31.5.2021   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 206/32

23. märtsil 2021 esitatud hagi – De Capitani versus nõukogu

(Kohtuasi T-163/21)

(2021/C 206/40)

Kohtumenetluse keel: inglise

Pooled

Hageja: Emilio De Capitani (Brüssel, Belgia) (esindajad: advokaadid O. Brouwer ja B. Verheijen)

Kostja: Euroopa Liidu Nõukogu

Nõuded

Hageja palub Üldkohtul:

—

tühistada kostja otsus, millega jäeti rahuldamata Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. mai 2001. aasta määruse (EÜ) nr 1049/2001 üldsuse juurdepääsu kohta Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni dokumentidele alusel esitatud dokumentidega tutvumise taotlus ja millest teatati hagejale 14. jaanuaril 2021 kirjaga SGS 21/000067; nõue puudutab ka otsuse lisa;

—

mõista Üldkohtu kodukorra artikli 134 järgi nõukogult välja hageja kulud, sealhulgas menetlusse astuja kohtukulud.

Väited ja peamised argumendid

Hagi põhjenduseks esitab hageja kolm väidet.

1.

Esimene väide, et rikutud on õigusnormi ja tehtud ilmne hindamisviga, mistõttu kohaldati ebaõigesti otsustamisprotsessi dokumentide kaitse erandit (määruse nr 1049/2001 artikli 4 lõike 3 esimene lõik (1)), ja samuti puudub põhjendus, sest dokumendi avaldamine ei oleks otsustusprotsessi oluliselt kahjustanud.

—

Hageja leiab, et vaidlustatud otsuses ei ole arvesse võetud uut põhiseaduslikku mõõdet, mis tuleneb Lissaboni lepingu jõustumisest, eelkõige ELTL artikli 15 lõikest 2, ja mis lõi dokumentidega, eelkõige seadusandlike dokumentidega tutvumise uue õigusliku korra.

—

Lisaks leiab hageja, et vaidlustatud otsuses ei ole kohaldatud ja järgitud määruse nr 1049/2001 artikli 4 lõikest 3 tulenevat kriteeriumi ja otsuses on ebaõigesti tuginetud argumendile, mille kohaselt dokumentide avaldamine muudaks küsitavaks lõplike otsuste tegemise liikmesriikides ja tekitaks tarbetut ebakindlust nende kavatsuste suhtes.

—

Hageja väidab samuti, et vaidlustatud otsus põhineb ebaõigesti argumendil, mille kohaselt takistaks soovitud dokumentide avaldamine delegatsioonidel tasakaalu leidmist erinevate huvide vahel seadusandlikus menetluses, ja see tugineb ebaõigesti argumendile, et teatud piiratud hulga dokumentide avaldamise keelamine ei välista kodanike võimalust seadusandliku menetluse kohta teavet saada.

2.

Teine väide, et rikutud on õigusnormi ja tehtud ilmne hindamisviga, mistõttu kohaldati ebaõigesti otsustamisprotsessi dokumentide kaitse erandit (määruse nr 1049/2001 artikli 4 lõike 3 esimene lõik), ja samuti puudub põhjendus, sest vaidlustatud otsus ei andnud õigust dokumentidega tutvumiseks tulenevalt ülekaalukast üldisest huvist.

—

Hageja rõhutab, et vaidlustatud otsus ei andnud õigust dokumentidega tutvumiseks tulenevalt ülekaalukast üldisest huvist. Eelkõige leiab ta, et esineb ülekaalukas üldine huvi, sest avaldamine võimaldaks Euroopa kodanikel osaleda seadusandlikus menetluses ja tagaks, et see ei jookseks ummikusse, vaid jätkuks ja saavutataks tulemus.

3.

Täiendavana esitatud kolmas väide, et rikutud on õigusnormi ja tehtud ilmne hindamisviga, mistõttu kohaldati ebaõigesti kohustust avaldada dokumendi osad (määruse nr 1049/2001 artikli 4 lõige 6), ja samuti puudub põhjendus.

—

Hageja väidab, et vaidlustatud otsuses ei kontrollitud ega antud õigust tutvuda osaga dokumendist. Otsuses kohaldati ebaõigesti õiguslikku kriteeriumi, mis kohustab hindama seda, kas taotletud dokumendi kõik osad on hõlmatud erandiga, mille alusel avaldamisest keeldutakse.

(1)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. mai 2001. aasta määrus (EÜ) nr 1049/2001 üldsuse juurdepääsu kohta Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni dokumentidele (EÜT 2001, L 145, lk 43; ELT eriväljaanne 01/03, lk 331).