24. mail 2021 esitatud hagi – TC versus parlament

(Kohtuasi T-309/21)

(2021/C 320/48)

Kohtumenetluse keel: leedu

Pooled

Hageja: TC (esindaja: advokaat D. Aukštuolytė)

Kostja: Euroopa Parlament

Nõuded

Hageja palub Üldkohtul:

—	tühistada Euroopa Parlamendi peasekretäri 16. märtsi 2021. aasta otsus;

—	tühistada Euroopa Parlamendi 31. märtsi 2021. aasta võlateade nr 7010000523;

—	mõista hageja kohtukulud välja parlamendilt.

Väited ja peamised argumendid

Hagi põhjenduseks esitab hageja viis väidet.

Esimene väide, et parlament tegi otsuse põhjusetult, sobimatult ja ebaõiglaselt hilja, jättes arvestamata Euroopa Liidu põhiõiguste harta artikli 41 lõikes 1 sisalduva põhimõtte, et haldusmenetluses tuleb teha otsus mõistliku aja jooksul. Seetõttu on rikutud hageja kaebeõigusi sissenõudemenetluse hilinenud alustamisega, sest selle menetluse pikkus võttis temalt võimaluse kaitsta ennast tõhusalt süüdistuste vastu ja esitada tõendeid.

Teine väide, et võlateate aluseks olev Euroopa Parlamendi peasekretäri otsus kui hagejat puudutav õigusakt võeti vastu erapooletu ja õiglase kohtumenetluse ja poolte võrdsuse põhimõtteid ning hageja kaitseõigusi rikkudes:

—

parlament rikkus harta artikli 41 lõike 2 punktis c toodud põhjendamiskohustust ja harta artikli 41 lõike 2 punktis a toodud õigust olla ära kuulatud, sest ta tugines vaidlusaluses otsuses Üldkohtu tuvastustele ühes kohtuasjas, milles hageja ei osalenud ja mille osas teda ei olnud võimalik ära kuulata;

—	parlament ei esitanud harta artikli 41 lõike 2 punkte a ja b rikkudes hagejale tõendeid, millele ta oma otsuses kaudselt tugines, samuti ei edastanud ta hagejale muud teavet, mis oleks viimasel võimaldanud teostada sobivalt õigust olla ära kuulatud (esitada seisukoht).

Kolmas väide, et parlament tegi hindamisvea, sest ta ei hinnanud hageja esitatud tõendeid, mis kinnitavad, et asjaolud, mille esitas Üldkohtus assistent ning millele parlament tugineb ja mille alusel alustati sissenõudemenetlust, on ebaõiged (kinnitades seda, et sissenõudemenetluse alustamine ei olnud õigustatud) ja rikuvad harta artikli 41 lõike 2 punktist c tulenevat põhjendamiskohustust.

Neljas väide, et parlament rikkus ELTL artiklist 296 tulenevat proportsionaalsuse põhimõtet ja harta artikli 41 lõike 2 punktist c tulenevat põhjendamiskohustust sellega, et tagastatava summa suuruseks määrati 78 838,21 eurot. Nõutud summa ei ole mitte täies ulatuses tõendatud ja seetõttu lähtutakse vaidlustatud otsuses sellest, et parlamendi assistent ei ole mitte kunagi hageja heaks töötanud.

5.	Viies väide, et avalikult kättesaadav parlamendi info kinnitab, et parlamendi assistent töötas sellel ametikohal vähemalt 15. detsembrini 2015, mistõttu oli sissenõudemenetluse alustamine põhjendamatu. Otsus tuleb seetõttu tühistada.