Euroopa Kohtu (üheksas koda) 9. märtsi 2023. aasta otsus (Landesgericht Salzburgi eelotsusetaotlus – Austria) – JA versus Wurth Automotive GmbH

(Kohtuasi C-177/22 (1), Wurth Automotive)

(Eelotsusetaotlus - Õigusalane koostöö tsiviilasjades - Määrus (EL) nr 1215/2012 - Kohtualluvus tarbijalepingute puhul - Mõiste „tarbija“ - Sellise isiku teguviis, kes tugineb tarbijaks olemisele, millega ta võib jätta lepingupartnerile mulje, et ta tegutseb äri- või kutsetegevuse eesmärgil)

(2023/C 164/21)

Kohtumenetluse keel: saksa

Eelotsusetaotluse esitanud kohus

Landesgericht Salzburg

Põhikohtuasja pooled

Hageja: JA

Kostja: Wurth Automotive GmbH

Resolutsioon

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. detsembri 2012. aasta määruse (EL) nr 1215/2012 kohtualluvuse ning kohtuotsuste tunnustamise ja täitmise kohta tsiviil- ja kaubandusasjades artikli 17 lõiget 1

tuleb tõlgendada nii, et

tegemaks kindlaks, kas isikut, kes on sõlminud nimetatud lõike punkti c kohaldamisalasse kuuluva lepingu, saab kvalifitseerida selle sätte tähenduses „tarbijaks“, tuleb arvesse võtta asjaomase lepingu sõlmimisega taotletavaid olemasolevaid või tulevasi eesmärke olenemata sellest, kas selle isiku tegevus on omane palgatöötajale või vabakutselisele.

Määruse nr 1215/2012 artikli 17 lõiget 1

tuleb tõlgendada nii, et

tegemaks kindlaks, kas isikut, kes on sõlminud nimetatud lõike punkti c kohaldamisalasse kuuluva lepingu, saab kvalifitseerida selle sätte tähenduses „tarbijaks“, võib arvesse võtta asjaomase isiku lepingupartnerile nimetatud isiku poolt jäetud muljet, mis põhineb vastava isiku teguviisil, mis seisneb eelkõige selles, et isik, kes tugineb tarbijaks olemisele, ei reageeri lepingu tingimusele, milles teda on nimetatud ettevõtjaks, asjaolus, et ta on sõlminud lepingu vahendaja kaudu, kelle äri- ja kutsetegevus kuulub sellesse valdkonda, mida puudutab asjaomane leping, kusjuures see vahendaja on pärast lepingu allkirjastamist küsinud teiselt poolelt võimaluse kohta märkida arvel käibemaks, või ka selles, et see isik müüs lepingu esemeks olnud kauba pärast asjaomase lepingu sõlmimist peagi edasi, teenides seejuures võimalikku kasu.

Määruse nr 1215/2012 artikli 17 lõiget 1

tuleb tõlgendada nii, et

kui liikmesriigi kohtu kasutuses oleva teabe igakülgsel hindamisel osutub võimatuks õiguslikult piisava kindlusega kindlaks teha, kas lepingu sõlmimisega seotud teatavad asjaolud, mis puudutavad lepingu tingimusi või vahendaja sekkumist lepingu sõlmimisse, peab liikmesriigi kohus hindama niisuguse teabe tõendusjõudu liikmesriigi õigusest tulenevate eeskirjade põhjal, sealhulgas seoses küsimusega, kas kahtluse korral tuleb õigust tõlgendada isiku kasuks, kes tugineb „tarbijaks“ olemisele kõnealuse sätte tähenduses.

(1) ELT C 213, 30.5.2022.