13

Hagejad paluvad Üldkohtul:

14

Komisjon palub Üldkohtul:

29

Lisaks on alusmääruse artikli 13 lõike 3 kolmandas lõigus sätestatud, et „[k]äesoleva määruse asjakohaseid menetlussätteid, mis käsitlevad uurimiste algatamist ja läbiviimist, kohaldatakse käesoleva artikli alusel“. Sellest järeldub, et selle määruse artikkel 5 „Menetluse algatamine“ on käesolevas asjas kohaldatav.

30

Alusmääruse artikli 5 lõike 3 kohaselt kontrollib komisjon võimaluse korral kaebuses esitatud tõendite täpsust ja adekvaatsust, et teha kindlaks, kas uurimise algatamiseks on piisavalt tõendeid. Lisaks võivad teatavad menetluslikud piirangud, mis komisjonil selle määruse alusel on, olla takistuseks sellele, et komisjon viib läbi kaebuses esitatud teabe ammendavat kontrolli ja analüüsi. Nii on komisjonil selle määruse artikli 5 lõike 9 kohaselt uurimise algatamise otsuse tegemiseks aega vaid 45 päeva alates kaebuse esitamisest. See tähtaeg võib osutuda ebapiisavaks kogu kaebuses sisalduva teabe täielikuks kontrollimiseks ja analüüsimiseks. Selline kontrolli- ja analüüsikohustus võib samuti avalikustada kaebuse juba enne uurimise algatamise teate avaldamist, mis on vastuolus sama määruse artikli 5 lõikega 5 (15. detsembri 2016. aasta kohtuotsus Gul Ahmed Textile Mills vs. nõukogu, T‑199/04 RENV, ei avaldata, EU:T:2016:740, punktid 96 ja 97, ning 11. juuli 2017. aasta kohtuotsus Viraj Profiles vs. nõukogu, T‑67/14, ei avaldata, EU:T:2017:481, punkt 86).

31

Sellega seoses tuleb rõhutada, et nende tõendite kogus ja kvaliteet, mis on vajalikud selleks, et vastata uurimise algatamiseks vajalike tõendite piisavuse kriteeriumile, erinevad neist, mis on vajalikud kõrvalehoidmise esinemise lõplikuks tuvastamiseks. Järelikult võivad tõendid, mis on kvantiteedilt või kvaliteedilt ebapiisavad, et õigustada kõrvalehoidmise esinemise lõplikku tuvastamist, olla siiski piisavad, et õigustada uurimise algatamist (vt selle kohta 11. juuli 2017. aasta kohtuotsus Viraj Profiles vs. nõukogu, T‑67/14, ei avaldata, EU:T:2017:481, punkt 98). Seega ei kohusta alusmääruse artikli 5 lõige 3 komisjoni analüüsima kogu olemasolevat teavet, mis on alusmääruse artikli 6 kohaselt uurimisele omane (15. detsembri 2016. aasta kohtuotsus Gul Ahmed Textile Mills vs. nõukogu, T‑199/04 RENV, ei avaldata, EU:T:2016:740, punkt 106). Nimelt ei ole nõutud, et kaebuses esitatud teave oleks ümberlükkamatu tõend väidetavate asjaolude esinemise kohta. Lisaks sõltub selle teabe piisavus iga juhtumi asjaoludest ja järelikult tuleb seda hinnata iga juhtumi puhul eraldi. Lisaks ei ole nõutud, et kaebus sisaldaks teabe analüüsi (15. detsembri 2016. aasta kohtuotsus Gul Ahmed Textile Mills vs. nõukogu, T‑199/04 RENV, ei avaldata, EU:T:2016:740, punktid 94 ja 95).

[…]

44

Tuleb korrata, et mõiste „kõrvalehoidmine“ määratlus on sõnastatud alusmääruse artikli 13 lõikes 1 väga üldiselt, mis jätab liidu institutsioonidele ulatusliku kaalutlusruumi, kuna ei ole esitatud ühtegi täpsustust „kolmandate riikide ja liidu vahelise kaubandusstruktuuri muutuse“ laadi ja viisi kohta (4. septembri 2014. aasta kohtuotsus Simon, Evers & Co., C‑21/13, EU:C:2014:2154, punkt 48, ja 8. juuni 2022. aasta kohtuotsus Guangxi Xin Fu Yuan vs. komisjon, T‑144/20, ei avaldata, EU:T:2022:346, punkt 145).

45

Käesolevas asjas nähtub esimesena kaebusest, et 2017. aastal, mis vastab aastale, mil võeti vastu rakendusmäärus 2017/271, millega laiendati lõplikku dumpinguvastast tollimaksu kõigile asjaomastele toodetele, ulatus eksport Taist liitu kokku 375 tonnini võrreldes 25 tonniga, mida eksporditi sellest kolmandast riigist 2016. aastal. Lisaks tõusis selle ekspordi maht 2018. aastal 3417 tonnini, ulatudes 2019. aastal kokku 7240 tonnini.

46

Hagejad ei vaidlusta nende andmete tõelevastavust. Seevastu väidavad nad, et need on seotud kombineeritud nomenklatuuri CN‑koodidega 76071119 ja 76071190, mis puudutavad väga erinevaid tooteid, mis ei piirdu asjaomaste toodetega.

47

On tõsi, et kombineeritud nomenklatuuri CN‑koodid 76071119 ja 76071190 hõlmavad lisaks asjaomastele toodetele ka muid tooteid, nagu töötlemiseks mõeldud alumiiniumfoolium.

48

Hagejad möönavad sellegipoolest, esitamata siiski konkreetsemaid täpsustusi, et kombineeritud nomenklatuuri CN‑kood 76071119 hõlmas kõige tüüpilisemaid tooteliike. Lisaks, võttes arvesse, et kolme aasta jooksul suurenes oluliselt alumiiniumfooliumi, sealhulgas koduseks kasutamiseks ja töötlemiseks mõeldud alumiiniumfooliumi impordi maht, mis on 289 korda suurem alates lõpliku dumpinguvastase tollimaksu laiendamisest 2017. aastal, ei teinud komisjon ilmset hindamisviga, kui ta leidis, et on piisavalt tõendeid kaubandusstruktuuri muutuse või vähemalt asjaomaste toodetega seotud kõrvalehoidmise ohu kohta.

49

Esiteks, arvestades alumiiniumfooliumi impordi suurenemist Taist, oli tõenäoline, et asjaomaste toodete osakaal nimetatud hinnatõusus oli sama oluline. Ent hagejad ei väitnud, et see import puudutas peaaegu eranditult asjaomastest toodetest erinevaid tooteid, nagu töötlemiseks mõeldud alumiiniumfoolium. Teiseks, nagu nähtub eespool punktis 34 viidatud kohtupraktikast, võib dumpinguvastase tollimaksu kehtestamine põhineda kõrvalehoidmise riskil, kui selline oht on olemas ja see ei ole ainult oletuslik. Eespool punktis 31 viidatud kohtupraktikat arvestades on need põhimõtted seda enam kohaldatavad juhul, kui algatatakse meetmetest kõrvalehoidmise uurimine. Eeltoodut arvestades võis komisjon asuda seisukohale, et selline oht esines vähemalt nimetatud uurimise algatamise hetkel.

50

Teisena sisaldab kaebus statistikat tooraine impordi kohta Hiinast Taisse, nimelt alumiiniumfooliumi rullide ja suurte rullide kohta, mida kasutatakse Tais asjaomaste toodete tootmiseks ja mis aitavad kaasa asjaomaste toodete ekspordile liitu. Esiteks nähtub sellest, et ajavahemikul 2016. aastast, mis vastab aastale, mil võeti vastu rakendusmäärus 2016/865, millega algatati asjaomaste registreeritud toodete suhtes meetmetest kõrvalehoidmise uurimine, kuni 2019. aastani suurenes harmoneeritud süsteemi HS-koodi 760711 alla kuuluva alumiiniumfooliumi import igal aastal ligi 9%‑lt ligi 32%‑le. Teiseks suurenes aastatel 2015–2018 harmoneeritud süsteemi HS‑koodi 760612 alla kuuluvate alumiiniumisulamitest plaatide, lehtede ja ribade import Hiinast Taisse 13%‑lt 18%‑le ning vähenes seejärel 2019. aastal 22%.

51

See statistika toetab asjaomaste toodete ekspordi märkimisväärset suurenemist Taist liitu. Nimelt võis komisjon neile andmetele tugineda, et asuda seisukohale, et import Hiinast Taisse võis toetada asjaomaste toodete tootmist viimati nimetatud riigis, et neid eksporditaks liitu, hoides kõrvale asjaomaste toodete Hiinast eksportimisel kehtestatud dumpinguvastasest tollimaksust. Isegi kui harmoneeritud süsteemi HS‑koodid 760612 ja 760711 hõlmavad küll ulatuslikumalt tooteid kui ainult asjaomased tooted, ei saa see analoogia alusel eespool punktis 48 esitatud põhjendustega viia järelduseni, et komisjon tegi meetmetest kõrvalehoidmise uurimise algatamisel ilmse hindamisvea. Selline viga on seda vähem tõendatud, et vastavalt eespool punktis 31 viidatud kohtupraktikale ei ole nõutav, et kaebuses esitatud teave oleks ümberlükkamatu tõend väidetavate asjaolude esinemise kohta.

52

Lisaks tuleb tõdeda, et hagejad ei vaidle hagiavalduses vastu komisjoni järeldustele kokkupanekutoimingute esinemise kohta ja järelikult sellele, et toorainet tõepoolest imporditi Hiinast Taisse.

53

Nimelt vaidlustasid hagejad kokkupanekutoimingute esinemise alles repliigi staadiumis.

54

Üldkohtu kodukorra artikli 84 lõike 1 kohaselt ei või menetluse käigus esitada uusi väiteid, kui need ei tugine faktilistele ja õiguslikele asjaoludele, mis on tulnud ilmsiks menetluse käigus.

55

Lisaks tuleneb kohtupraktikast, et kodukorra artikli 84 lõige 1 on kohaldatav ka etteheidetele ja argumentidele, mis ei kujuta endast hagiavalduses esitatud väidete või argumentide laiendust (vt selle kohta 14. juuli 2021. aasta kohtuotsus AQ vs. eu-LISA, T‑164/19, ei avaldata, EU:T:2021:456, punkt 59 ja seal viidatud kohtupraktika).

56

Lõpuks tuleb märkida, et komisjoni järeldused kokkupanekutoimingute kohta on esitatud uurimise algatamise määruse põhjenduses 9 ning vaidlustatud määruse põhjendustes 42 ja 79–82, millele kaebuses samuti viidati.

57

Järelikult oli hagejatel täiesti võimalik need järeldused hagiavalduses vaidlustada.

58

Hagejate repliigis esitatud argumendid kokkupanekutoimingute esinemise kohta, mis ei kujuta endast hagiavalduses esitatud käesoleva etteheite laiendust, on seega kodukorra artikli 84 kohaselt vastuvõetamatud.

59

Igal juhul piirduvad hagejad repliigis märkusega, et oma Tai taristus muutsid nad alumiiniumfooliumirulle alumiiniumfooliumiks. Seega ei ole uue üksiktoote tootmiseks tegemist eraldi osade „kokkupanekuga“. Nad ei toeta siiski kuidagi oma väiteid.

60

Sellest tuleneb, et hagejad ei seadnud nõuetekohaselt kahtluse alla asjaolusid, mis puudutavad asjaomaste toodete kokkupanekut ja järelikult tooraine importi Hiinast Taisse.

61

Kolmandana tuleb meenutada, et nõue, et sellest riigist, mille suhtes on kehtestatud dumpinguvastane tollimaks, pärit import peab asenduma kõrvalehoidvast riigist pärit toodete impordiga, ei ole vajaliku tingimusena alusmääruse artikli 13 lõikes 1 sätestatud (4. septembri 2014. aasta kohtuotsus Simon, Evers & Co., C‑21/13, EU:C:2014:2154, punkt 47).

62

Järelikult ei saa hagejad tulemuslikult tugineda argumendile, et ei ole tõendatud, et eksport Hiina Rahvavabariigist liitu asendati ekspordiga Taist liitu.

63

Neljandana, mis puudutab kaebuses esitatud väidetavalt aegunud statistikat, siis tuleb kõigepealt eespool punktis 24 esitatud kaalutlusi arvestades tagasi lükata komisjoni argument, et ta kogus üksikasjalikumaid andmeid ajavahemiku kohta 1. juulist 2019 kuni 30. juunini 2020, kuna ta ei ole seda tõendanud.

64

Kaebuses esitatud andmetest nähtub siiski, et komisjon tugines kooskõlaliste kaudsete tõendite kogumile, et järeldada, et esineb kõrvalehoidmine, ning et Tai ja liidu vahelise kaubandusstruktuuri muutus langes kokku meetmetest kõrvalehoidmise uurimise algatamisega 2016. aastal ja dumpinguvastase tollimaksu laiendamisega Hiinast pärit asjaomastele toodetele 2017. aastal. See ajaline kokkulangevus on oluline näitaja, mis võimaldab tuvastada loogilise ja mõistliku seose Taist liitu suunatud impordi märkimisväärse kasvu ja eelmise meetmetest kõrvalehoidmise uurimise vahel (vt 8. juuni 2022. aasta kohtuotsus Guangxi Xin Fu Yuan vs. komisjon, T‑144/20, ei avaldata, EU:T:2022:346, punkt 159 ja seal viidatud kohtupraktika).

65

Lisaks selgub kaebusest, et kõrvalehoidmist käsitleva uurimise algatamise ajal komisjoni käsutuses olnud teabe põhjal võis järeldada, et Tais tehti märkimisväärne hulk vaatlusaluse toote kokkupanemistoiminguid (vt selle kohta 4. septembri 2014. aasta kohtuotsus Simon, Evers & Co., C‑21/13, EU:C:2014:2154, punkt 53).

66

Seega võis komisjon meetmetest kõrvalehoidmise uurimise algatamiseks tugineda üksnes kaebuses olevale teabele.

67

Neil asjaoludel, isegi kui – nagu on järeldatud eespool punktis 63 – komisjon ei ole tõendanud, et ta kogus üksikasjalikumaid andmeid ajavahemiku kohta 1. juulist 2019 kuni 30. juunini 2020 vastavalt eespool punktis 22 viidatud põhimõtetele, ei olnud ta selleks kohustatud, kuna kaebus sisaldas piisavaid tõendeid, ilma et oleks vaja koguda selliseid üksikasjalikumaid andmeid.

68

Lisaks tuleb märkida, et komisjoni hinnangu vaidlustamisel ei saa hageja piirduda sellega, et pakub välja oma tõlgenduse erinevate majandustegurite kohta, vaid peab täpsustama põhjuseid, miks komisjon oleks nende tegurite alusel pidanud jõudma erinevale järeldusele kõrvalehoidmise esinemise kohta (vt analoogia alusel 11. juuli 2017. aasta kohtuotsus Viraj Profiles vs. nõukogu, T‑67/14, ei avaldata, EU:T:2017:481, punkt 54). See kehtib veelgi enam sellise uurimise algatamise staadiumis, mis võib olla põhjendatud niipea, kui esineb kõrvalehoidmise oht vastavalt alusmääruse artikli 5 lõikele 3.

69

Ent käesolevas asjas ei ole hagejad esiteks seadnud kahtluse alla kaebuses esitatud faktilisi järeldusi või arvandmeid, millele komisjon tugines. Teiseks piirdusid nad märkusega, et ekspordistatistikat on ületatud. Nad ei ole siiski esitanud ühtegi tõendit selle kohta, et komisjon tegi ilmse hindamisvea, kui ta kasutas ajavahemikku 2015–2019 hõlmavat statistikat. Samuti ei esitanud nad oma väidete toetuseks uuemat statistikat, kuigi nad väidavad, et kaebuse esitajal oli võimalik need hõlpsasti saada.

70

Lisaks näitavad vaidlustatud määruse põhjendustes 44 ja 48 esitatud 24. juuni 2021. aasta üldise teabe avalikustamise dokumendi tabelites 1 ja 2 esitatud uuemad andmed, et aruandeperioodil 1. juulist 2019 kuni 30. juunini 2020 suurenesid nii suurte rullide eksport Taist liitu kui ka tooraine eksport Hiinast Taisse. Seega ei saanud hagejad igal juhul leida kinnitust sellest hilisemast statistikast.

71

Kõike eeltoodut arvestades tuleb käesolev etteheide tagasi lükata.

74

Tuleb tõdeda, et kõrvalehoidmise tuvastamiseks viitab alusmääruse artikli 13 lõige 1 dumpinguvastase tollimaksu parandava mõju säilimisele samasuguste toodete hindade ja/või koguste osas. Sellest kriteeriumist tuleneb, et piisab, kui selline parandav mõju on alternatiivselt tõendatud kas samasuguste toodete hindade või selliste toodete koguste põhjal.

75

Käesoleval juhul nähtub kaebusest, et päritolutollimaksude parandava mõju neutraliseerimist käsitlevad väited ei põhine mitte ainult arutluskäigul samasuguste toodete hindade kohta, vaid ka teguritel, mis on seotud selliste toodete Taist liitu imporditud kogustega.

76

Repliigis möönavad hagejad, et nad ei esitanud erilist argumenti dumpinguvastaste meetmete parandava mõju neutraliseerimise kohta võrreldes samasuguste toodete kogustega. Nad põhjendavad seda tegematajätmist siiski asjaoluga, et tegemist on kaebuses esitatud ebaõiget ja aegunud statistikat puudutavate argumentide loogilise jätkuga.

77

Sellega seoses tuleb esiteks eespool punktides 54 ja 55 esitatud kaalutlusi arvestades see argument hilinemise tõttu tagasi lükata, kuna kaebusest ja algatamismääruse põhjendusest 10 nähtub, et meetmetest kõrvalehoidmist käsitlev uurimine algatati eelkõige olemasolevate, samuti koguste osas neutraalsete dumpinguvastaste meetmete parandava mõju tõttu. Hagejatel oli seega võimalik esitada sellekohaseid argumente hagiavalduses.

78

Teiseks tuleb kodukorra artikli 76 punkti d kohaselt igas hagiavalduses märkida hagi ese ning ülevaade fakti- ja õigusväidetest. Kohtupraktikast tuleneb, et hagiavalduses peab olema selgitatud, milles seisneb väide, millel hagi põhineb. Seega peavad põhilised faktilised ja õiguslikud asjaolud, millele hagiavaldus tugineb, vähemalt kokkuvõtlikult, ent seostatult ja arusaadavalt tulenema hagiavalduse tekstist endast. Kuigi on tõsi, et hagiavalduse teksti saab repliigis põhjendada ja täiendada, ei saa see korvata õigusliku argumentatsiooni oluliste osade puudumist, mis peavad olema eespool viidatud sätte kohaselt hagiavalduses märgitud. Hagiavalduses peab olema selgitatud, milles seisneb väide, millel hagi põhineb, ning ainuüksi selle abstraktne märkimine ei vasta kodukorra nõuetele. Selleks et tagada õiguskindlus ja hea õigusemõistmine, peab hageja lühike ülevaade avalduse aluseks olevatest asjaoludest olema piisavalt selge ja täpne, et kostja saaks ette valmistada oma kaitse ja pädev kohus teha hagi osas otsuse. Seega ei ole Üldkohtu ülesanne otsida ja kindlaks teha väiteid, mida võib pidada hagi aluseks (vt selle kohta 14. mai 1998. aasta kohtuotsus Mo och Domsjö vs. komisjon, T‑352/94, EU:T:1998:103, punkt 333, ja 15. detsembri 2016. aasta kohtuotsus Gul Ahmed Textile Mills vs. nõukogu, T‑199/04 RENV, ei avaldata, EU:T:2016:740, punkt 110).

79

Järelikult ei saa hagejad tugineda loogilisele vastastikusele seosele, mis ei nähtu selgelt hagiavaldusest.

80

Järelikult tuleb vastuvõetamatuse tõttu tagasi lükata hagejate argumendid, mis puudutavad dumpinguvastaste meetmete parandava mõju kahjustamist võrreldes kogustega ning mis esitati esimest korda repliigis, kuigi need oleks võinud esitada hagiavalduses, ja mis ei kujuta endast käesoleva hagiavalduses esitatud etteheite laiendust.

81

Sellest järeldub, et käesolev etteheide tugineb üksnes samasuguste toodete hindu puudutavale arutluskäigule, samas kui vastavalt alusmääruse artikli 13 lõikele 1 oli komisjonil õigus viidata üksnes parandava mõju neutraliseerimisele samasuguste toodete koguste osas, ilma et ta oleks pidanud viitama ka nende toodete hindadele.

82

Seega, kuna käesolev etteheide on esitatud üksnes sarnaste toodete hindade kohta, tuleb see tulemusetuna tagasi lükata.

85

Eespool punktis 24 esitatud järeldust arvestades tuleb käesolevat etteheidet analüüsida üksnes kaebuses esitatud tõendeid ja teavet arvesse võttes.

86

Samas, nagu nähtub eespool punktis 28 viidatud kohtupraktikast, tuvastatakse vastavalt alusmääruse artikli 13 lõikele 1 dumpinguvastastest meetmetest kõrvalehoidmine eelkõige siis, kui on tõendeid dumpingu kohta seoses samasuguste toodete puhul varem kindlaks määratud normaalväärtusega.

87

Mis puudutab normaalväärtuse kindlaksmääramist, siis nähtub kaebusest, et dumpingu esinemise tõendamine põhines andmetel, mida kasutati rakendusmääruse 2015/2384 raames seoses meetmete aegumisega.

88

Sellest tuleneb, et kaebuses võeti arvesse varem kindlaks määratud normaalväärtust.

89

Sellega seoses tuleb esiteks märkida, et kohtupraktika kohaselt ei nõua alusmäärus juhul, kui vaatlusalune toode sisaldab mitut tooteliiki nagu käesolevas asjas, et kaebus peab andma teavet kõigi nende tooteliikide kohta. Pigem tuleneb nimetatud määruse artikli 13 lõigetest 1 ja 3, et tõendid toote kui terviku dumpingu kohta peavad olema piisavad, et komisjon saaks järeldada, et on piisavalt tõendeid, mis õigustavad uurimise algatamist. Seega ei ole tõendid imporditud toote ebaolulise alamkategooria dumpingu kohta selles kontekstis piisavad (vt selle kohta 15. detsembri 2016. aasta kohtuotsus Gul Ahmed Textile Mills vs. nõukogu, T‑199/04 RENV, ei avaldata, EU:T:2016:740, punkt 100).

90

Hagejad ei ole aga väitnud, et rakendusmääruses 2015/2384 nimetatud toode, st alumiiniumfoolium paksusega vähemalt 0,008 mm, kuid mitte üle 0,018 mm, aluskihita, pärast valtsimist muul viisil töötlemata ja kuni 650 mm laiustes rullides massiga üle 10 kilogrammi, kujutab endast asjaomaste toodete tähtsusetut alamkategooriat.

91

Teiseks tuleb samuti kontrollida, kas kindlaksmääratud normaalväärtus puudutas kaebuses alusmääruse artikli 13 lõike 1 kohaselt samasuguseid tooteid – see tähendab asjaomaseid tooteid –, nagu on kõne all rakendusmääruses 2015/2384.

92

Alusmääruse artikli 13 lõike 1 esimeses lõigus on sätestatud, et „[k]äesoleva määruse alusel kehtestatud dumpinguvastaseid tollimakse võib laiendada kolmandatest riikidest pärineva samasuguse toote või sellega võrreldes väheseid muudatusi sisaldava toote impordile või vähesel määral muudetud samasuguse toote impordile riigist, kus meetmeid kohaldatakse, või selle toote osade impordile, kui esineb kehtivatest meetmetest kõrvalehoidmine“.

93

Alusmääruse artikli 13 lõike 1 esimest lõiku arvestades tuleb eespool punktis 7 loetletud tooteid, mille suhtes esialgset dumpinguvastast tollimaksu laiendati rakendusmäärusega 2017/271, pidada sarnaseks rakendusmääruses 2015/2384 osutatud tootega.

94

Samuti tuleb korrata, et samasuguse toote määratlemine toimub institutsioonide ulatusliku kaalutlusõiguse teostamise raames ja seega on kontroll selle üle piiratud (vt 11. juuli 2013. aasta kohtuotsus Hangzhou Duralamp Electronics vs. nõukogu, T‑459/07, ei avaldata, EU:T:2013:369, punkt 71 ja seal viidatud kohtupraktika).

95

Sellest järeldub, et see, kui kaebuses võetakse arvesse normaalväärtust, mis on varem kindlaks määratud ainult rakendusmääruses 2015/2384 nimetatud toote kohta, on kooskõlas alusmääruse artikliga 13.

96

Seega võis komisjon ilmset hindamisviga tegemata tugineda kaebuses olevatele andmetele, mis puudutavad varem rakendusmääruses 2015/2384 kindlaks määratud normaalväärtust.

97

Mis puudutab ekspordihinna kindlaksmääramist, siis nähtub kaebusest, et see hind määrati kindlaks kombineeritud nomenklatuuri CN‑koodi 76071119 alla kuuluvate toodete põhjal.

98

On tõsi, nagu väidavad hagejad, et kombineeritud nomenklatuuri CN‑koodi 76071119 alla kuuluvad tooted hõlmavad suurt hulka tooteid, mis ei piirdu asjaomaste toodetega.

99

Hagejad tunnistavad siiski ise, et kombineeritud nomenklatuuri CN‑kood 76071119 hõlmab kõige tüüpilisemaid tooteliike.

100

Igal juhul, nagu on meenutatud eespool punktides 30 ja 89, peab komisjon alusmääruse artikli 5 lõike 3 kohaselt, mis on selle määruse artikli 13 lõike 3 kolmanda lõigu alusel kohaldatav, kindlaks tegema, kas on piisavalt tõendeid, mis kogumis hinnatuna õigustavad uurimise algatamist. Arvestades käesoleva väite raames esitatud kaalutlusi, võis komisjon ilmset hindamisviga tegemata järeldada, et kaebus sisaldas piisavaid tõendeid, ning kooskõlaliste kaudsete tõendite kogumile tuginedes otsustada algatada dumpinguvastane uurimine (vt selle kohta 4. septembri 2014. aasta kohtuotsus Simon, Evers & Co., C‑21/13, EU:C:2014:2154, punkt 52). Sellega seoses tuleb korrata, et vastavalt eespool punktis 32 viidatud kohtupraktikale ei ole õiguslik kriteerium, mida tuleb vastavalt alusmääruse artikli 13 lõikele 3 kohaldada, iseenesest tõendite täpsus ja sobivus, vaid nende piisavus.

101

Lisaks on esiteks eespool punktis 44 viidatud kohtupraktika kohaselt mõiste „kõrvalehoidmine“ määratlus alusmääruse artikli 13 lõikes 1 sõnastatud väga üldiselt, mis jätab liidu institutsioonidele ulatusliku kaalutlusruumi. Seda põhimõtet tuleb veelgi enam kohaldada kõnealuse määruse artikli 5 lõikes 3 ette nähtud meetmetest kõrvalehoidmise uurimise algatamisel.

102

Teiseks, nagu on märgitud eespool punktides 31, 34 ja 49, võis komisjon tugineda kõrvalehoidmise riskile, ilma et oleks nõutud, et kaebuses esitatud teave kujutaks endast ümberlükkamatut tõendit väidetavate asjaolude esinemise kohta. Dumpinguvastane uurimine on protsess, mille käigus administratsioon omandab järk-järgult kindluse, et esinevad kõik vajalikud asjaolud meetme vastuvõtmiseks vastavalt uurimise edenemisele (vt selle kohta WTO raames vaekogu aruanne „Mehhiko – Guatemalast pärit terastorudele kohaldatavad dumpinguvastased tollimaksud“, mis võeti vastu 8. juunil 2007 (WT/DS331/R, punkt 7.22)).

103

Järelikult tuleb käesolev etteheide ja seega käesolev väide tervikuna tagasi lükata.

[…]

Esitatud põhjendustest lähtudes

ÜLDKOHUS (neljas koda)

otsustab: