–

Syngenta Agro GmbH, esindajad: Rechtsanwälte P. Gey ja H.‑G. Kamann,

–

Agro Trade Handelsgesellschaft mbH, esindaja: Rechtsanwalt H. P. Koof,

–

Kreeka valitsus, esindajad: V. Karra, K. Konsta ja E. Leftheriotou,

–

Itaalia valitsus, esindaja: G. Palmieri, keda abistas avvocato dello Stato A. Collabolletta,

–

Austria valitsus, esindajad: A. Posch, J. Schmoll ja V.‑S. Strasser,

–

Euroopa Komisjon, esindajad: A. C. Becker ja M. Ter Haar,

1

Eelotsusetaotlus käsitleb küsimust, kuidas tõlgendada komisjoni 8. juuni 2011. aasta määruse (EL) nr 547/2011, millega rakendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 1107/2009 seoses taimekaitsevahendite märgistamise nõuetega (ELT 2011, L 155, lk 176), artiklit 1 ja I lisa punkti 1 alapunkte b ja f.

2

Taotlus on esitatud Syngenta Agro GmbH ja Agro Trade Handelsgesellschaft mbH (edaspidi „Agro Trade“) vahelises kohtuvaidluses taimekaitsevahendi turulelaskmise keelu üle.

3

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. oktoobri 2009. aasta määruse (EÜ) nr 1107/2009 taimekaitsevahendite turulelaskmise ja nõukogu direktiivide 79/117/EMÜ ja 91/414/EMÜ kehtetuks tunnistamise kohta (ELT 2009, L 309, lk 1) põhjendused 8, 9 ja 31 on sõnastatud järgmiselt:

[…]

4

Määruse artikli 1 „Sisu ja eesmärk“ lõikes 3 on sätestatud:

„Käesoleva määruse eesmärk on tagada inimeste ja loomade tervise ning keskkonna kõrgetasemeline kaitse ja parandada siseturu toimimist taimekaitsevahendite turulelaskmist käsitlevate eeskirjade ühtlustamise kaudu, parandades samal ajal põllumajanduslikku tootmist.“

5

Määruse artiklis 3 „Mõisted“ on ette nähtud:

„Käesolevas määruses kasutatakse järgmisi mõisteid:

[…]

[…]

[…]“.

6

Määruse artiklis 28 „Loa andmine turulelaskmiseks ja kasutamiseks“ on sätestatud:

„1.   Taimekaitsevahendit ei lasta turule ega kasutata, kui asjaomane liikmesriik ei ole selleks kooskõlas käesoleva määrusega luba andnud.

2.   Erandina lõikest 1 ei ole luba nõutav järgmistel juhtudel:

[…]

7

Määruse nr 1107/2009 artikkel 52 „Paralleelne kaubandus“ on sõnastatud järgmiselt:

„1.   Tingimusel et saadakse paralleelse kaubanduse luba, võib ühes liikmesriigis (päritoluliikmesriik) lubatud taimekaitsevahendit kasutusele võtta, turule lasta ja kasutada teises liikmesriigis (sihtliikmesriik), kui see liikmesriik määrab kindlaks, et kõnealune taimekaitsevahend on oma koostiselt identne tema territooriumil juba lubatud taimekaitsevahendiga (võrdlustoode). Taotlus esitatakse sihtliikmesriigi pädevale asutusele.

2.   Paralleelse kaubanduse luba antakse lihtsustatud korras 45 päeva jooksul pärast täieliku taotluse saamist, kui kasutuselevõetav taimekaitsevahend on lõike 3 kohaselt identne. […]

3.   Taimekaitsevahendeid peetakse võrdlustootega identseks, kui

4.   Paralleelse kaubanduse loa taotlus sisaldab järgmist:

[…]

5.   Taimekaitsevahend, mille kohta on väljastatud paralleelse kaubanduse luba, lastakse turule ja seda kasutatakse üksnes vastavalt võrdlustoote loa sätetele. Seire ja kontrolli hõlbustamiseks sätestab komisjon artiklis 68 osutatud määruses kõnealuse toote puhul kontrolli erinõuded.

6.   Paralleelse kaubanduse luba kehtib sama kaua kui võrdlustoote luba. Kui võrdlustoote loa valdaja taotleb vastavalt artikli 45 lõikele 1 loa tagasivõtmist ning artiklis 29 esitatud nõuded on endiselt täidetud, lõpeb paralleelse kaubanduse loa kehtivus kuupäeval, mil võrdlustoote loa kehtivusaeg oleks tavaliselt lõppenud.

7.   Ilma et see piiraks käesoleva artikli konkreetsete sätete kohaldamist, kohaldatakse vastavalt artikleid 44, 45, 46 ja 55 ja artikli 56 lõiget 4 ning VI–X peatükki taimekaitsevahendite suhtes paralleelkaubanduses.

8.   Ilma et see piiraks artikli 44 kohaldamist, võib paralleelse kaubanduse loa tagasi võtta, kui kasutuselevõetud taimekaitsevahendi luba on ohutuse või tõhususega seotud põhjustel päritoluliikmesriigis tagasi võetud.

9.   Kui vahend ei ole lõike 3 kohaselt identne võrdlustootega, võib sihtliikmesriik anda nõutava loa üksnes turulelaskmiseks ja kasutamiseks vastavalt artiklile 29.

[…]

11.   Ilma et see piiraks artikli 63 kohaldamist, avalikustavad liikmesriikide ametiasutused teabe paralleelkaubanduse lubade kohta.“

8

Määruse artiklis 55 „Taimekaitsevahendite kasutamine“ on sätestatud:

„Taimekaitsevahendeid kasutatakse nõuetekohaselt.

Nõuetekohane kasutus hõlmab hea taimekaitsetava põhimõtete kohaldamist ja artikli 31 kohaselt kehtestatud ning märgistusele kantud tingimuste täitmist. […]“.

9

Nimetatud määruse artikli 56 „Teave võimaliku kahjuliku või lubamatu mõju kohta“ lõikes 4 on ette nähtud:

„Taimekaitsevahendi loa valdaja esitab igal aastal taimekaitsevahendi loa andnud liikmesriikide pädevatele asutustele aruande, kui tal on mis tahes kättesaadavat teavet soovitud tõhususe puudumise, resistentsuse kujunemise ning taimedel, taimsetel saadustel või keskkonnas avaldunud mis tahes ootamatu mõju kohta.“

10

Määruse artikli 65 „Märgistamine“ lõikes 1 on sätestatud:

„Taimekaitsevahendite märgistus peab vastama [Euroopa Parlamendi ja nõukogu 31. mai 1999. aasta] direktiivis 1999/45/EÜ [ohtlike preparaatide klassifitseerimist, pakendamist ja märgistamist käsitlevate liikmesriikide õigus- ja haldusnormide ühtlustamise kohta (EÜT 1999, L 200, lk 1; ELT eriväljaanne 13/24, lk 109)] sätestatud klassifitseerimis-, märgistamis- ja pakendamisnõuetele ning vastavalt artikli 79 lõikes 4 osutatud kontrolliga regulatiivmenetlusele vastu võetud määruses sätestatud nõuetele.

[…]“.

11

Määruse nr 547/2011 artiklis 1 on sätestatud:

„Taimekaitsevahendite märgistus peab olema kooskõlas I lisas sätestatud nõuetega ning sisaldama vajaduse korral II lisas esitatud inimeste, loomade või keskkonnaga seotud konkreetsetele ohtudele viitavaid standardlauseid või III lisas sätestatud standardlauseid inimeste, loomade või keskkonna kaitse ohutusabinõude kohta.“

12

Selle määruse I lisa „Artiklis 1 osutatud märgistusnõuded“ punktis 1 on ette nähtud:

„Taimekaitsevahendite pakenditel peab olema selgelt ja kustutamatult järgmine teave:

[…]

[…]

[…]“.

13

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. detsembri 2008. aasta määruse (EÜ) nr 1272/2008, mis käsitleb ainete ja segude klassifitseerimist, märgistamist ja pakendamist ning millega muudetakse direktiive 67/548/EMÜ ja 1999/45/EÜ ja tunnistatakse need kehtetuks ning muudetakse määrust (EÜ) nr 1907/2006 (ELT 2008, L 353, lk 1), artiklis 1 „Eesmärk ja reguleerimisala“ on sätestatud:

„1.   Käesoleva määruse eesmärk on tagada inimeste tervise ja keskkonna kaitse kõrge tase ning ainete, segude ja teatavate toodete vaba liikumine vastavalt artikli 4 lõikele 8. Selleks:

[…]

[…]

[…]

[…]“.

14

Selle määruse artiklis 2 „Mõisted“ on ette nähtud:

„Käesolevas määruses kasutatakse järgmisi mõisteid:

[…]

[…]“.

15

Nimetatud määruse III jaotises „Ohtudest teavitamine märgistusel“ paiknev artikkel 17 „Üldeeskirjad“ on sõnastatud järgmiselt:

„1.   Ohtlikuks klassifitseeritud ja pakendatud aine või segu märgistusel on järgmised elemendid:

[…]“.

16

Taimekaitseseaduse (Gesetz zum Schutz der Kulturpflanzen) § 49 lõikes 4 on sätestatud:

„Kui paralleelkaubanduse loa valdaja ei kasuta § 47 lõikes 1 ette nähtud märgistuse jaoks tootepartii numbrit, mille on paralleelimporditud taimekaitsevahendile määranud taimekaitsevahendi loa valdaja, peab ta pidama ja vähemalt viie aasta vältel säilitama registrit, millest nähtub, et tema kasutatud tootepartii numbrid vastavad paralleelimporditud taimekaitsevahendi loa valdaja kasutatud tootepartii numbritele. […]“.

17

Syngenta Agro on kontserni Syngenta kuuluv turustusäriühing, mis toodab ja turustab taimekaitsevahendeid Saksamaal ja teistes Euroopa Liidu liikmesriikides.

18

Agro Trade on põllumajandussektoris tegutsev kaubandusettevõte, mis turustab taimekaitsevahendeid, eeskätt paralleelimporditud taimekaitsevahendeid.

19

Nende paralleelimporditud toodete hulka kuuluvad Syngenta Agro taimekaitsevahendid, mida Agro Trade turustab Saksamaal Syngenta Agro originaalkanistrites, mida ei ole avatud ja millel ta asendab originaaletiketi enda kleebisega.

20

Kleebisel on muu hulgas teave Agro Trade’i kui importija ja turustaja kohta, kuid puuduvad andmed Syngenta Agro kui taimekaitsevahendile selle päritoluriigis antud loa valdaja kohta. Samuti asendab Agro Trade tootja algse tootepartii numbri omaenda identifitseerimisnumbriga ning peab registrit, millest nähtub, et tema antud identifitseerimisnumbrid vastavad algsetele tootepartii numbritele.

21

Syngenta Agro esitas Landgericht Hamburgile (Hamburgi esimese astme kohus, Saksamaa) taotluse keelata Agro Trade’il lasta Saksamaa territooriumil majandustegevuse käigus turule Syngenta Agro paralleelimporditud taimekaitsevahendeid, kui originaalpakendile trükitud loa omaniku nimi ja aadress on eemaldatud ja/või kui sellele pakendile trükitud tootepartii number on eemaldatud ja asendatud muu identifitseerimisnumbriga, kuna Agro Trade’i tegevus oli vastuolus määruse nr 547/2011 artikliga 1 koostoimes I lisa punkti 1 alapunktidega b ja f.

22

Landgericht Hamburg (Hamburgi esimese astme kohus) rahuldas Syngenta Agro nõude, mis põhines määruse nr 547/2011 I lisa punkti 1 alapunktil b ning puudutas teavet loa valdaja nime ja aadressi kohta. Seevastu jättis ta selle nõude rahuldamata osas, milles see põhines nimetatud lisa punkti 1 alapunktil f ja puudutas asjaomase tootepartii numbrit.

23

Syngenta Agro ja Agro Trade esitasid selle kohtuotsuse peale apellatsioonkaebuse Hanseatisches Oberlandesgericht Hamburgile (Hamburgi liidumaa kõrgeim üldkohus, Saksamaa), kes on käesolevas kohtuasjas eelotsusetaotluse esitanud kohus.

24

Nimetatud kohtul on siiski kahtlusi, kuidas tõlgendada määruse nr 547/2011 I lisa punkti 1 alapunkte b ja f, kuivõrd selles määruses ei ole ette nähtud erinorme paralleelselt imporditavate taimekaitsevahendite märgistamise kohta.

25

Nendel asjaoludel otsustas Hanseatisches Oberlandesgericht Hamburg (Hamburgi liidumaa kõrgeim üldkohus) menetluse peatada ja esitada Euroopa Kohtule järgmised eelotsuse küsimused:

26

Esimese küsimusega soovib eelotsusetaotluse esitanud kohus sisuliselt teada, kas määruse nr 547/2011 artiklit 1 ja I lisa punkti 1 alapunkti b tuleb tõlgendada nii, et importija, kes toob taimekaitsevahendi liikmesriiki paralleelse kaubanduse loa alusel, võib selle toote pakendil asendada päritoluliikmesriigi loa omaniku nime ja aadressi enda nime ja aadressiga.

27

Määruse nr 1107/2009 artikli 65 lõike 1 kohaselt hõlmab selle määruse alusel turule lastud või kasutatavate taimekaitsevahendite märgistamine nõudeid, mis on sätestatud direktiivis 1999/45, mis tunnistati kehtetuks ja asendati määrusega nr 1272/2008. Lisaks peab märgistus vastama nõuetele, mis on sätestatud määruses nr 547/2011, mis võeti vastu selle artikli 65 lõike 1 alusel selleks, et kohaldada määruses nr 1107/2009 ette nähtud taimekaitsevahendite märgistamisnõudeid.

28

Määruse nr 547/2011 artikli 1 kohaselt peab märgistus olema kooskõlas selle määruse I lisas sätestatud nõuetega.

29

I lisa punkti 1 alapunktist b tuleneb, et taimekaitsevahendite pakendil peab olema selgelt ja kustutamatult märgitud loa omaniku nimi ja aadress.

30

Määrused nr 1107/2009 ja nr 547/2011 ei sisalda ühtegi erisätet, mis käsitleks nende taimekaitsevahendite märgistamist, millele taotletakse paralleelse kaubanduse luba, ning määruse nr 1107/2009 artikli 52 lõige 7 piirdub sellega, et näeb nende toodete puhul ette muu hulgas viimati nimetatud määruse VII peatükis sisalduvate märgistamise üldsätete vastava kohaldamise.

31

Neil asjaoludel tuleb märkida, et liidu õiguse sätte tõlgendamisel ei tule arvestada mitte üksnes selle sõnastust tavakeeles, vaid ka konteksti ning selle õigusaktiga taotletavaid eesmärke, mille osa säte on (22. juuni 2022. aasta kohtuotsus Leistritz, C‑534/20, EU:C:2022:495, punkt 18 ja seal viidatud kohtupraktika).

32

Peale selle tuleb rakendusmäärust võimaluse korral tõlgendada nii, et see oleks kooskõlas alusmääruse sätetega (19. juuli 2012. aasta otsus kohtuasjas Pie Optiek, C‑376/11, EU:C:2012:502, punkt 34 ja seal viidatud kohtupraktika).

33

Selle kohtupraktika kohaselt tulebki kindlaks määrata, kuidas tuleb määruse nr 547/2011 I lisa punkti 1 alapunktis b kasutatud väljendit „loa omaniku nimi ja aadress“ mõista paralleelselt kaubeldavate taimekaitsevahendite märgistamisel määruse nr 1107/2009 artikli 52 lõike 7 tähenduses.

34

Esiteks, mis puudutab selle väljendi grammatilist tõlgendamist, siis tuleb märkida, et I lisa punkti 1 alapunkti b sõnastus ei anna selle kohta mingit kasulikku teavet.

35

Teiseks, mis puudutab kontekstipõhist tõlgendamist, siis tuleneb määruse nr 1107/2009 artikli 3 punktidest 10 ja 24 ning artikli 28 lõikest 1, et põhimõtteliselt kehtib kohustus märkida taimekaitsevahendite pakendile loa omaniku nimi ja aadress füüsilisele või juriidilisele isikule, kellele liikmesriigi pädev asutus on konkreetse haldusaktiga andnud loa asjaomast taimekaitsevahendit selle liikmesriigi territooriumil turule lasta.

36

Seevastu paralleelse kaubanduse korral, mis põhineb määruse nr 1107/2009 artiklil 52, vastutab liikmesriigi territooriumil taimekaitsevahendi turulelaskmise eest paralleelse kaubanduse loa valdaja, kui on hinnatud, et turule lastav toode ja võrdlustoode on identsed.

37

Euroopa Kohus on nimelt juba otsustanud, et paralleelse kaubanduse luba on isiklikku laadi ja et ainult selle loa omanik võib viia taimekaitsevahendi loa väljastanud liikmesriigi turule (vt selle kohta 4. märtsi 2021. aasta kohtuotsus Agrimotion, C‑912/19, EU:C:2021:173, punktid 26 ja 37).

38

Sellest järeldub, nagu kohtujurist oma ettepaneku punktis 52 sisuliselt rõhutas, et kui määruse nr 1107/2009 artikli 28 lõike 1 alusel antud luba seob selle omaniku päritoluliikmesriigiga, siis selle määruse artikli 52 alusel väljastatud paralleelse kaubanduse luba seob selle omaniku sihtliikmesriigiga ning et päritoluliikmesriigi väljastatud luba ei too selle omanikule kaasa õigusi ega kohustusi selle sihtliikmesriigis.

39

Järelikult tuleb asuda seisukohale, et määruse nr 547/2011 I lisa punkti 1 alapunktis b sätestatud nõuet, mis viitab loa omaniku nimele ja aadressile, tuleb paralleelse kaubanduse kontekstis käsitada nii, et see viitab paralleelse kaubanduse loa omaniku nimele ja aadressile. Seepärast peab loa omanik lisama sihtliikmesriigis turule lastava taimekaitsevahendi etiketile oma nime ja aadressi kas päritoluliikmesriigi loa omaniku omade kõrval või nende asemel.

40

Lisaks kinnitavad määruse nr 547/2011 I lisa punkti 1 alapunkti b niisugust tõlgendust ka määruse nr 1272/2008 sätted.

41

Määruse nr 1272/2008 artikli 17 lõike 1 punktis a on sätestatud, et „Ohtlikuks klassifitseeritud ja pakendatud aine või segu märgistusel on […] tarnija(te) nimi, aadress ja telefoninumber“.

42

Nimetatud määruse artikli 1 lõike 1 punkti b alapunktist ii tuleneb aga, et sellega kohustatakse tarnijaid turule viidavaid aineid ja segusid märgistama ja pakendama, samas kui sama määruse artikli 2 punktis 26 toodud määratluse kohaselt hõlmab mõiste „tarnija“ ainet (nii ainena kui segu koostises esineva ainena) või segu turule viivat mis tahes tootjat, importijat, allkasutajat või levitajat.

43

Sellest tuleneb, et kui importija või turustaja, kellel on paralleelse kaubanduse luba, laseb taimekaitsevahendi turule liikmesriigis, kes väljastas loa, vastab see importija või turustaja määruses nr 1272/2008 ette nähtud märgistamisnõuetele, kui selle toote pakend on märgistatud etiketiga, millel on loa omaniku nimi, aadress ja telefoninumber.

44

Kolmandaks on käesoleva kohtuotsuse punktis 39 määruse nr 547/2011 I lisa punkti 1 alapunktile b antud tõlgendus kooskõlas määruse nr 1107/2009 artikli 52 kahe eesmärgiga, milleks on – nagu nähtub eelkõige viimati nimetatud määruse põhjendustest 8, 9 ja 31 – hõlbustada eri liikmesriikides lubatud identsete taimekaitsevahendite paralleelkaubandust, tagades samas inimeste ja loomade tervise ning keskkonna kaitse kõrge taseme (vt selle kohta 14. novembri 2019. aasta kohtuotsus Vaselife International ja Chrysal International, C‑445/18, EU:C:2019:968, punkt 32).

45

Esiteks tuleb tõdeda, et taimekaitsevahendi paralleelse kaubanduse loa omaniku nime ja aadressi märkimine viimase etiketil ei takista kuidagi selle toote paralleelkaubandust, kuna see iseenesest ei kehtesta tingimusi nimetatud toote turustamiseks väljaspool päritoluliikmesriiki.

46

Teiseks, mis puudutab inimeste ja loomade tervist ning keskkonda, siis tuleb sarnaselt Kreeka valitsusele märkida, et nende kõrge kaitsetase tagatakse taimekaitsevahendite nõuetekohase kasutamise kontrollimisega, mis on ette nähtud määruse nr 1107/2009 artiklis 55, mida kohaldatakse selle määruse artikli 52 lõike 7 alusel paralleelselt kaubeldavatele taimekaitsevahenditele.

47

Niisugune kontroll viiakse läbi, võttes arvesse asjaomase taimekaitsevahendi paralleelse kaubanduse loa sisu, mis selle toote turulelaskmise ja kasutamise tingimuste osas vastab nimetatud määruse artikli 52 lõike 5 esimese lause kohaselt võrdlustootele sihtliikmesriigis antud loa omale.

48

Lisaks tuleneb sama määruse artikli 52 lõike 6 esimesest lausest, et taimekaitsevahendi paralleelse kaubanduse loa kehtivusaeg vastab põhimõtteliselt sellele, mis on kindlaks määratud võrdlustoote loas sihtliikmesriigis.

49

Järelikult on nii sihtliikmesriigi pädeva asutuse kui ka paralleelselt kaubeldava taimekaitsevahendi levitajate ja kasutajate jaoks kõige olulisemad andmed ja teave selle kohta esitatud üksnes selle toote paralleelse kaubanduse loas.

50

Nende andmete ja teabe hulgas on aga asjaomase taimekaitsevahendi paralleelse kaubanduse loa omaniku nimi ja aadress, kes – nagu nähtub käesoleva kohtuotsuse punktist 37 – vastutab ainsana selle toote turulelaskmise eest sihtliikmesriigis.

51

Samuti, kui sihtliikmesriigis soovib kasutaja saada teavet kultuuride kohta, mille jaoks paralleelse kaubandusega hõlmatud taimekaitsevahend on lubatud, või selle toote kasutamise ja doseerimise tingimuste kohta, peavad sellele tootele kinnitatud etiketil märgitud nimi ja aadress olema selle toote paralleelse kaubanduse loa omaniku nimi ja aadress, kuna just temal on võimalik seda teavet esitada, mitte aga sama toote kohta päritoluliikmesriigis antud loa omaniku nimi ja aadress.

52

See teave on aga esmatähtis, et saavutada määrusega nr 1107/2009 taotletav eesmärk tagada inimeste ja loomade tervise ning keskkonna kaitse kõrge tase sihtliikmesriigis.

53

Lõpuks, mis puudutab olukorda, kus lisatud taimekaitsevahendi luba tühistatakse päritoluliikmesriigis ohutuse või tõhususega seotud põhjustel, siis piisab, kui märkida, et sihtliikmesriigi pädeval asutusel on vastavalt määruse nr 1107/2009 artikli 52 lõikele 4 olemas vajalik teave, et tuvastada see toode ja teha kindlaks loa omanik päritoluliikmesriigis. Neil asjaoludel on sellel ametiasutusel võimalik vastavalt selle määruse artikli 52 lõikele 8 vajaduse korral paralleelkaubanduse luba tagasi võtta.

54

Neil asjaoludel tuleb esimesele küsimusele vastata, et määruse nr 547/2011 artiklit 1 ja I lisa punkti 1 alapunkti b tuleb tõlgendada nii, et importija, kes toob taimekaitsevahendi liikmesriiki paralleelse kaubanduse loa alusel, võib selle toote pakendil asendada päritoluliikmesriigi loa omaniku nime ja aadressi oma nime ja aadressiga.

55

Teise küsimusega soovib eelotsusetaotluse esitanud kohus sisuliselt teada, kas määruse nr 547/2011 artiklit 1 ja I lisa punkti 1 alapunkti f tuleb tõlgendada nii, et importija, kes toob taimekaitsevahendi liikmesriiki paralleelse kaubanduse loa alusel, on kohustatud märkima selle toote pakendil tootja poolt algul antud tootepartii numbri.

56

Nagu nähtub käesoleva kohtuotsuse punktidest 27 ja 28, peab määruse nr 1107/2009 alusel turule lastud või kasutatavate taimekaitsevahendite märgistus vastama nõuetele, mis on sätestatud määruse nr 547/2011 I lisas, mille punkti 1 alapunktis f on ette nähtud, et „tootepartii number ja tootmise kuupäev“ peavad olema selgelt ja kustutamatult märgitud nende toodete pakendile.

57

Mis puudutab mõistet „tootepartii number“, siis tuleb märkida, et seda mõistet ei ole määruses nr 547/2011, määruses nr 1107/2009 ega määruses nr 1272/2008 määratletud.

58

Käesoleva kohtuotsuse punktis 31 viidatud kohtupraktikast tuleneb, et selle kindlaksmääramiseks, kuidas nimetatud mõistet tuleb käsitada, tuleb arvesse võtta selle sõnastust, vastavalt selle tavapärasele tähendusele tavakeeles, samuti selle konteksti ja selle õigusaktiga taotletavaid eesmärke, mille osa see mõiste on.

59

Vastavalt sõnade „tootepartii number“ tähendusele tavakeeles viitab see reale numbritele ja/või identifitseerimistähtedele, mis omistatakse samade omadustega toodetele, mis on valmistatud samas tootmisprotsessis.

60

Austria valitsuse eeskujul tuleb märkida, et määruse nr 547/2011 I lisa punkti 1 alapunktis f viidatakse konkreetselt „tootepartii numbrile“, sidudes „tootepartii numbri“ lahutamatult tootja toodetud „tootmisega“.

61

Lisaks kajastub käesoleva kohtuotsuse punktis 59 viidatud tähendus eelkõige komisjoni 2. augusti 2021. aasta rakendusmääruse (EL) 2021/1280 seoses veterinaarravimite lähtematerjalina kasutatavate toimeainete hea turustamistava meetmetega vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EL) 2019/6 (ELT 2021, L 279, lk 1) artikli 2 punktis m, milles on „partii“ määratletud kui „lähtematerjali, pakkematerjali või toote teatav kogus, mida on töödeldud ühes protsessis või protsessiseerias nii, et see on eeldatavasti ühetaoline“, ning artikli 2 punktis p, milles on „partii number“ määratletud kui „selgesti eristatav numbrite või tähtede kombinatsioon, mis üheselt identifitseerib partii“.

62

Sellest järeldub, et mõiste „partii number“ määruse nr 547/2011 I lisa punkti 1 alapunkti f tähenduses tähendab partii numbrit, mille tootja taimekaitsevahendi jaoks algul andis.

63

Seda tõlgendust kinnitab asjaolu, et „tootmise kuupäev“ viitab ühemõtteliselt „tootja“ tootmistegevusele määruse nr 1107/2009 artikli 3 punkti 11 tähenduses. Isikuid, kes tooteid ümber märgistavad või ümber pakendavad, ei saa aga pidada „tootjaks“ selle sätte tähenduses.

64

Käesoleva kohtuotsuse punktis 62 antud tõlgendust kinnitab ka määruse nr 1107/2009 eesmärk, milleks on eelkõige – nagu on meenutatud käesoleva kohtuotsuse punktis 44 – tagada inimeste ja loomade tervise ning keskkonna kaitse kõrge tase, mis eeldab, et taimekaitsevahendeid saab jälgida ja tõhusalt kontrollida.

65

Mis puudutab eelkõige nende toodete jälgitavust, siis tuleb märkida, et sellise toote kõrvalekallete korral on ainus asjakohane viide asjaomase valmistise partii esialgsele numbrile ning et hädaolukorras võimaldab ainult see number pädevatel ametiasutustel selle toote sihipäraselt ja viivitamata turult kõrvaldada.

66

Seevastu juhul, kui paralleelimportijal oleks lubatud asjaomase tootepartii algne number tagasi võtta ja uue identifitseerimisnumbriga asendada, oleks asjaomase taimekaitsevahendi jälgitavus võimalik üksnes andmebaasi abil, mis tõendab vastavust nende numbrite vahel, mis muudaks selle toote võimaliku turult kõrvaldamise veelgi aeglasemaks ja raskemaks.

67

Seega, nagu kohtujurist oma ettepaneku punktis 81 sisuliselt rõhutas, on määruse nr 1107/2009 eesmärgiga vastuolus liikmesriigi õigusnorm, mille kohaselt on paralleelimportijal lubatud asendada paralleelselt kaubeldava taimekaitsevahendi pakendil asjaomase tootepartii algne number enda identifitseerimisnumbriga, sõltumata asjaolust, et need õigusnormid kohustavad seda paralleelimportijat pidama registrit, mis seob algsed partiinumbrid ja paralleelimportija isiklikud identifitseerimisnumbrid.

68

Neil asjaoludel tuleb teisele küsimusele vastata, et määruse nr 547/2011 artiklit 1 ja I lisa punkti 1 alapunkti f tuleb tõlgendada nii, et importija, kes toob taimekaitsevahendi liikmesriiki paralleelse kaubanduse loa alusel, on kohustatud märkima selle toote pakendil tootja poolt algul antud tootepartii numbri.

69

Kuna põhikohtuasja poolte jaoks on käesolev menetlus eelotsusetaotluse esitanud kohtus pooleli oleva asja üks staadium, otsustab kohtukulude jaotuse liikmesriigi kohus. Euroopa Kohtule seisukohtade esitamisega seotud kulusid, välja arvatud poolte kohtukulud, ei hüvitata.

Esitatud põhjendustest lähtudes Euroopa Kohus (kolmas koda) otsustab: