1.

Kas ELL artikli 19 lõike 1 teist lõiku koostoimes Euroopa Liidu põhiõiguste harta artikliga 47 ning ELL artikli 4 lõikega 3 ja artikliga 2 tuleb tõlgendada nii, et need määravad kindlaks sellise õiguskaitsevahendi nagu jõustunud kohtuotsuse tühistamiseks esitatud erakorraline kaebus vastuvõetavuse juhul, „kui see on vajalik sotsiaalset õiglust austava demokraatliku õigusriigi põhimõtte järgmise tagamiseks“, kui sellise õiguskaitse tagamine on vajalik liidu õiguse tõhususe tagamiseks?

2.

Kas ELL artikli 19 lõike 1 teist lõiku koostoimes Euroopa Liidu põhiõiguste harta artikliga 47 ning ELL artikli 4 lõikega 3 ja artikliga 2 tuleb tõlgendada nii, et olukorras, kus liikmesriigi õigusnormid võimaldavad juhul, kui on rikutud liikmesriigi põhiseaduses määratletud põhimõtteid, jõustunud kohtuotsuse muuta või tühistada sellise vahendi abil nagu erakorraline kaebus, võivad need õigusnormid olla jõustunud kohtuotsuse tühistamise või muutmise alus ka liidu õiguse rikkumise korral?

3.

Kas ELL artikli 19 lõike 1 teist lõiku koostoimes Euroopa Liidu põhiõiguste harta artikliga 47 ning ELL artikli 4 lõikega 3 ja artikliga 2 tuleb tõlgendada nii, et olukorras, kus liikmesriigi kohus rikkus liidu õigust viisil, mis viis kohtuasja puuduliku lahendamiseni selle õiguse kontekstis, võib jõustunud kohtuotsuse tühistada või seda muuta sellise õiguskaitsevahendi abil nagu erakorraline kaebus, mis seab sellise lahenduse sõltuvusse seaduse „jämedast“ rikkumisest?