7. aprillil 2021 esitatud hagi – RI jt versus nõukogu jt

(Kohtuasi T-190/21)

(2021/C 217/70)

Kohtumenetluse keel: prantsuse

Pooled

Hagejad: RI ja 15 teist hagejat (esindaja: advokaat N. de Montigny)

Kostjad: Euroopa Liidu Nõukogu, Euroopa Komisjon, Euroopa välisteenistus (EEAS) ja Eulex Kosovo

Nõuded

Hagejad paluvad Üldkohtul:

esimese võimalusena:

—

seoses töösuhtega:

—	kvalifitseerida hagejate lepinguline suhe ümber tähtajatuks töölepinguks;

—

kohustada kostjaid maksma hüvitist etteteatamistähtaega järgimata toimunud lepingu ülesütlemise eest:

—	hagejale RW: 65 726,17 eurot.

—	hagejale RZ: 84 748,27 eurot.

—	kohustada kostjaid maksma hagejatele kohaldamisele kuuluvate õigusnormide alusel kindlaksmääratavat hüvitist tulenevalt asjaolust, et neid ei kindlustatud riigisiseses sotsiaalkindlustussüsteemis;

—	kohustada neid maksma intressi nende summade pealt;

—	määrata tähtaeg, mille jooksul pooled peavad selle hüvitise suuruse kindlaks määrama;

—

ülejäänud nõuete osas:

—

tuvastada, et hagejad oleks tulnud tööle võtta kolme esimesena nimetatud kostja ajutiste teenistujatena, ja tunnistada, et kolm esimesena nimetatud kostjat kohtlesid hagejaid ilma objektiivse põhjenduseta ebaseaduslikult ja diskrimineerivalt seoses nende töötasu, pensioniõiguste ja muude soodustustega ning samuti edasi töötamise tagatisega seoses;

—	kohustada kolme esimest kostjat hüvitama igale hagejale kahju tulenevalt sellest, et nende suhtes ei kohaldatud Euroopa Liidu muude teenistujate teenistustingimustest tulenevat töötasu, pensioniõigusi, hüvitisi ja soodustusi, mille põhjustas ebaseaduslik ebavõrdne kohtlemine;

—	kohustada neid maksma intressi nende summade pealt;

—

määrata tähtaeg, mille jooksul pooled peavad selle hüvitise kindlaks määrama, võttes arvesse palgaastet ja järku, millel hagejad oleks tulnud tööle võtta, keskmist töötasu suurenemist, karjääriarengut, hüvitisi, mida nad oleks seega selle ajutise töötaja lepingu alusel pidanud saama; ning kõrvutada saadud tulemused töötasuga,

teise võimalusena:

—	kohustada kolme esimest kostjat maksma lepinguvälise vastutuse alusel hagejate põhiõiguste rikkumisest tulenevalt hüvitist, mis on ex aequo et bono hinnates 20 000 eurot iga töötatud aasta eest;

—	kohustada neid maksma intressi nende summade pealt;

mõista kohtukulud välja kostjatelt.

Väited ja peamised argumendid

Oma hagi toetuseks esitavad hagejad seitse väidet, mis on põhilises osas identsed või sarnased kohtuasjas T-183/21, QP jt vs. nõukogu jt esitatud väidetega.