5. veebruaril 2021 esitatud hagi – Primagra versus komisjon

(Kohtuasi T-101/21)

(2021/C 163/52)

Kohtumenetluse keel: inglise

Pooled

Hageja: Primagra a.s. (Milín, Tšehhi Vabariik) (esindajad: advokaadid S. Sobolová ja O. Billard)

Kostja: Euroopa Komisjon

Nõuded

Hageja palub Üldkohtul:

—	tühistada keeld toetuste andmiseks, mis on kehtestatud kostja 22. oktoobri 2020. aasta kirjaga ARES (2020) 5759350;

—	mõista hageja kohtukulud välja kostjalt.

Väited ja peamised argumendid

Hagi põhjenduseks esitab hageja viis väidet.

1.	Esimene väide, et kostja on rikkunud hageja põhiõigusi nii otse kui kaudselt, kuna hagejal ei ole kunagi olnud võimalust kasutada oma õigust olla ära kuulatud uurimise käigus, mille tulemusena võeti vastu vaidlustatud meede.

Teine väide, et kostjal ei olnud pädevust auditeerida konkreetseid toetusi ja otsustada Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondidest toetuste konkreetsete toetustaotluste üle, kuna kostjal on õigus üksnes analüüsida liikmesriikide rakendatud juhtimis- ja kontrollisüsteemide üldist kooskõla, kuid tal ei ole pädevust viia läbi üksikasjalikku auditit ja otsustada üksikute ettevõtjate esitatud toetustaotluste üle.

Kolmas väide, et kostjal puudus pädevus tõlgendada liikmesriikide riigisisest õigust, kuna tema pädevus on kitsalt piiratud Euroopa Liidu lepingu artiklites 5 ja 13 ette nähtud pädevuse andmise põhimõttega, kusjuures igasugust kõrvalekaldumist sellest põhimõttest tuleb hinnata kitsalt, ning pädevuse andmise põhimõte koostoimes aluslepingu sätetega tähendab selgelt, et kostjal ei ole pädevust liikmesriikide riigisisest õigust kohaldada. Igal juhul ei saa selle Tšehhi seaduse sätteid, millele kostja tugines, analüüsida määruse nr 1303/2013 (1) alusel, mis on selle auditeerimismenetluse õiguslik alus, mille tulemusel võeti vastu vaidlustatud meede.

Neljas väide, et kostja ei ole tõendanud Tšehhi seaduse sisu ning tõlgendas ja kohaldas seda vääralt. Selle asemel, et tõendada Tšehhi seaduse sisu, mida on nõutud Euroopa Kohtu praktikas, tõlgendas kostja Tšehhi seadust ilmselgelt vääralt, eelkõige huvide konflikti seaduse 4. osa, eirates tahtlikult Tšehhi kohtute praktikat ning samuti Tšehhi ametiasutuste lõplikku, siduvat ja täidetavat otsust, mis puudutab auditeerimismenetlust, mille tulemusel võeti vastu vaidlustatud meede.

5.	Viies väide, et kostja tõlgendas ja kohaldas samuti vääralt liidu õigust, kuna ta jõudis ekslikult järeldusele, et on rikutud finantsmääruse (2) artiklit 6, ning ta ei analüüsinud Tšehhi norme huvide konfliktide kohta, mis on vastuolus liidu õiguse aluspõhimõtetega.

(1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. detsembri 2013. aasta määrus (EL) nr 1303/2013, millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi, Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondi ning Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi kohta, nähakse ette üldsätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi ja Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi kohta ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 1083/2006 (ELT 2013, L 347, lk 320).

(2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. juuli 2018. aasta määrus (EL, Euratom) 2018/1046, mis käsitleb liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantsreegleid ja millega muudetakse määrusi (EL) nr 1296/2013, (EL) nr 1301/2013, (EL) nr 1303/2013, (EL) nr 1304/2013, (EL) nr 1309/2013, (EL) nr 1316/2013, (EL) nr 223/2014 ja (EL) nr 283/2014 ja otsust nr 541/2014/EL ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EL, Euratom) nr 966/2012 (ELT 2018, L 193, lk 1).