24. septembril 2021 esitatud hagi – KPMG Advisory versus komisjon

(Kohtuasi T-614/21)

(2021/C 481/49)

Kohtumenetluse keel: itaalia

Pooled

Hageja: KPMG Advisory SpA (Milano, Itaalia) (esindaja: advokaadid G. Roberti, I. Perego ja R. Fragale)

Kostja: Euroopa Komisjon

Nõuded

Hageja palub Üldkohtul:

–

(i) tühistada ELTL artikli 263 lõike 4 alusel tervikuna või osaliselt 13. juuli 2021. aasta otsus jätta KPMG Advisory S.p.A. kõrvale Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL, Euratom) 2018/1046 reguleeritud väljavalimismenetlustes osalemisest või liidu vahendeid haldavaks üksuseks valimisest (Ref. Ares(2021)4544873), mis teatati 14. juulil 2021 (vaidlustatud otsus);

–	(ii) teise võimalusena, ELTL artikli 261 ja 2018. aasta finantsmääruse artikli 143 lõike 9 alusel tühistada või vähendada kõrvalejätmise sanksiooni ja/või tühistada avaldamise sanktsioon, mis määrati vaidlustatud otsusega;

–	(iii) vajaduse korral tunnistada ELTL artikli 277 alusel, et määruse 2018/1046 (1) artikli 73 lõige 3 ja/või selle määruse artikli 146 lõige 6 on õigusvastased;

–	(iv) ja igal juhul mõista kohtukulud välja komisjonilt.

Väited ja peamised argumendid

Hagi põhjenduseks esitab hageja viis väidet.

Esimene väide, et on rikutud olulisi menetlusnorme ja kollegiaalsuse põhimõtet.

—	Sellega seoses väidab hageja, et vaidlustatud otsuses on rikutud olulisi menetlusnorme ja kollegiaalsuse põhimõtet, kuna otsust ei võtnud vastu komisjon vaid selle peadirektor, rikkudes nii delegeerimiseeskirju, mis on sätestatud komisjoni töökorra artiklites 1 ja 14.

—	Ta esitab ka määruse 2018/1046 artikli 73 lõike 3 õigusvastasuse väite.

Teine väide, et on rikutud kaitseõigusi ja hea halduse põhiõigust.

—	Hageja väidab sellega seoses, et vaidlustatud otsus on puudulik, kuna tal ei olnud võimalust kasutada täielikult oma õigust võistlevale menetlusele, eeskätt otsuse vastuvõtmise eest vastutava eelarvevahendite käsutaja ees.

—	Ta väidab ühtlasi, et on rikutud harta artiklis 41 sätestatud erapooletu ja hoolika läbivaatamise kohustust.

—	Hageja esitab ka määruse 2018/1046 artikli 136 lõike 6 õigusvastasuse väite.

Kolmas väide, et on rikutud 2015. aasta finantsmääruse (2) artikli 106 lõiget 2 – hindamisvead ja põhjenduse puudumine.

—	Hageja väidab sellega seoses, et vaidlustatud otsus on puudulik, kuna eelarvevahendite käsutaja oleks pidanud vaidlustatud otsuses kõikide asjassepuutuvate elementide alusel kontrollima, hindama ja põhjendama raske ametialase rikkumise olemasolu või puudumist.

Neljas väide, et on rikutud määruse 2018/1046 artikli 136 lõikeid 6 ja 7 – hindamisvead ja põhjenduse puudumine.

—	Hageja väidab sellega seoses, et vaidlustatud otsus on puudulik, kuna eelarvevahendite käsutaja on juhendite puudumise ja hindamisvigade tõttu järeldanud, et hageja võetud parandusmeetmed määruse 2018/1046 artikli 136 lõigete 6 ja 7 alusel ei olnud piisavad.

Viies väide, et pädevus ettevõtjat kõrvale jätta määruse 2018/1046 artikli 136 tähenduses on aegunud ja on rikutud proportsionaalsuse põhimõtet.

—	Hageja väidab sellega seoses, et eelarvevahendite käsutaja pädevus jätta hageja kõrvale ja see kõrvalejätmine avaldada on aegunud.

—	Kõrvalejätmine ja selle avaldamine rikuvad proportsionaalsuse põhimõtet.

(1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. juuli 2018. aasta määrus (EL, Euratom) 2018/1046, mis käsitleb liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantsreegleid ja millega muudetakse määrusi (EL) nr 1296/2013, (EL) nr 1301/2013, (EL) nr 1303/2013, (EL) nr 1304/2013, (EL) nr 1309/2013, (EL) nr 1316/2013, (EL) nr 223/2014 ja (EL) nr 283/2014 ja otsust nr 541/2014/EL ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EL, Euratom) nr 966/2012 (ELTo2018, Lo193, lko1).

(2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 28. oktoobri 2015. aasta määrus (EL, Euratom) 2015/1929, millega muudetakse määrust (EL, Euratom) nr 966/2012, mis käsitleb Euroopa Liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju (ELTo2015, Lo286, lko1).