artikli 89 lõike 3 esimest lauset ei kohaldata.“

10.

Äriühing AW „T“ sp. z o.o. palus oma 9. augusti 2004. aasta hagiavalduses, et B.O‑l ning äriühingutel „R“ ja „K“ keelataks viia turule muu hulgas ristsõnaajakirju numbritega 100, 200, 222, 300, 333, 500, 1000, milles ristsõnaruudustikud asetsevad värvilises raamis, mille põhi on sama värvi, ja värvilise servaga. Nende ajakirjade turuleviimisega rikutakse tema väitel 30. juuni 2000. aasta tööstusomandi õiguse seadust (ustawa prawo o własności przemysłowej; Dz. U. 2003, jrk nr 1117) ja 16. aprilli 1993. aasta seadust võitluse kohta ebaausa konkurentsiga (ustawa o zwalczaniu nieuczciwej konkurencji; Dz. U. 2003, jrk nr 1503).

11.

Sąd Okręgowy w Krakowie (Krakowi regionaalne kohus, Poola) keelas oma 25. oktoobri 2005. aasta otsusega turule viia 28 ajakirja, mis olid kaitstud registreeritud kaubamärgiga, ja jättis hageja ülejäänud nõuded rahuldamata.

12.

Sąd Apelacyjny w Krakowie (Krakowi apellatsioonikohus), kellele B.O. ja äriühing „R“ esitasid apellatsioonkaebuse, muutis 9. novembri 2006. aasta kohtuotsusega ( 3 ) Sąd Okręgowy w Krakowie (Krakowi regionaalne kohus) kohtuotsuseid nii, et laiendas käesoleva ettepaneku eelmises punktis mainitud keeldu.

13.

Ainult B.O. on esitanud selle kohtuotsuse peale kassatsioonkaebuse Sąd Najwyższyle (kõrgeim kohus). See kohus tühistas 21. veebruaril 2008 Sąd Apelacyjny w Krakowie (Krakowi apellatsioonikohus) otsuse osas, milles oli muudetud Sąd Okręgowy w Krakowie (Krakowi regionaalne kohus) kohtuotsust, ja saatis asja uueks läbivaatamiseks apellatsioonikohtule tagasi. 27. mail 2010 tegi Sąd Apelacyjny w Krakowie (Krakowi apellatsioonikohus) lõpuks oma otsuse.

14.

Alles 27. jaanuaril 2020 esitas Prokurator Generalny (Poola peaprokurör) kõrgeima kohtu seaduse artikli 89 kohaselt Sąd Najwyższyle (kõrgeim kohus) erakorralise kaebuse äriühingu „R“ S.A. toetuseks Sąd Apelacyjny w Krakowie (Krakowi apellatsioonikohus) 9. novembri 2006. aasta kohtuotsuse peale. Peaprokuröri hinnangul on see kohus rikkunud reformatio in peius’e keeldu, sest muutes Sąd Okręgowy w Krakowie (Krakowi regionaalne kohus) kohtuotsust, laiendas ta muu hulgas äriühingule „R“ määratud keeldu. Selle apellatsioonikohtu otsusega oli keelatud turule viia kõiki ristsõnaajakirju, mis olid kaanel tähistatud numbritega 100, 200, 222, 300, 333, 500 ja 1000, samas kui esimese astme kohtu otsusega keelati turule viia ainult konkreetseid ajakirju, mida oli nimetatud pealkirjade ja avaldamisviidetega ning mis kandsid asjaomaseid registreeritud kaubamärke. Sąd Najwyższy (kõrgeim kohus) tühistas oma 20. oktoobri 2021. aasta kohtuotsusega äriühingu „R“ suhtes tehtud 9. novembri 2006. aasta kohtuotsuse, millega keelati sisuliselt teatavad kõlvatu konkurentsi teod, ja saatis asja uueks läbivaatamiseks tagasi Sąd Apelacyjny w Krakowiele (Krakowi apellatsioonikohus), kes on eelotsusetaotluse esitanud kohus.

15.

Läbivaatamise raames palus AW „T“ eelotsusetaotluse esitanud kohtul anda talle välja 9. novembri 2006. aasta kohtuotsuse ärakiri ning panna sellele täitepealdisena märge, mis kinnitab, et see kohtuotsus on jõustunud, väites, et Sąd Najwyższy (kõrgeim kohus) 20. oktoobri 2021. aasta kohtuotsust tuleb käsitada õigustühisena.

16.

AW „T“ viitas selle taotluse põhjendamiseks esiteks Euroopa Inimõiguste Kohtu (edaspidi „EIK“) 8. novembri 2021. aasta otsusele Dolińska‑Ficek ja Ozimek vs. Poola ( 4 ), millest ilmneb, et erakorralise kontrolli ja avalike asjade kolleegium ei ole seaduse alusel moodustatud kohus.

17.

Teiseks tugines AW „T“6. oktoobri 2021. aasta kohtuotsusele W. Ż. (kõrgeima kohtu erakorralise kontrolli ja avalike asjade kolleegium – ametissenimetamine) ( 5 ), millest ta järeldab, et puudulikult moodustatud kohtu otsus ei ole teistele kohtutele siduv ja see tuleb jätta täitmata, ilma et seda oleks tarvis tühistada.

18.

Kolmandaks avaldas AW „T“ kahtlust, kas erakorralist kaebust saab esitada jõustunud kohtuotsuse peale pärast 14 aasta möödumist, eelkõige juhul, kui selle kaebuse eesmärk oli kaitsta ainult ühe riigi osalusega äriühingu majandushuve.

19.

Eelotsusetaotluse esitanud kohus selgitab, et Sąd Najwyższy (kõrgeim kohus) 20. oktoobri 2021. aasta kohtuotsuse tegi kolleegium, mis koosnes samal päeval sama menetluse käigus nimetatud kohtunikest. Selles menetluses võttis Krajowa Rada Sądownictwa (riiklik kohtute nõukoda, Poola; edaspidi „KRS“) vastu resolutsiooni, millega neid kohtunikke soovitati ja mis seejärel Naczelny Sąd Administracyjnys (Poola kõrgeim halduskohus) vaidlustati, mis selle otsuse täitmise esialgse õiguskaitse abinõuna peatas. Poola Vabariigi president nimetas need kohtunikud siiski ametisse enne, kui Naczelny Sąd Administracyjny (Poola kõrgeim halduskohus) tegi otsuse vaidlustatud resolutsiooni kohta.

20.

Eelotsusetaotluse esitanud kohus märgib selles olukorras, et Sąd Najwyższy (kõrgeim kohus) koosseis, kes tegi 20. oktoobri 2021. aasta kohtuotsuse, koosnes kohtunikest E. S., T. D., P. K., A. R. ja M. S. ning et rikkumiste tõttu menetluses, mille tulemusena nad erakorralise kontrolli ja avalike asjade kolleegiumi kohtunikeks nimetati, ei ole see kohtukoosseis eelnevalt seaduse alusel moodustatud kohus liidu õiguse tähenduses. Järelikult tuleb analüüsida niisuguse kohtu otsuse toimet.

21.

Eelotsusetaotluse esitanud kohtu hinnangul tuleb kõigepealt siiski vastata küsimusele, kas liikmesriigi kohtul on õigus kontrollida kõrgema astme kohtu koosseisu, kes talle asja uueks läbivaatamiseks tagasi saatis, olles teinud otsuse erakorralise kaebuse läbivaatamise menetluses, ja seda juhul, kui liikmesriigi õigusnormide kohaselt on kõrgema astme kohtu hinnang sellele esimesele kohtule siduv.

22.

Neil asjaoludel otsustas Sąd Apelacyjny w Krakowie (Krakowi apellatsioonikohus) menetluse peatada ja esitada Euroopa Kohtule järgmised eelotsuse küsimused:

23.

Euroopa Kohtu presidendi 11. mai 2022. aasta otsusega jäeti rahuldamata taotlus kohaldada käesoleva kohtuasja suhtes kiirendatud menetlust.

24.

Kirjalikud seisukohad esitasid põhikohtuasja kaebuse esitaja äriühing „R“, põhikohtuasja vastustaja äriühing AW „T“, Poola, Taani ja Madalmaade valitsus ning Euroopa Komisjon. Äriühingud „R“ ja AW „T“, Poola valitsus ja komisjon esitasid suulised seisukohad 9. jaanuari 2025. aasta kohtuistungil.

25.

Euroopa Kohtu palvel puudutab käesolev ettepanek ainult kolmandat ja neljandat eelotsuse küsimust.

26.

Poola valitsus väitis, et Euroopa Kohtus ei ole pädev vastama ühelegi eelotsuse küsimusele, sest kohtukorraldus kuulub liikmesriikide ainupädevusse. Seega ei ole nimetatud liikmesriigi väitel võimalik ELL artikli 19 lõike 1 teist lõiku tõlgendada nii, et see on õigusnorm, mis kohustab liikmesriike korraldama õigusemõistmist teataval viisil.

27.

Selle argumendi võib kergesti tagasi lükata. Väljakujunenud kohtupraktikast tuleneb, et kuigi kohtukorraldus liikmesriikides kuulub tõepoolest liikmesriikide pädevusse, on nad siiski kohustatud selle pädevuse kasutamisel täitma kohustusi, mis tulenevad neile liidu õigusest, muu hulgas seoses riigisiseste normidega, mis reguleerivad kohtunike ametisse nimetamise otsuste vastuvõtmist, ja olenevalt olukorrast seoses normidega, mida selliste ametisse nimetamise menetluste kontekstis kohtulikule kontrollile kohaldatakse. Lisaks puudutavad Poola valitsuse vastuväited sisuliselt selle artikli 19 ulatust ennast ja seega selle tõlgendamist. Niisugune tõlgendamine kuulub ELTL artikli 267 kohaselt aga ilmselgelt Euroopa Kohtu pädevusse. ( 6 )

28.

See valitsus väitis ka, et kõik eelotsuse küsimused on vastuvõetamatud põhjusel, et esitatud õiguslikud küsimused on fiktiivsed, ei ole asjakohased või on hüpoteetilised. Tema seisukohast ei ilmne eelotsusetaotlusest, et põhikohtuasjas oleks rikutud õigust seaduse alusel eelnevalt moodustatud kohtule etapis, kus erakorralise kontrolli ja avalike asjade kolleegium vaatas läbi erakorralist kaebust, või et nimetatud õiguse tagamine oleks sattunud ohtu selle tagajärjel, et eelotsusetaotluse esitanud kohus vaatas asja uuesti läbi.

29.

Ka see argument ei veena mind. Euroopa Kohtu vastus tundub vajalik, et eelotsusetaotluse esitanud kohus saaks lahendada küsimuse, kas ta peab põhikohtuasja uuesti läbi vaatama asjaoludel, kus otsuse, mis on selle läbivaatamismenetluse aluseks, tegi kohtuinstants, mida ei saa pidada seaduse alusel eelnevalt moodustatud kohtuks EIK praktika tähenduses.

30.

Pealegi tuleb juhtida tähelepanu asjaolule, et ehkki komisjon ei sea käesoleva eelotsusetaotluse vastuvõetavust sõnaselgelt kahtluse alla, märgib ta sisuliselt, et kohtuasja materjalid ei võimalda kindlaks teha, kas ainuisikulises koosseisus eelotsusetaotluse esitanud kohus on pädev tegema otsust eelotsuse küsimustes esile toodud probleemide kohta ja kas menetlus, mille eesmärk on tuvastada 9. novembri 2006. aasta kohtuotsuse jõustumine, lubab ainult ühel pädeval kohtunikul kontrollida, kas selle kohtuotsuse tühistanud kõrgema astme kohtu koosseis on moodustatud nõuetekohaselt.

31.

Sellega seoses meenutan ainult nagu ka komisjon, et väljakujunenud kohtupraktika kohaselt on üksnes asja menetleval ja selles tehtava lahendi eest vastutaval liikmesriigi kohtul õigus kohtuasja eripära arvesse võttes hinnata nii eelotsusetaotluse vajalikkust asjas otsuse langetamiseks kui ka Euroopa Kohtule esitatavate küsimuste asjakohasust. Järelikult, kui need küsimused puudutavad liidu õiguse tõlgendamist, on Euroopa Kohus seega põhimõtteliselt kohustatud vastama. ( 7 )

32.

Kolmanda küsimusega soovib eelotsusetaotluse esitanud kohus teada, kas talle on siduv niisuguse kõrgema astme kohtu otsus, kes ei vasta nõudele, et see peab olema sõltumatu ja erapooletu eelnevalt seaduse alusel moodustatud kohus ELL artikli 19 lõike 1 teise lõigu tähenduses.

33.

Eelotsusetaotlusest ilmneb, et selle küsimusega soovib eelotsusetaotluse esitanud kohus sisuliselt teada, kas ELL artikli 19 lõike 1 teine lõik võimaldab liikmesriigi kohtul kontrollida, kas kõrgema astme kohus vastab nõudele, et see peab olema sõltumatu ja erapooletu eelnevalt seaduse alusel moodustatud kohus selle sätte tähenduses. ( 8 ) Küsimus, kas juhul, kui selle kontrollimise tulemusel saadav vastus on eitav, on selle viimase kohtu ükskõik missugune otsus siiski madalama astme kohtule siduv, kuulub minu arvates probleemide hulka, mis puudutavad nende kohtuotsuste õiguslikku saatust ja mille kohta on esitatud neljas küsimus.

34.

Kohtupraktikast, mis ulatub tagasi kohtuotsuseni Associação Sindical dos Juízes Portugueses ( 9 ), ilmneb, et kindlustamaks ELL artikli 19 lõike 1 teises lõigus nõutud tõhusat kohtulikku kaitset, on esmatähtis säilitada kohtu sõltumatus ja erapooletus. Nõue, et kohtud, kes võivad kohaldada liidu õigust, oleksid sõltumatud ja erapooletud, on oluline osa õigusest tõhusale kohtulikule kaitsele ja põhiõigusest õiglasele kohtulikule arutamisele, mis on ülimalt tähtis, et tagada liidu õigusest õigussubjektidele tulenevate õiguste kogumi ja ELL artiklis 2 osutatud liikmesriikide ühiste väärtuste, eeskätt õigusriigi väärtuse kaitse. ( 10 )

35.

Õigusel „eelnevalt seaduse alusel moodustatud kohtule“ on Euroopa Kohtu hinnangul väga tihedad seosed „sõltumatuse“ ja „erapooletuse“ tagatistega. Kuigi õiglase kohtuliku arutamise temaatikas ei ole tegemist samasuguste tagatistega, on need oma olemuselt ja eesmärgi poolest tihedalt seotud. Nagu Euroopa Kohus on märkinud, ( 11 ) viidates EIK otsusele Ástráðsson vs. Island ( 12 ), on mõlema tagatise eesmärk kaitsta õigusriiki ja võimude lahusust, tagades üldsuse usalduse kohtuvõimu vastu.

36.

Mis täpsemalt puudutab kohtunike ametisse nimetamise menetlust, siis praegu ei ole vaidlust selles, et arvestades põhimõttelisi tagajärgi, mida see menetlus toob kaasa kohtuvõimu nõuetekohasele toimimisele ja legitiimsusele demokraatlikus riigis, kus valitseb õiguse ülimuslikkus, on selline protsess tingimata tihedalt seotud mõistega „seaduse alusel eelnevalt moodustatud kohus“. ( 13 )

37.

Kohtuotsuses (uuesti läbivaatamine) Simpson vs. nõukogu ( 14 ) märkis Euroopa Kohus, et liikmesriigi kohtusüsteemis kohtunike ametisse nimetamisel esinev nõuetele mittevastavus toob kaasa seaduse alusel eelnevalt moodustatud kohtu nõude rikkumise eelkõige juhul, kui see nõuetele mittevastavus on niisugust laadi ja niisuguse raskusastmega, mis tekitab tegeliku riski, et muud võimuharud, iseäranis täitevvõim, võivad rakendada kaalutlusõigust selle piire põhjendamatult ületades, ohustades nii ametisse nimetamise menetluse tulemuse terviklikkust ja tekitades õigussubjektides põhjendatud kahtluse asjasse puutuvate kohtunike sõltumatuse ja erapooletuse suhtes, mis juhtub, kui kõne all on normid, mis moodustavad lahutamatu osa kohtusüsteemi ülesehitusest ja toimimisest. ( 15 )

38.

Kohtuotsuses (uuesti läbivaatamine) Simpson leidis Euroopa Kohus ka, et tagatised sõltumatusse ja erapooletusse eelnevalt seaduse alusel moodustatud kohtusse pöördumiseks, mis kujutavad endast õiguse õiglasele kohtumenetlusele nurgakivi, tähendavad muu hulgas, et iga kohus on kohustatud kontrollima, kas ta kujutab oma koosseisu poolest endast niisugust kohut, kui selles küsimuses on tõsiseid kahtlusi. Euroopa Kohus järeldas, et see kontroll on oluline menetlusnõue, mille järgimise kohustus põhineb avalikul huvil, ja selle täidetust tuleb kontrollida omal algatusel. ( 16 )

39.

Sellest kohtuotsusest tuleneb, et põhivastutus selle kontrollimisel, kas järgitakse õigust eelnevalt seaduse alusel moodustatud kohtule, lasub kohtutel, sh liikmesriikide kohtutel, ükskõik kas tegemist on nende oma koosseisu või muu kohtu koosseisu nõuetekohasusega. ( 17 )

40.

Mis puudutab õigusriiki Poolas, siis Euroopa Kohtu praktikast ilmneb, et liikmesriikide kohtud peavad saama kontrollida, kas rikkumine kohtuniku ametisse nimetamise menetluses sai tuua kaasa nende nõuete rikkumise, mis tulenevad õigusest tõhusale kohtulikule kaitsele ELL artikli 19 lõike 1 teise lõigu ja harta artikli 47 tähenduses, ( 18 ) ning konkreetselt nende nõuete rikkumise, mis puudutavad õigust sõltumatule ja erapooletule seaduse alusel moodustatud kohtule, niisugustel asjaoludel, et nende nõuete järgimises võib kahelda. ( 19 )

41.

Täpsemalt selgub, et liikmesriigi kohus peab saama hinnata, kas ametisse nimetamise otsuste tegemise sisulised tingimused ja menetluslik kord võivad talle teatavaks saanud ja nõuetekohaselt tõendatud asjaolusid arvestades tekitada õigussubjektidel põhjendatud kahtlusi selles suhtes, kas nad on väljaspool väliste tegurite, eelkõige seadusandliku ja täitevvõimu otsese või kaudse mõju haardeulatust, ja kas ta on vastanduvaid huvisid arvestades neutraalne. ( 20 )

42.

Selles küsimuses tuleb märkida, et seda kohtupraktika suunda esindavad kohtuotsused puudutavad „horisontaalseid“ suhteid niisugust hindamist läbi viiva liikmesriigi kohtu ja hinnatava kohtuinstantsi vahel. Tegemist oli:

43.

Euroopa Kohtul ei ole seevastu siiani olnud võimalust võtta seisukohta küsimuses, kas liikmesriigi kohus peab saama kontrollida, kas hierarhiliselt kõrgem kohtuinstants kujutab endast sõltumatut ja erapooletut seaduse alusel moodustatud kohut ELL artikli 19 lõike 1 teise lõigu tähenduses. ( 22 )

44.

Mina olen veendunud, et niisuguse hierarhilise suhte olemasolu ei välista seda, et esimene kohus võiks sellise kontrollimise läbi viia.

45.

Nagu ma juba eespool selgitasin, kuigi õigusemõistmise korraldamine liikmesriikides kuulub tõesti liikmesriikide pädevusse, on liikmesriigid siiski kohustatud selle pädevuse kasutamisel täitma kohustusi, mis tulenevad neile liidu õigusest ja eelkõige ELL artikli 19 lõike 1 teisest lõigust. ( 23 ) Konkreetsemalt märgin, et Euroopa Kohtu praktikas on loodud seos sõltumatu ja erapooletu eelnevalt seaduse alusel moodustatud kohtu ning esimuse põhimõtte vahel. Õiguslik skeem on hästi paigas: ELL artikli 19 lõike 1 teise lõiguga on liikmesriikidele pandud kohustus saavutada tulemus, mis on selge ja täpne ning millega ei kaasne ühtegi tingimust; ( 24 ) iseäranis peab iga riigisisene kohus oma pädevuse piires jätma tema menetluses olevas kohtuvaidluses kohaldamata iga riigisisese õigusnormi, mis on vastuolus niisuguse vahetu õigusmõjuga liidu õigusnormiga nagu ELL artikkel 19. ( 25 ) Selles küsimuses tuleb meenutada, et üldine tees, et esimuse põhimõtte kohaldamine võib viia liikmesriigi kohtute hierarhia ümberpööramiseni, pärineb kohtuotsusest Simmenthal ( 26 ) ja seda on õigusriigi valdkonnas uuesti kinnitatud kohtuotsuses RS (konstitutsioonikohtu otsuste toime) ( 27 ).

46.

Teiste sõnadega, kui ametisse nimetamise otsuste tegemise tingimused ja menetluslik kord on niisugused, et tuvastatakse sõltumatu ja erapooletu eelnevalt seaduse alusel moodustatud kohtu nõuete rikkumine, ei saa kindlasti vastu väita, et riigisisesed õigusnormid, mis reguleerivad kohtute hierarhiat kõrgeima kohtu ja madalama astme kohtute vahel, kuuluvad valdkonda, mille suhtes kehtib liikmesriikide menetlusautonoomia.

47.

Euroopa Kohtu otsus kohtuasjas Randstad Italia ( 28 ), millele komisjon oma kirjalikes seisukohtades viitab, kinnitab seda tõlgendust. Meenutan, et selles kohtuasjas küsis eelotsusetaotluse esitanud kohus Euroopa Kohtult, kas liidu õigusega tagatud õiguste tõhusa kohtulik kaitsega on vastuolus liikmesriigi kohtupraktikas esitatud tõlgendus, mille kohaselt ei olnud liikmesriigi kohtukorralduses kõrgeim kohus pädev tühistama kohtuotsust, mille selle liikmesriigi kõrgeim halduskohus oli teinud liidu õigust rikkudes.

48.

Euroopa Kohus viitas korraga ELL artikli 19 lõike 1 teisele lõigule ja menetlusautonoomia põhimõttele. Hindamine viidatud sättest lähtudes on selles kohtuotsuses läbi viidud siiski äärmiselt sünteesivalt, sest seda oli selle juhtumi puhul selgelt järgitud. Seega tuvastas Euroopa Kohus sisuliselt ainult, et Itaalia menetlusõigus võimaldab iseenesest asjassepuutuvatel isikutel esitada hagi sõltumatule ja erapooletule seaduse alusel moodustatud kohtule, et tugineda seal liidu õiguse rikkumisele. ( 29 ) Sellest piisas ELL artikli 19 lõike 1 teise lõigu järgimise tõendamiseks, sest see säte, mida on õigustatult nimetatud „erakorraliseks vahendiks erakorralistel juhtudel“, ( 30 ) puutub asjasse ainult siis, kui on tarvis kaitsta tõhusa kohtuliku kaitse olemust, mida ohustab kohtuliku kaitse üleüldine halvenemine liikmesriigis, millega ei olnud tegemist kohtuasjas, milles tehti kohtuotsus Randstad.

49.

Küll aga analüüsis Euroopa Kohus hoolikalt selle kohtuasja keskmes olevat küsimust, kas liidu õigus nõuab, et liikmesriik näeks selle õiguse rikkumise parandamiseks ette võimaluse esitada Corte suprema di cassazionele (Itaalia kassatsioonikohus) kassatsioonkaebus Consiglio di Stato (Itaalia kõrgeima halduskohtuna tegutsev riiginõukogu, Itaalia) kohtuotsuse peale, kui niisugust õiguskaitsevahendit ei ole tema riigisiseses õiguses ette nähtud, jõudes eitava järelduseni. Niisugune õiguslik analüüs, lähtudes muu hulgas ühest teisesest õigusnormist, tõlgendatuna, võttes arvesse harta artiklit 47, eeldas – ja see ei ole üllatav – liikmesriikide menetlusautonoomia arvessevõtmist.

50.

Kui olnuks asjaolusid, mille alusel saab oletada, et Itaalia õigusnormid ei võimalda pöörduda kohtusse, mis vastaks ELL artikli 19 lõike 1 teisest lõigust tulenevatele nõuetele, ei oleks tõenäoliselt olnud vaja kontrollida, kas riigisisesed õigusnormid on selle menetlusautonoomiaga hõlmatud, ja oleks tulnud järgida liidu õiguse esimuse nõuet.

51.

Olen seega arvamusel, et kuigi see, et madalama astme kohus kontrollib, kas kõrgema astme liikmesriigi kohus on seaduse alusel eelnevalt moodustatud kohus, on kahtlemata uus areng, nagu mõned asjast huvitatud pooled kohtuistungil märkisid, asetub see ikkagi otseselt kohtupraktikasse, milles on tõlgendatud ELL artikli 19 lõike 1 teist lõiku.

52.

Nende kaalutluste põhjal teen Euroopa Kohtule ettepaneku vastata eelotsusetaotluse esitanud kohtu kolmandale küsimusele, et ELL artikli 19 lõike 1 teist lõiku tuleb tõlgendada nii, et liikmesriigi kohus peab saama kontrollida, kas kõrgema astme kohus vastab nõudele, et ta on sõltumatu ja erapooletu eelnevalt seaduse alusel moodustatud kohus selle sätte tähenduses, kui asjaolud võivad tekitada kahtlust, kas see nõue on täidetud.

53.

Tuleb meenutada, et kokkuvõttes on eelotsusetaotluse esitanud kohtu kohus võtta kõiki Euroopa Kohtu asjakohasest praktikast tulenevaid põhimõtteid arvestades ja pärast selleks vajalike hinnangute andmist seisukoht küsimuses, kas 9. novembri 2006. aasta kohtuotsuse tühistamise otsuse teinud erakorralise kontrolli ja avalike asjade kolleegiumi viie liikme ametisse nimetamise kõik tingimused võimaldavad järeldada, et see kolleegium vastab nõudele, et ta on sõltumatu ja erapooletu ning seaduse alusel moodustatud kohus ELL artikli 19 lõike 1 teise lõigu tähenduses ( 31 ). See asjaolu ei takista siiski Euroopa Kohtul anda ELTL artikliga 267 kehtestatud kohtualase koostöö raames ja talle esitatud toimikumaterjalide põhjal eelotsusetaotluse esitanud kohtule liidu õiguse tõlgendamise juhise, mis võib liikmesriigi kohtule olla artikli 19 hindamisel tarvilik. ( 32 )

54.

Selles küsimuses märgin, et kohtuotsuses Krajowa Rada Sądownictwa (kohtuniku ametisse jätmine) ( 33 ) tunnistas Euroopa Kohus erakorralise kontrolli ja avalike asjade kolleegiumi eelotsusetaotluse vastuvõetamatuks. Tuginedes esiteks EIK 8. novembri 2021. aasta otsuses Dolińska-Ficek ja Ozimek vs. Poola ( 34 ) ning 21. septembri 2021. aasta kohtuotsuses Naczelny Sąd Administracyjny (Poola kõrgeim halduskohus) ning teiseks kohtuotsuses W. Ż tuvastatule ja läbiviidud hindamistele, leidis Euroopa Kohus muu hulgas, et selle erakorralise kontrolli ja avalike asjade kolleegiumi kolme kohtuniku nimetamise kõik süsteemsed ja konkreetset olukorda iseloomustavad asjaolud kogumis, kes oli eelotsusetaotluse esitanud kohus asjas, milles tehti see kohtuotsus, toovad kaasa selle, et nimetatud kolleegium ei ole sõltumatu ja erapooletu seaduse alusel moodustatud kohus ELL artikli 19 lõike 1 teise lõigu tähenduses, tõlgendatuna harta artikli 47 teist lõiku arvesse võttes.

55.

Nende erakorralise kontrolli ja avalike asjade kolleegiumi kolme eespool nimetatud kohtuniku ametisse nimetamisega seoses näib mulle vajalik meenutada põhilisi asjaolusid, mille põhjal Euroopa Kohus niisuguse järelduse tegi. Esiteks leidis Euroopa Kohus, et need ametissenimetamised toimusid KRSi resolutsioonis nr 331/2018 tehtud ettepanekute põhjal ja KRSi puhul ei olnud tema uues koosseisus, mis tulenes KRSi seaduse muudatuste rakendamisest, piisavaid tagatisi, et ta on seadusandlikust ja täidesaatvast võimust sõltumatu. Teiseks märkis Euroopa Kohus, et õiguskaitsevahendid, mis KRSi otsuste puhul senini eksisteerisid, olid muutunud selle seaduse artiklis 44 tehtud muudatuste järel täiesti ebatõhusaks. Kolmandaks rõhutas Euroopa Kohus, et nende kohtunike ametissenimetamised Poola Vabariigi presidendi poolt olid toimunud hoolimata sellest, et viidatud resolutsiooni täitmine oli Naczelny Sąd Administracyjny (Poola kõrgeim halduskohus) määrusega peatatud, mis väljendas täitevvõimu poolt sügavat lugupidamatust kohtuvõimu autoriteedi, sõltumatuse ja ülesande vastu ning selle eesmärk oli tahtlikult takistada tõhusat õigusemõistmist.

56.

Tuvastatu, et erakorralise kontrolli ja avalike asjade kolleegium ei ole sõltumatu ja erapooletu seaduse alusel moodustatud kohus ELL artikli 19 lõike 1 teise lõigu tähenduses, tõlgendatuna harta artikli 47 teist lõiku arvesse võttes, on minu arvates täiesti ülekantav käsitletavale juhtumile. Tähtsust ei ole nimelt sellel, et see tuvastus tehti, hinnates küsimust, kas Euroopa Kohtule eelotsusetaotluse esitanud selle kolleegiumi koosseis on „kohus“ ELTL artikli 267 tähenduses, sest seejuures nõutava sõltumatuse ulatus langeb kokku sõltumatu ja erapooletu seaduse alusel moodustatud kohtu nõude ulatusega. ( 35 )

57.

Kohtuotsusele Krajowa Rada Sądownictwa järgnes mitu kohtumäärust, milles Euroopa Kohus järeldas samade põhjenduste põhjal, et vastuvõetamatud on eelotsusetaotlused, mille oli esitanud erakorralise kontrolli ja avalike asjade kolleegium, kes koosnes täielikult või osaliselt samadel asjaoludel nimetatud liikmetest nagu selles kohtuasjas. ( 36 ) Viis kohtunikku, kes kuuluvad selle kolleegiumi koosseisu koos kahe rahvakohtunikuga kohtuasjas, mida me käesoleval juhul arutame, nimetati samuti neil asjaoludel.

58.

Tuleb lisada, et asjaolul, et selles kohtukoosseisus oli kaks rahvakohtunikku, ei ole tähtsust, sest kas või ühest kohtunikust, kes on nimetatud erakorralise kontrolli ja avalike asjade kolleegiumi koosseisu samadel asjaoludel, mida analüüsiti kohtuotsuses Krajowa Rada Sądownictwa, piisab üldjuhul selleks, et see kolleegium ei oleks sõltumatu ja erapooletu seaduse alusel moodustatud kohus. ( 37 )

59.

Sellest tuleneb, et ilma et see piiraks eelotsusetaotluse esitanud kohtu lõplikke hindamisi, peaks erakorralise kontrolli ja avalike asjade kolleegiumi koosseisu, kes 20. oktoobri 2021. aasta kohtuotsuse tegi, nõuetekohasuse kontrollimine viima järeldusele, et see ei vasta nõuetele, et see on seaduse alusel eelnevalt moodustatud kohus ELTL artikli 19 lõike 1 teise lõigu tähenduses.

60.

Neljas küsimus puudutab tagajärge, mis kaasneb liidu õiguses iga otsusega, mille on teinud organ, kes ei ole seaduse alusel moodustatud kohus. Täpsemalt soovib eelotsusetaotluse esitanud kohus sisuliselt teada, kas ELL artikli 19 lõike 1 teist lõiku tuleb tõlgendada nii, et sellisel juhul peab asjaomane liikmesriigi kohus jätma niisuguse otsuse kohaldamata või pidama seda õigustühiseks.

61.

Kõigepealt tuleb märkida, et eelotsusetaotluse esitanud kohus kõigub kõnesoleva õigusnormi kahe võimaliku tõlgenduse vahel.

62.

Ühelt poolt nõustub see kohus, et ametisse nimetamise protsessis toime pandud rikkumiste ulatus ja raskusaste ning neist tingitud süsteemsed tagajärjed võivad käsitletaval juhul õigustada niisuguse organi tegevuse tagajärgede automaatset hindamist, mistõttu ei ole tema ükskõik missugune akt kohtuotsus seaduse tähenduses (sententia non existens). Tema hinnangul võib kohtuotsus W. Ż., mis puudutab samuti Poola konteksti ning eelkõige erakorralise kontrolli ja avalike asjade kolleegium koosseisu, niisugust tõlgendust kinnitada.

63.

Teiselt poolt leiab see kohus, et puudulikult moodustatud kohtuorgani tehtud otsuste mõju automaatne hindamine võib kaasa tuua muude põhimõtete, sealhulgas õiguskindluse või kohtuotsuste seadusjõu rikkumise.

64.

Selles küsimuses märgib eelotsusetaotluse esitanud kohus muu hulgas, et aja möödumise kui teguri kohta, mis pehmendab niisuguse automaatse hindamise vajadust, on tehtud otsus Ástráðsson vs. Island. Nõustumata argumendiga, et kohtuniku ametikohtadele nimetamise menetluses toime pandud rikkumiste vaidlustamise tähtaja puudumine toob kaasa selle, et neid ametissenimetamisi võib piiramatu aja jooksul vaidlustada isik, kes tugineb sellele, et tal on õigus seaduse alusel moodustatud kohtule, täpsustas EIÕK, et „mida enam aega möödub, seda tähtsamaks muutub kaalumises, mis tuleb läbi viia, õiguskindluse kaitse võrreldes õigussubjekti õigusega „seaduse alusel moodustatud kohtule““. ( 38 )

65.

Oluline on märkida, et küsimust, missugused tagajärjed on niisuguse organi kohtulikul tegevusel, kes ei ole seaduse alusel eelnevalt moodustatud kohus, on Euroopa Kohus käsitlenud kohtuotsuses (uuesti läbivaatamine) Simpson, kusjuures rikkumist, kohtunike ametisse nimetamise menetluses, millega oli tegemist selles kohtuasjas, ei peetud piisavalt tõsiseks, et tuvastada seaduse alusel eelnevalt moodustatud kohtu nõude rikkumine.

66.

Hiljem võttis Euroopa Kohus selles küsimuses seisukoha kohtuotsuses W. Ż. Mulle näib, et selles kohtuotsuses antud vastuse ulatus on kindlasti tarvis täpselt piiritleda. Selleks tuleb hoolikalt kirjeldada faktilisi asjaolusid kohtuasjas, mis selle kohtuotsuseni viis.

67.

Põhikohtuasjas oli Sąd Okręgowy w K. (K. regionaalne kohus, Poola) kohtunik W. Ż. esitanud KRSile kaebuse otsuse peale, millega ta oli ilma tema nõusolekuta üle viidud sama kohtu teise sektsiooni. KRS oli võtnud vastu resolutsiooni, mille kohaselt lahendi tegemise vajadus oli ära langenud. W. Ż. esitas seejärel selle resolutsiooni peale kaebuse Sąd Najwyższy (kõrgeim kohus) erakorralise kontrolli ja avalike asjade kolleegiumile. Seejuures oli W. Ż. ka esitanud taotluse, milles palus taandada kõik kohtunikud, kes sellesse kolleegiumi kuuluvad, nende puuduliku sõltumatuse ja erapooletuse tõttu, kusjuures seda kaebust pidi läbi vaatama Sąd Najwyższy (kõrgeim kohus) Izba Cywilna (tsiviilkolleegium).

68.

KRSi nimetatud resolutsiooni peale esitatud kaebus tunnistati erakorralise kontrolli ja avalike asjade kolleegiumi määrusega (edaspidi „vaidlusalune määrus“) vastuvõetamatuks, kusjuures selle tegi ainult üks kohtunik ilma, et tal oleks olnud asja materjale ja et ta oleks W. Ż‑d ära kuulanud. Sąd Najwyższy (kõrgeima kohtu) Izba Cywilna (tsiviilkolleegium), kes arutas asja kolmeliikmelises koosseisus, otsustas omakorda, et see määrus oli tehtud, rikkudes riigisisest õigusnormi, mis keelas teha menetluse lõpetamise otsust seni, kuni ei ole lahendatud kohtuniku taandamise taotlus, mille oli esitanud teine kohtunik, samuti W. Ż. kaitseõigusi rikkudes.

69.

Euroopa Kohus järeldas oma kohtuotsuses, et liikmesriigi kohtu kohustus tagada ELL artikli 19 lõike 1 teise lõigu täielik toime nõuab, et vaidlusalust määrust loetakse õigustühiseks. ( 39 ) Kohtuasja materjalidest nähtub, et kui selle määruse olemasolu oli tuvastatud, oleks taandamismenetluse, mis oli pooleli Sąd Najwyższy (kõrgeima kohtu) Izba Cywilnas (tsiviilkolleegium), pidanud lõpetama otsusega, milles tuvastatakse, et eseme puudumise tõttu puudub vajadus teha kohtulahend. Seevastu vaidlusaluse määruse õiguslikult mitteeksisteerivaks tunnistamine oleks sellele kolleegiumile kaasa toonud kohustuse W. Ż. esitatud taandamistaotlus läbi vaadata. Seega oli õiguslik mitteeksisteerimine kui tagajärg Euroopa Kohtu hinnangul õigustatud, sest selles kohtuasjas valitsevat menetluslikku olukorda arvestades osutus see hädavajalikuks, et tagada liidu õiguse esimus. ( 40 )

70.

Lisaks täpsustas Euroopa Kohus – ja see on esmatähtis –, et „käesoleval juhul [ei saa] tulemuslikult tugineda ühelegi kaalutlusele, mis tuleneb õiguskindluse põhimõttest või on seotud [vaidlusaluse määruse] väidetava seadusjõuga, et takistada niisugust kohut nagu [eelotsusetaotluse esitanud kohus] käsitamast sellist määrust õigustühisena“. ( 41 )

71.

Kohtuotsusest W. Ż. ilmneb esiteks, et niisuguste aktide nagu vaidlusalune määrus ja KRSi vaidlustatud resolutsioon õigusliku saatuse kindlaksmääramisel tuleb juhinduda vajadusest tagada asjaomaste isikute kohtuliku kaitse täielik tõhusus (ja liidu õiguse esimus), ning teiseks, et niisuguse tulemuse peab saavutama kohus, kes asjaomase rikkumise tuvastas, valides võimaluse riigisiseses õiguses ette nähtud tagajärgede „paletilt“. ( 42 )

72.

Selle tulemusena pean tegema kaks märkust küsimuses, kas niisuguse kohtuinstantsi tegevuse tagajärgi, kes ei ole eelnevalt seaduse alusel moodustatud kohus, tuleb hinnata automaatselt – küsimus, mis on eelotsusetaotluse esitanud kohtu kahtluste keskmes.

73.

Esiteks ei tohi kohtuotsust W. Ż. mõista nii, et iga akti, mille on teinud liikmesriigi kohtuinstants, kes ei ole seaduse alusel eelnevalt moodustatud kohus, tuleb pidada aktiks, mida ei ole õiguslikult olemas. Eelotsusetaotlusega loodud koostöösüsteemi raames on niisuguse akti õiguslikku saatust pädev hindama liikmesriigi kohus, kes järeldas, et tegemist ei ole seaduse alusel moodustatud kohtuga, kusjuures see kohus on kohustatud seda pädevust kasutama, et tagada asjaomaste isikute tõhus kohtulik kaitse.

74.

Pealegi näib eespool tuvastatut kinnitavat kohtuotsus YP jt (kohtunikult puutumatuse äravõtmine ja ajutiselt teenistusest kõrvaldamine) ( 43 ). Euroopa Kohtult küsiti, milline õiguslik saatus on Sąd Najwyższy (kõrgeima kohtu) Izba Dyscyplinarna (distsiplinaarkolleegium) – kelle sõltumatus ja erapooletus ei olnud tagatud – resolutsioonil, millega anti luba alustada kriminaalmenetlust üldkohtu kohtuniku suhtes, kes arutas asja ainuisikuliselt laiaulatuslikus kriminaalasjas, mis oli jõudmas lõpule, ning millega see kohtunik kõrvaldati ajutiselt teenistusest ja tema tasu vähendati. Euroopa Kohus järeldas sellega seoses, et kuna see resolutsioon on vastuolus ELL artikli 19 lõike 1 teise lõiguga, peab eelotsusetaotluse esitanud kohus jätma selle resolutsiooni kohaldamata, ( 44 ) mitte pidama seda õigustühiseks.

75.

Teiseks näib mulle, et kohtuotsusest W. Ż. selgub, ( 45 ) et ELL artikli 19 lõike 1 teise lõigu täieliku toimega on vastuolus, kui aktid, mille on andnud kohtuinstants, kes ei ole eelnevalt seaduse alusel moodustatud kohus, avaldavad asjaomaste poolte vahel toimet edasi. Õigussubjekti tõhus kohtulik kaitse eeldab nimelt, et asja arutav liikmesriigi kohus jätab need aktid vähemalt kohaldamata, ilma et õiguskindluse või kohtuotsuse seadusjõu põhimõte võimaldaksid teha vastupidist järeldust.

76.

Olen täiesti teadlik kohtuotsuse seadusjõu põhimõtte tähtsusest, mis sellel on nii liidu õiguskorras kui ka liikmesriikide õiguskordades. Nagu Euroopa Kohus on korduvalt otsustanud, selleks et tagada nii õiguse ja õigussuhete stabiilsus kui ka korrakohane õigusemõistmine, on oluline, et kohtulahendeid, mis on jõustunud pärast olemasolevate õiguskaitsevahendite ammendamist või nende kasutamiseks sätestatud tähtaegade möödumist, ei oleks enam võimalik vaidlustada. Seetõttu ei kohusta liidu õigus liikmesriigi kohut jätma kohaldamata riigisiseseid menetlusnorme, mis omistavad kohtulahendile seadusjõu, ja seda isegi siis, kui see võimaldaks heastada liidu õigusega vastuolus oleva riigisisese olukorra. ( 46 )

77.

Tuleb siiski meeles pidada, et Euroopa Kohtu hinnangul väljendab ELL artikli 19 lõike 1 teine lõik selget ja täpset tulemuse saavutamise kohustust, millega ei ole seotud ühtegi tingimust, ning iga liikmesriigi kohus on kohustatud oma pädevuse piires tagama selle sätte täieliku toime. Teiste sõnadega ja nagu käesolevas ettepanekus varem on märgitud, kui on tuvastatud, et kohtuinstants ei vasta sellest õigusnormist tulenevatele nõuetele, kaotab iga argument, mis rajaneb liikmesriikide menetlusautonoomial, oma asjakohasuse, mistõttu peab niisuguse instantsi otsuste seadusjõud taanduma.

78.

Selline tõlgendus on mõistetav, lähtudes ELL artiklis 2 sätestatud õigusriigi väärtusest, ja seda on konkretiseeritud ELL artikli 19 lõike 1 teises lõigus, ( 47 ) mis on Euroopa Kohtu hinnangul põhieeldus, millel Euroopa õiguslik ülesehitus rajaneb. ( 48 ) Kõnesolev olukord näib seega samastatav olukordadega, kus Euroopa Kohus on eelkõige soovitava toime põhimõttele viidates järeldanud, et liikmesriigi jõustunud kohtuotsus, mis on liidu õigusnormiga vastuolus, ei ole kohaldatav. ( 49 )

79.

Selles olukorras peab nõue, et saavutada tuleb tõhus kohtulik kaitse, tingimata kaaluma üles kohtuotsuse seadusjõu põhimõtte.

80.

Tuleb lisada, et kohtuotsusest Ástráðsson vs. Island näib tulenevat, et kohtunike ametissenimetamisel toime pandud rikkumised, mis toovad kaasa selle, et rikutakse õigust seaduse alusel moodustatud kohtule, ei mõjuta puudulikult moodustatud kohtuinstantsi tehtud otsuste olemasolu ennast ega vii tingimata kohustuseni selle kohtuinstantsi tehtud otsus tühistada, eelkõige juhul, kui need otsused on jõustunud. ( 50 )

81.

Tunnistan meelsasti, et käesolevas ettepanekus välja pakutud tõlgendus ei vasta selles osas tõlgendusele, mis tuleneb kohtuotsusest Ástráðsson vs. Island. See ei põhjusta siiski probleeme, lähtudes ühtluse nõudest, mis tuleneb harta artikli 52 lõikest 3 ( 51 ), sest see tõlgendus puudutab selle tagajärgi, kui tuvastatakse, et on rikutud õigust seaduse alusel eelnevalt moodustatud kohtule, mitte nimetatud õiguse ulatust.

82.

Igal juhul võtan endale õiguse rõhutada, et kui Euroopa Kohus teeb eelotsuse, on tema ülesanne anda liikmesriikide kohtutele juhiseid ex ante selle kohta, kuidas liidu õigust tuleb kohaldada, mitte teha ex post kindlaks rikkumise esinemist konkreetsel juhul, nagu teeb EIK. Mis puudutab seega sõltumatu ja erapooletu eelnevalt seaduse alusel moodustatud kohtu nõudeid, siis Euroopa Kohus on andnud liikmesriigi kohtutele, kes on liidu õiguse üldkohtud, ülesande valvata nende nõuete järgimise järele ja vajaduse korral taastada kohtuliku kaitse tõhusus asjaomastes liikmesriikides. Selline eesmärk on eriti oluline, kui tegemist on selliste kohtusüsteemidega nagu Poolas, mis on sügavas kriisis ja kus konkreetsed rikkumised kohtunike ametisse nimetamise menetlustes annavad tunnistust üldisemast tendentsist, mille eesmärk on nõrgestada ja mõnikord isegi lammutada võimude tasakaalu mehhanism riigisiseses õiguskorras. Selles olukorras takistaks seadusjõu arvessevõtmine õigussubjekti kohtuliku kaitse ja tema õiguse seaduse alusel moodustatud kohtule kahjuks liikmesriikide kohtutele usaldatud eespool kirjeldatud ülesande täitmist, ilma et see kohtuotsuse seadusjõu põhimõte täidaks seepärast veel oma funktsiooni. Seadusjõud ei ole kindlasti mõeldud tagama kohtusüsteemide stabiilsust niisuguse kompromissi tasemel ega soodusta selliste süsteemide kontekstis kuidagi üldsuse usaldust õigusemõistmisesse.

83.

Eelneva põhjal leian, et kui eelotsusetaotluse esitanud kohus peaks otsustama, et erakorralise kontrolli ja avalike asjade kolleegiumi koosseis, kes tegi 20. oktoobri 2021. aasta kohtuotsuse, ei ole seaduse alusel eelnevalt moodustatud kohus, peaks ta jätma kohaldamata Poola tsiviilkohtumenetluse seadustiku (Kodeks postępowania cywilnego) artikli 39820 ( 52 ), mis kohustab teda järgima tõlgendust, mille on samas kohtuasjas esitanud Sąd Najwyższy (kõrgeim kohus). ( 53 ) Mis puudutab 20. oktoobri 2021. aasta kohtuotsust, siis ta on kohustatud jätma selle kohaldamata või kui niisugune tagajärg on kõnesolevat menetluslikku olukorda arvestades hädavajalik, et tagada liidu õiguse esimus, pidama seda õigustühiseks. Neist tagajärgedest ühe valik peab olema kooskõlas võimalustega, mida Poola õigus pakub, ja juhinduda tuleb eesmärgist tagada asjaomasele õigussubjektile, st äriühingule AW „T“ tõhus kohtulik kaitse ELL artikli 19 lõike 1 teise lõigu tähenduses.

84.

Seega peab eelotsusetaotluse esitanud kohus minu arvates hoiduma täitepealdise panemisest Sąd Najwyższy (kõrgeim kohus) 20. oktoobri 2021. aasta kohtuotsusele, et tema 9. novembri 2006. aasta kohtuotsus võiks äriühingu „R“ suhtes jõustuda.

85.

Seda tuleb järeldada hoolimata asjaolust, et Sąd Najwyższy (kõrgeim kohus) 20. oktoobri 2021. aasta kohtuotsus on riigisisese õiguse kohaselt jõustunud. Niisugune seisukoht näib käsitletaval juhul eriti põhjendatud. Tuleb meenutada, et see kohtuotsus tehti menetluse tulemusena, mille eesmärk oli muu hulgas üldkohtute jõustunud otsuste kohtulik kontroll ja mida nimetatakse erakorraliseks kaebuseks. See kaebus, mille võivad esitada teatav hulk avalik-õiguslikke üksusi, nende hulgas peaprokurör, ja teataval hulgal põhjustel, mida on täpsustatud asjakohastes Poola õigusnormides, võimaldab tühistada jõustunud kohtuotsuseid, mis on tehtud ligi 25 aastat tagasi. Sel põhjusel on seda tõsiselt kritiseerinud komisjon ( 54 ) ja Euroopa Nõukogu komisjon „Demokraatia õiguse kaudu“ (nn Veneetsia komisjon) ( 55 ) just vaatevinklist, et kas see on kooskõlas õiguskindluse põhimõttega.

86.

Oleks siiski vähemalt paradoksaalne arvata, et kohtuotsus, mis kujutab endast niisuguse erakorralise kaebuse menetlemise lahendust, peaks jääma kehtima seepärast, et on jõustunud.

87.

Eelneva põhjal teen Euroopa Kohtule ettepaneku vastata neljandale küsimusele, et ELL artikli 19 lõike 1 teist lõiku ja liidu õiguse esimuse põhimõtet tuleb tõlgendada nii, et liikmesriigi kohus, kes tegi kohtuotsuse, mille tühistas erakorralise kaebuse menetluses kõrgema astme kohtuinstants, kes saatis asja talle tagasi uueks läbivaatamiseks, peab jätma selle instantsi kohtuotsuse kohaldamata või kui niisugune tagajärg on kõnesolevat menetluslikku olukorda arvestades hädavajalik, et tagada liidu õiguse esimus, pidama seda õigustühiseks, kui seda instantsi ei saa pidada sõltumatuks ja erapooletuks seaduse alusel eelnevalt moodustatud kohtuks ELL artikli 19 lõike 1 teise lõigu tähenduses.

88.

Eelneva põhjal teen Euroopa Kohtule ettepaneku vastata Sąd Apelacyjny w Krakowie (Krakowi apellatsioonikohus, Poola) kolmandale ja neljandale eelotsuse küsimusele järgmiselt: