Kohtuasi T‑761/21
Fabien Courtois jt
versus
Euroopa Komisjon
Üldkohtu (viies koda) 17. juuli 2024. aasta otsus
Dokumentidega tutvumine – Määrus (EÜ) nr 1049/2001 – Dokumendid, mis käsitlevad COVID‑19 pandeemia ajal vaktsiinide ostmist komisjoni poolt – Dokumentidega tutvumise võimaldamisest osaline keeldumine – Isikuandmeid kaitsev erand – Kolmanda isiku ärihuve kaitsev erand – Põhjendamiskohustus – Viidatud huvi kahjustamise ettearvatava, mitte puhtalt oletusliku ohu esinemine – Proportsionaalsuse põhimõte
Euroopa Liidu institutsioonid – Üldsuse õigus tutvuda dokumentidega – Määrus nr 1049/2001 – Dokumentidega tutvumise kordustaotlusele vastamiseks ette nähtud tähtaegade järgimata jätmine asjaomase institutsiooni poolt – Vaikimisi tehtud rahuldamata jätmise otsus – Kehtetuks tunnistamine sõnaselge rahuldamata jätmise otsuse vastuvõtmisega – Vaikimisi tehtud otsuse peale hagi esitamise võimalus – Puudumine – Nõue tühistada üks ja sama sõnaselge otsus selle kahes keeleversioonis – Mõju puudumine
(Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus nr 1049/2001, artiklid 7 ja 8)
(vt punktid 30, 31 ja 32)
Euroopa Liidu institutsioonid – Üldsuse õigus tutvuda dokumentidega – Määrus nr 1049/2001 – Kohaldamisala – COVID‑19 vaktsiinide ostmiseks sõlmitud lepingutega tutvumise taotlus – Ettevalmistavad dokumendid – Välistamine
(Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus nr 1049/2001)
(vt punktid 40, 41 ja 44)
Euroopa Liidu institutsioonid – Üldsuse õigus tutvuda dokumentidega – Määrus nr 1049/2001 – Dokumentidega tutvumise õiguse erandid – Eraelu puutumatuse ja isikupuutumatuse kaitse – Määruse 2018/1725 sätete kohaldatavus – Taotleja kohustus tõendada asjasse puutuvate isikuandmete edastamise vajalikkust – COVID‑19 vaktsiinide ostulepingute läbirääkimisrühma liikmete huvide konflikti puudumise deklaratsioonidega tutvumise taotlus, mis on põhjendatud vajadusega kontrollida nende erapooletust – Institutsiooni kohustus kaaluda huve, mida andmete avalikustamine puudutab
(Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus nr 1049/2001, artikli 4 lõike 1 punkt b, ning määrus 2018/1725, artikli 3 lõige 1 ja artikli 9 lõike 1 punkt b)
(vt punktid 56, 60, 61, 69, 73, 75–79, 81, 82 ja 84–86)
Euroopa Liidu institutsioonid – Üldsuse õigus tutvuda dokumentidega – Määrus nr 1049/2001 – Dokumentidega tutvumise õiguse erandid – Ärihuvide kaitse – Mõiste – Ulatus – Kohaldamine komisjoni ja eraõiguslike ravimifirmade vahel sõlmitud COVID‑19 vaktsiinide ostulepingute suhtes – Hõlmamine
(Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus nr 1049/2001, artikli 4 lõike 2 esimene taane)
(vt punktid 99, 100, 103 ja 105–107)
Euroopa Liidu institutsioonid – Üldsuse õigus tutvuda dokumentidega – Määrus nr 1049/2001 – Dokumentidega tutvumise õiguse erandid – Ärihuvide kaitse – Dokumentidega tutvumise võimaldamisest keeldumine – Põhjendamiskohustus – Ulatus
(Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus nr 1049/2001, artikli 4 lõike 2 esimene taane)
(vt punktid 97, 101, 115–117, 119, 121–123, 127, 128, 146, 147, 151–153, 163, 164, 168, 169, 171, 172, 178, 186 ja 193)
Euroopa Liidu institutsioonid – Üldsuse õigus tutvuda dokumentidega – Määrus nr 1049/2001 – Dokumentidega tutvumise õiguse erandid – Ärihuvide kaitse – Ulatus – Huvi vältida kahju hüvitamise hagisid – Välistamine
(Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus nr 1049/2001, artikli 4 lõike 2 esimene taane)
(vt punkt 162)
Euroopa Liidu institutsioonid – Üldsuse õigus tutvuda dokumentidega – Määrus nr 1049/2001 – Dokumentidega tutvumise õiguse erandid – Ärihuvide kaitse – Ulatus – COVID‑19 vaktsiinide ostulepingute kahju hüvitamist käsitlevate sätete avalikustamisest keeldumine – Lubamatus
(Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus nr 1049/2001, artikli 4 lõike 2 esimene taane)
(vt punktid 159–173)
Euroopa Liidu institutsioonid – Üldsuse õigus tutvuda dokumentidega – Määrus nr 1049/2001 – Dokumentidega tutvumise õiguse erandid – Ärihuvide kaitse – Ulatus – Ettevõtte maine võimalik kahjustamine – Hõlmamine
(Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus nr 1049/2001, artikli 4 lõike 2 esimene taane)
(vt punkt 170)
Euroopa Liidu institutsioonid – Üldsuse õigus tutvuda dokumentidega – Määrus nr 1049/2001 – Dokumentidega tutvumise õiguse erandid – Ärihuvide kaitse – Kohaldamisala – Teave tootmisvõrgustiku partnerite ja alltöövõtjate nimekirja kohta – Hõlmamine
(Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus nr 1049/2001, artikli 4 lõike 2 esimene taane)
(vt punktid 179–183 ja 185)
Euroopa Liidu institutsioonid – Üldsuse õigus tutvuda dokumentidega – Määrus nr 1049/2001 – Dokumentidega tutvumise õiguse erandid – Ärihuvide kaitse – Dokumentide avalikustamist õigustav ülekaalukas üldine huvi – Läbipaistvuse põhimõttele tuginemine – Vajadus esitada konkreetse juhtumiga seotud erilised kaalutlused
(Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus nr 1049/2001, artikli 4 lõige 2)
(vt punktid 195–198, 201–203, 211 ja 212)
Euroopa Liidu institutsioonid – Üldsuse õigus tutvuda dokumentidega – Määrus nr 1049/2001 – Dokumentidega tutvumise õiguse erandid – Ärihuvide kaitse – Kohaldamisala – COVID‑19 vaktsiinide ostulepinguid käsitlevad dokumendid – Dokumentide avalikustamist õigustav ülekaalukas üldine huvi – Puudumine – Tähtajalise erandi kohaldamine
(Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus nr 1049/2001, artikli 4 lõiked 2 ja 7)
(vt punkt 213)
Kokkuvõte
Selle kohtuotsusega rahuldas Üldkohus osaliselt mitme füüsilise isiku tühistamishagi Euroopa Komisjoni otsuse peale, millega võimaldati vaid osaliselt tutvuda COVID‑19 vaktsiinide eelostulepingute ja ostulepingutega ning muude vaktsiiniostuga seotud dokumentidega ( 1 ).
Kaks advokaati, kes esindasid muu hulgas ka hagejaid, esitasid 2021. aastal taotluse ( 2 ) tutvuda teatavate dokumentidega, mis käsitlevad COVID‑19 vaktsiinide ostmist komisjoni poolt ja liikmesriikide nimel, sealhulgas eelkõige komisjoni allkirjastatud lepingud, nende liidu esindajate nimed, kes osalesid lepingute üle peetavatel läbirääkimistel, ja nende esindajate huvide konflikti puudumise deklaratsioonid (edaspidi „esialgne taotlus“). Komisjon tegi kindlaks 46 taotlusele vastavat dokumenti. Ta võimaldas osaliselt tutvuda nelja vaktsiinide eelostulepinguga ja kolme ostulepinguga, märkides, et nimetatud dokumentide osaliselt redigeeritud versioonid on juba avalikustatud komisjoni veebilehel ja et mõned lõigud on kustutatud eraelu puutumatust ja isikupuutumatust, ärihuve ja institutsioonide otsustamisprotsessi kaitsvate erandite alusel ( 3 ). Ta võimaldas osaliselt tutvuda ka huvide konflikti puudumise deklaratsioonidega, millest hagejatele edastati ainult üks eksemplar, kuna need dokumendid erinevad vaid allakirjutanu nime, allkirja ja allkirjastamise kuupäeva poolest. Seevastu keeldus ta võimaldamast tutvuda 17 dokumendiga, mida määratleti kui „vastastikuse mõistmise memorandumi projekte“.
Pärast seda, kui oli esitatud kordustaotlus, milles paluti avalikustada dokumendid, millega tutvumise võimaldamisest oli kas osaliselt või täielikult keeldutud, märkis komisjon sõnaselges otsuses, mis tehti hagejatele teatavaks kõigepealt inglise ja seejärel prantsuse keeles, et esialgsele taotlusele antud vastuse uue läbivaatamise tulemusena on dokumentidega tutvumise taotlusele vastavate dokumentide loetelu muudetud ja selles on nüüd 66 dokumenti. 17 „vastastikuse mõistmise memorandumi projekti“ jäeti välja, kuna komisjon leidis, et need olid lisatud ekslikult. Ta võimaldas ulatuslikumalt tutvuda nelja eelostulepinguga ja kolme ostulepinguga, millega oli juba võimaldatud osaliselt tutvuda, ning osaliselt tutvuda uute eelostulepingute ja ostulepingutega (edaspidi koos „asjaomased lepingud“). Samuti võimaldas ta osaliselt tutvuda muude uute dokumentidega, sealhulgas komisjoni ja liikmesriikide vahelise kirjavahetusega. Institutsioon tugines eraelu puutumatust ja isikupuutumatust kaitsvale erandile ning asjaomaste ettevõtjate ärihuve kaitsvale erandile põhjendamaks, miks võimaldatakse dokumentidega tutvuda ainult osaliselt ( 4 ).
Üldkohtu hinnang
Sissejuhatuseks analüüsis Üldkohus hagejate nõuet tühistada sõnaselge otsuse prantsuskeelne versioon. Ta leidis, et on olemas vaid üks sõnaselge otsus, nimelt vaidlustatud otsus, mis on vastu võetud kahes keeleversioonis.
Esimesena lükkas Üldkohus tagasi väite, et dokumentidega tutvumise taotlusele vastavate dokumentide loetelu ei ole täielik, kuna komisjon jättis loetelust välja 17 „vastastikuse mõistmise memorandumi projekti“. Ta sedastas, et hagejad taotlesid tutvumist üksnes komisjoni „allkirjastatud lepingutega“. Nende taotlust ei saanud mõista nii, et see viitas ka lepingute allkirjastamist ettevalmistavatele dokumentidele, milles on viidatud lihtsalt ettepanekutele või esialgsetele dokumentidele, mille eesmärk on töötada välja lepingutingimused, milles hiljem kokku lepitakse. Seega võis komisjon need põhjendatult loetelust välja jätta.
Teisena tegi Üldkohus otsuse teise väite esimese osa kohta, mille kohaselt eraelu puutumatust ja isikupuutumatust kaitsev erand ei ole huvide konflikti puudumise deklaratsioonide suhtes kohaldatav, tühistades vaidlustatud otsuse osas, milles komisjon keeldus võimaldamast ulatuslikumalt tutvuda nende deklaratsioonidega, millele olid alla kirjutanud vaktsiinide ostmiseks moodustatud ühise läbirääkimisrühma liikmed.
Ta leidis esiteks, et hagejad on piisavalt esile toonud konkreetse avalikes huvides oleva eesmärgi, mida nad taotlesid, ja selle, et kõnealuste isikuandmete edastamine on vajalik. Nimelt oleksid hagejad üksnes siis, kui neil oleks olnud ühise läbirääkimisrühma liikmete perekonnanimed, eesnimed ja ametialane või institutsiooniline roll, saanud kontrollida, et neil liikmetel ei olnud huvide konflikti. Teiseks märkis ta, et komisjon leidis õigesti, et esineb andmesubjektide eraelu kahjustamise oht. Seega pidi komisjon kaaluma asjaomaseid huve. Komisjon ei ole aga võtnud piisavalt arvesse mitmesuguseid asjaolusid, et asjaomaseid huve nõuetekohaselt kaaluda.
Kolmandana nõustus Üldkohus osaliselt teise väite teise osaga, milles kritiseeritakse seda, kuidas komisjon kohaldas ärihuve kaitsvat erandit, et kustutada asjaomastest lepingutest teatavad andmed.
Ta lükkas tagasi hagejate argumendid, mille kohaselt ei saa seda erandit kohaldada asjaomaste lepingute sõlmimise konteksti tõttu. Ta märkis, et kõik ravimifirmad, kellega need lepingud sõlmiti, on eraõiguslikud äriühingud, kes tegelevad majandustegevusega, mille raames nad konkureerivad siseturul ja rahvusvahelistel turgudel. See kontekst tingib, et nad peavad kaitsma oma huve neil turgudel. Ainuüksi asjaolu, et nad osalesid avaliku sektori vahenditest tehtavate ettemaksete või eelmaksete kaudu avalikes huvides olevate ülesannete täitmises, eelkõige COVID‑19 vaktsiinide väljatöötamises, ei anna iseenesest alust järeldada, et nende ärihuve ei saa kaitsta.
Vaktsiinide omadusi ja kvaliteedikontrolli ning lepingulist vastutust käsitlevate lepingusätetega tutvumise võimaldamisest osalise keeldumise ning asjaomaste ettevõtjate tootmisvõrgustiku partnerite ja alltöövõtjate nimekirjaga tutvumise võimaldamisest keeldumise küsimustes järeldas Üldkohus, et vaidlustatud otsuses esitatud komisjoni selgitused selle kohta, et selle teabe täieliku avalikustamise korral esineb asjaomaste ettevõtjate ärihuvide kahjustamise oht, mis on mõistlikult ettearvatav, mitte puhtalt oletuslik, on põhjendatud.
Seevastu ei jaga Üldkohus komisjoni seisukohta kahju hüvitamist käsitlevate lepingusätetega ulatuslikuma tutvumise võimaldamisest keeldumise osas. Selles raamistikus juhtis ta esiteks tähelepanu, et liikmesriikide poolt asjaomastele ettevõtjatele kahju hüvitamise mehhanism, mis on ette nähtud asjaomastes lepingutes, ei mõjuta kuidagi nende ettevõtjate direktiivist 85/374 tuleneva õigusliku vastutuse aluseid ( 5 ). Selle direktiivi kohaselt vastutab nimelt tootja kahju eest, mille on põhjustanud tema toote puudus, ning tema vastutust kahjukannataja suhtes ei tohi piirata ega välistada lepingusättega, mis tema vastutust piirab või vastutusest vabastab. Teiseks sedastas ta, et hüvitismehhanismi puudutav teave oli esialgse taotluse esitamise ja vaidlustatud otsuse vastuvõtmise ajal juba avalik ( 6 ).
Üldkohus tõdes, et kuigi kõik asjaomased lepingud sisaldavad kahju hüvitamist käsitlevat sätet, ei ole nende sätete üksikasjalik sisu identne.
Üldkohus tuvastas siiski, et kolm põhjendust, mille alusel komisjon keeldus võimaldamast nende lepingusätetega ulatuslikumalt tutvuda, ei tõenda, et esineb asjaomaste ettevõtjate ärihuve ähvardav oht, mis on ettearvatav, mitte puhtalt oletuslik.
Esiteks, mis puudutab põhjendust, mille kohaselt võib asjaomase ettevõtja vastutuse piiride täpne teadmine tuua kaasa palju kahju hüvitamise hagisid, siis märkis Üldkohus, et kolmandatel isikutel, keda puudusega vaktsiin võis kahjustada, on õigus esitada kahju hüvitamise hagi, mis põhineb riigisisestel õigusnormidel, millega võetakse üle direktiiv 85/374. See ei sõltu seega kahju hüvitamist käsitlevate lepingusätete olemasolust ja sisust. Lisaks ei saa asjaomaste ettevõtjate huvi vältida selliseid kahju hüvitamise hagisid ja nende menetlemisega seotud kulusid pidada ärihuviks ning see ei ole huvi, mida tuleb kaitsta määruse nr 1049/2001 alusel. Pealegi ei sisalda vaidlustatud otsus ühtegi asjaolu, mis võimaldaks järeldada, et nimetatud lepingusätete ulatuslikum avalikustamine võiks olla selliste hagide esitamise põhjus.
Teiseks, mis puudutab põhjendust, et täielik avalikustamine teeks asjaomase ettevõtja konkurentidele vältimatult teatavaks tema vastutuskindlustuse „nõrgad kohad“, andes neile konkurentsieelise, mida nad saaksid kasutada näiteks reklaamis, siis tuletas Üldkohus meelde, et põhjus, miks need sätted asjaomastesse lepingutesse lisati, st vaktsiinide väljatöötamise tähtaja lühendamisega seotud ohu kompenseerimine, oli avalikult teada enne vaidlustatud otsuse vastuvõtmist. Pealegi oli kahju hüvitamist käsitlev lepingusäte kõigil asjaomastel ettevõtjatel.
Kolmandaks lükkas Üldkohus samadel põhjustel tagasi põhjenduse, mille kohaselt kahjustaks täielik avalikustamine asjaomaste ettevõtjate mainet.
Viimaseks lükkas Üldkohus tagasi hagejate väite, milles nad heitsid komisjonile ette, et viimane ei võtnud arvesse ülekaalukat üldist huvi, mida taotletud teabe avalikustamine teenib. Ta rõhutas, et läbipaistvuse ja hea valitsemistavaga seotud üldiste kaalutlustega ei saa tõendada, et huvi läbipaistvuse vastu on erilise tähtsusega, mis oleks võinud kaaluda üles põhjused, millele tuginedes asjaomaste lepingute kustutatud osade avalikustamisest keeldumist põhjendati. Ühtlasi tuletas ta meelde, et asjaomased lepingud on haldustegevuse vallast, mitte seadusandliku tegevuse osa.
( 1 ) Euroopa Komisjoni 28. veebruari 2022. aasta otsus C(2022) 1359 (final) (edaspidi „vaidlustatud otsus“).
( 2 ) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. mai 2001. aasta määruse (EÜ) nr 1049/2001 üldsuse juurdepääsu kohta Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni dokumentidele (EÜT 2001, L 145, lk 43; ELT eriväljaanne 01/03, lk 331) alusel.
( 3 ) Erandid, mis on ette nähtud vastavalt määruse nr 1049/2001 artikli 4 lõike 1 punktis b ja artikli 4 lõike 2 esimeses taandes ning artikli 4 lõike 3 esimeses lõigus.
( 4 ) Erandid, mis on ette nähtud vastavalt määruse nr 1049/2001 artikli 4 lõike 1 punktis b ja artikli 4 lõike 2 esimeses taandes.
( 5 ) Vastavalt nõukogu 25. juuli 1985. aasta direktiivi 85/374/EMÜ liikmesriikide tootevastutust käsitlevate õigus‑ ja haldusnormide ühtlustamise kohta (EÜT 1985, L 210, lk 29; ELT eriväljaanne 15/01, lk 257) artiklitele 1 ja 12.
( 6 ) Vt eelkõige komisjoni ja liikmesriikide vahel 16. juunil 2020 sõlmitud kokkuleppe COVID‑19 vaktsiinide hankimise kohta artikli 6 kolmas lõik ja komisjoni 17. juuni 2020. aasta teatis „ELi strateegia COVID‑19 vaktsiinide kohta“ (COM(2020) 245 (final)).