19. oktoobril 2021 esitatud hagi – ClientEarth versus nõukogu

(Kohtuasi T-682/21)

(2022/C 37/49)

Kohtumenetluse keel: inglise

Pooled

Hageja: ClientEarth AISBL (Brüssel, Belgia) (esindajad: advokaadid O. Brouwer, B. Verheijen ja T. van Helfteren)

Kostja: Euroopa Liidu Nõukogu

Nõuded

Hageja palub Üldkohtul:

—

tühistada 9. augusti 2021. aasta otsus, mille kostja võttis vastu viitenumbriga SGS 21/2870 ja tegi hagejale teatavaks 9. augustil 2021 ning millega ta keeldus võimaldamast tutvuda teatud dokumentidega, mida taotleti Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. mai 2001. aasta määruse (EÜ) nr 1049/2001 üldsuse juurdepääsu kohta Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni dokumentidele (1) ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu 6. septembri 2006. aasta määruse (EÜ) nr 1367/2006 keskkonnainfo kättesaadavuse, keskkonnaasjade otsustamises üldsuse osalemise ning neis asjus kohtu poole pöördumise Århusi konventsiooni sätete kohaldamise kohta ühenduse institutsioonide ja organite suhtes (2) alusel;

—	mõista kostjalt välja hageja kohtukulud, sealhulgas menetlusse astujate kohtukulud, tuginedes Üldkohtu kodukorra artiklile 134.

Väited ja peamised argumendid

Hagi põhjenduseks esitab hageja viis väidet.

Esimese väite kohaselt on rikutud õigusnorme ja tehtud ilmselge hindamisviga, mistõttu on vääralt kohaldatud otsustusprotsessi kaitsvat erandit (määruse nr 1049/2001 artikli 4 lõike 3 esimene lõik), kuna taotletavate dokumentide avalikustamine ei kahjustaks oluliselt asjaomast otsustusprotsessi.

—

Hageja väidab, et nõukogu ei järginud õigusnormidega ette nähtud rangeid tingimusi, mille kohaselt peab avalikustamine otsustusprotsessi oluliselt kahjustama. Esiteks ei olnud vaidlustatud otsuse vastuvõtmise ajal sisuliselt ükski otsustusprotsess enam pooleli. Teiseks tugines nõukogu ekslikult argumendile, et üldsuse poolt avaldatav väline surve otsustusprotsessile määruse 1367/2006 vastuvõtmisel oleks problemaatiline.

Teise väite kohaselt on rikutud õigusnorme ja tehtud ilmselge hindamisviga, mistõttu on vääralt kohaldatud õigusnõustamist kaitsvat erandit (määruse nr 1049/2001 artikli 4 lõike 2 teine taane), kuna avalikustamine ei kahjustaks oluliselt õigusnõustamise kaitset.

—

Nõukogu ei ole tõendanud, et taotletav dokument sisaldab konkreetset ja täpset õiguslikku arvamust. Ka ei ole nõukogu arvesse võtnud asjassepuutuvaid õigusnorme ja põhimõtteid, mis on kindlaks määratud õigusaktide ja kohtupraktikaga ning mille kohaselt peab liidu seadusandlik menetlus olema läbipaistev ja liidu institutsiooni õigustalituse õiguslikud arvamused, mis sisaldavad olulist üldist õiguslikku analüüsi otsustusprotsessi kohta liidu seadusandliku akti vastuvõtmisel või uuesti läbivaatamisel, tuleb avalikustada (kui on esitatud taotlus määruse nr 1049/2001 alusel).

Kolmanda väite kohaselt on rikutud õigusnorme ja tehtud ilmselge hindamisviga, mistõttu on vääralt kohaldatud otsustusprotsessi kaitsvat erandit (määruse nr 1049/2001 artikli 4 lõike 3 esimene lõik) ja õigusnõustamist kaitsvat erandit (määruse nr 1049/2001 artikli 4 lõike 2 teine taane), kuna vaidlustatud otsuses ei ole tunnustatud ülekaaluka üldise huvi olemasolu ega võimaldatud selle põhjal taotletavate dokumentidega tutvuda.

—

Nõukogu ei ole tunnustanud ülekaaluka üldise huvi olemasolu ega võimaldatud selle põhjal taotletavate dokumentidega tutvuda. Täpsemalt esineb ülekaalukas üldine huvi seetõttu, et määruse 1367/2006 läbivaatamine on esmatähtis, et tagada edaspidi õigus pöörduda kohtusse keskkonnaasjades, ja kuna vaidlustatud otsus kahjustab hageja huve konkreetselt ja oluliselt seoses tema tegutsemisega valitsusvälise organisatsioonina, mis teenib üldisi huve.

Neljanda väite kohaselt on rikutud õigusnorme ja tehtud ilmselge hindamisviga, mistõttu on vääralt kohaldatud rahvusvahelisi suhteid kaitsvat erandit (määruse nr 1049/2001 artikli 4 lõike 1 punkti a kolmas taane).

—

Nõukogu ei järginud õigusnormidega ette nähtud rangeid tingimusi, mis võimaldanuks nõuetekohaselt tugineda määruse nr 1049/2001 artikli 4 lõike 1 punkti a kolmandas taandes sätestatud erandile, kuna see säte näeb nimelt ette, et dokumendi avalikustamine peab konkreetselt ja tegelikult kahjustama rahvusvahelisi suhteid ning et kaitstava huvi kahjustamise ohtu peab saama mõistlikult ette näha ja see ei tohi olla puhtalt oletuslik.

Viies väide on esitatud teise võimalusena ja selle kohaselt on rikutud õigusnorme ja tehtud ilmselge hindamisviga, mistõttu on vääralt kohaldatud kohustust võimaldada dokumentidega tutvuda osaliselt (määruse nr 1049/2001 artikli 4 lõige 6).

—

Hageja väidab lõpetuseks, et nõukogu ei kontrollinud taotletavate dokumentidega osalise tutvumise võimalust ega võimaldanud osalist tutvumist kooskõlas nõutava õigusliku standardiga. Ta kohaldas vääralt õiguslikku kriteeriumi, mille kohaselt nõukogu peab taotletava dokumendi osade kaupa hindama, kas vastav osa on hõlmatud (mõne) erandiga, millele ta tugineb.

(1) ELT 2001. L 145, lk 43; ELT eriväljaanne 01/03, lk 331.

(2) ELT 2006, L 264, lk 13. Märkus: taotletav dokument puudutab otsustusprotsessi seoses ettepanekuga muuta määrust nr 1367/2006.