Kohtuasi C‑718/21

L. G.

versus

Krajowa Rada Sądownictwa

(eelotsusetaotlus, mille on esitanud Sąd Najwyższy)

Euroopa Kohtu (suurkoda) 21. detsembri 2023. aasta otsus

Eelotsusetaotlus – ELTL artikkel 267 – Mõiste „kohus“ – Kriteeriumid – Sąd Najwyższy (Poola kõrgeim kohus) Izba Kontroli Nadzwyczajnej i Spraw Publicznych (erakorralise kontrolli ja avalike asjade kolleegium) – Eelotsusetaotlus, mille on esitanud kohtukoosseis, mis ei ole seaduse alusel moodustatud sõltumatu ja erapooletu kohus – Vastuvõetamatus

1. Eelotsuse küsimused – Euroopa Kohtusse pöördumine – Liikmesriigi kohus ELTL artikli 267 tähenduses – Mõiste – Sąd Najwyższy (Poola kõrgeim kohus) Izba Kontroli Nadzwyczajnej i Spraw Publicznych (erakorralise kontrolli ja avalike asjade kolleegium) – Kohtukolleegiumi koosseis, mis sellesse kuuluvate kohtunike ametisse nimetamise korra tõttu ei ole seaduse alusel moodustatud sõltumatu ja erapooletu kohus – Välistamine

   (ELL artikli 19 lõike 1 teine lõik; ELTL artikkel 267; Euroopa Liidu põhiõiguste harta, artikkel 47)

   (vt punktid 58, 63–70 ja 73–78)

2. Euroopa Liidu õigus – Põhimõtted – Õigus tõhusale kohtulikule kaitsele – Õigus seaduse alusel moodustatud sõltumatule ja erapooletule kohtule – Ulatus

   (Euroopa Liidu põhiõiguste harta, artikli 47 teine lõik)

   (vt punktid 59, 60 ja 64)

Kokkuvõte

Sąd Okręgowy w K. (K. regionaalne kohus, Poola) kohtunik L. G. teatas 30. detsembri 2020. aasta kirjas Krajowa Rada Sądownictwale (riiklik kohtute nõukoda, Poola) (edaspidi „kohtute nõukoda“), et soovib jätkata oma ametiülesannete täitmist pärast vanaduspensioniikka jõudmist. Kuna kohtute nõukoda leidis, et selle taotluse esitamiseks ette nähtud menetlustähtaja möödalaskmise tõttu on taotluse kohta otsuse tegemise vajadus ära langenud, esitas L. G. kaebuse eelotsusetaotluse esitanud organile. Nimetatud organil tekkis kahtlus, kas ELL artikli 19 lõike 1 teise lõiguga on kooskõlas sellised riigisisesed õigusnormid, mis ühelt poolt seavad kohtuniku sellise tahteavalduse tagajärjed sõltuvusse kohtute nõukoja loast ja teiselt poolt näevad ette absoluutse õigust lõpetava tähtaja, mistõttu esitas see organ Euroopa Kohtule eelotsusetaotluse.

Kõnealuses asjas koosnes eelotsusetaotluse esitanud organ äsjase Poola kohtusüsteemi reformi raames Sąd Najwyższys (Poola kõrgeim kohus) moodustatud Izba Kontroli Nadzwyczajnej i Spraw Publicznychi (erakorralise kontrolli ja avalike asjade kolleegium; edaspidi „erakorralise kontrolli kolleegium“) ( 1 ) kolmest kohtunikust. Need kolm kohtunikku olid sellesse kolleegiumi ametisse nimetatud kohtute nõukoja 28. augusti 2018. aasta resolutsiooni nr 331/2018 (edaspidi „resolutsioon nr 331/2018“) alusel.

Esiteks tühistas Naczelny Sąd Administracyjny (Poola kõrgeim halduskohus) selle resolutsiooni 21. septembri 2021. aasta otsusega. ( 2 ) Teiseks tuvastas Euroopa Inimõiguste Kohus 8. novembri 2021. aasta kohtuotsuses Dolińska-Ficek ja Ozimek vs. Poola ( 3 ) (edaspidi „kohtuotsus Dolińska-Ficek ja Ozimek vs. Poola“), et Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni ( 4 ) artikli 6 lõikes 1 ette nähtud „seaduse alusel moodustatud kohut puudutavat“ nõuet on rikutud menetluse tõttu, mille tulemusel nimetati resolutsiooni nr 331/2018 alusel ametisse erakorralise kontrolli kolleegiumi kolmest kohtunikust koosneva kahe kohtukoosseisu liikmed.

Euroopa Kohus (suurkoda) tunnistas oma otsuses eelotsusetaotluse vastuvõetamatuks põhjusel, et eelotsusetaotluse esitanud organ ei ole „kohus“ ELTL artikli 267 tähenduses.

Euroopa Kohtu hinnang

Kõigepealt tuletas Euroopa Kohtus meelde, et võtab selle hindamisel, kas eelotsusetaotluse esitanud organ on „kohus“ ELTL artikli 267 tähenduses, arvesse muu hulgas järgmisi asjaolusid nende kogumis: kas organ on loodud seaduse alusel, kas see organ on alaline, kas selle organi puhul on kohtualluvus kohustuslik, kas selles organis toimub võistlev menetlus, kas see organ kohaldab õigusnorme ning kas see organ on sõltumatu. Sellega seoses on Euroopa Kohus juba varem märkinud, et Poola kõrgeim kohus kui selline vastab neile nõuetele, ning on täpsustanud, et kui eelotsusetaotluse on esitanud liikmesriigi kohus, tuleb eeldada, et see kohus vastab neile nõuetele selle konkreetsest koosseisust sõltumata. Nimelt ei ole eelotsusemenetluses Euroopa Kohtu ülesanne tema ja liikmesriigi kohtu vahelist ülesannete jaotust arvestades kontrollida, kas eelotsusetaotluse esitamise otsus on tehtud kooskõlas kohtukorraldust ja -menetlust reguleerivate riigisiseste õigusnormidega.

See eeldus tuleb siiski kõrvale jätta juhul, kui liikmesriigi kohtu või rahvusvahelise kohtu jõustunud lahendi põhjal saab teha järelduse, et eelotsusetaotluse esitanud kohtu kohtunikku ei saa pidada seaduse alusel moodustatud sõltumatuks ja erapooletuks kohtuks ELL artikli 19 lõike 1 teise lõigu tähenduses, tõlgendatuna Euroopa Liidu põhiõiguste harta (edaspidi „harta“) ( 5 ) artikli 47 teisest lõigust lähtudes.

Sellega seoses märkis Euroopa Kohus, et Euroopa Inimõiguste Kohtu otsus Dolińska-Ficek ja Ozimek vs. Poola ning Poola kõrgeima halduskohtu 21. septembri 2021. aasta otsus on jõustunud ja neis on käsitletud konkreetselt erakorralise kontrolli kolleegiumi kohtunike resolutsiooni nr 331/2018 alusel ametisse nimetamise asjaolusid.

Ühelt poolt tuvastas Euroopa Inimõiguste Kohus oma otsuses Dolińska-Ficek ja Ozimek vs. Poola sisuliselt, et erakorralise kontrolli kolleegiumi asjaomaste koosseisude liikmete ametisse nimetamisel rikuti ilmselgelt kohtunike ametisse nimetamise menetlust reguleerivaid riigisiseseid alusnorme. Kuigi on tõsi, et kõnealuse kohtuotsuse aluseks olnud kohtuasjades kõne all olnud erakorralise kontrolli kolleegiumi kohtukoosseisudesse kuuluvast kuuest kohtunikust vaid üks kuulus eelotsusetaotluse esitanud organi koosseisu, nähtub selle kohtuotsuse põhjendustest siiski selgelt, et Euroopa Inimõiguste Kohtu hinnangud kehtivad vahet tegemata kõigi asjaomase kolleegiumi nende kohtunike suhtes, kes analoogsetel asjaoludel ja eeskätt resolutsiooni nr 331/2018 alusel sellesse kolleegiumi ametisse nimetati.

Teiselt poolt tühistas Poola kõrgeim halduskohus 21. septembri 2021. aasta otsusega resolutsiooni nr 331/2018, tuginedes eelkõige järeldustele ja hinnangutele, mis suures osas kattuvad kohtuotsuses Dolińska-Ficek ja Ozimek vs. Poola esitatud järelduste ja hinnangutega.

Nendest kahest kohtuotsusest ning omaenda kohtupraktikast tulenevaid järeldusi ja hinnanguid arvesse võttes analüüsis Euroopa Kohus, kas eeldus, et ELTL artikli 267 tähenduses „kohut“ puudutavad nõuded on täidetud, tuleb eelotsusetaotluse esitanud organi puhul kõrvale jätta.

Sellega seoses rõhutas Euroopa Kohus esiteks, et eelotsusetaotluse esitanud organi kohtunikud olid erakorralise kontrolli kolleegiumi nimetatud kohtute nõukoja ettepanekul, ehkki viimati nimetatud organi 25 liikmest 23 liiget oli hiljutiste seadusemuudatuste ( 6 ) tõttu ametisse määratud täitev- ja seadusandliku võimu poolt või siis kuulusid need liikmed mainitud võimude mõnesse organisse. Euroopa Kohus leidis, et tõepoolest ei saa ainuüksi asjaolu, et selline organ nagu kohtute nõukoda, kes osaleb kohtunike ametisse nimetamise menetluses, koosneb peamiselt seadusandliku võimu valitud liikmetest, olla põhjus, et kahelda asjaomase organi kui seaduse alusel moodustatud kohtu staatuses ja mainitud menetluse tulemusel ametisse nimetatud kohtunike sõltumatuses. Siiski on olukord teistsugune sel juhul, kui see asjaolu koostoimes teiste tähtsust omavate üksikasjade ja valiku tegemise tingimustega tekitab sellise kahtluse. Kohtute nõukoda puudutavad seadusemuudatused tehti aga samal ajal, kui viidi läbi Poola kõrgeima kohtu sisuline reform, mille raames loodi muu hulgas selles kohtus kaks uut kolleegiumi ning alanes selle kohtu kohtunike pensioniiga. Need muudatused tehti seega ajal, mil peatselt oli kavas täita mitu Poola kõrgeima kohtu kohtuniku vabanenuks kuulutatud või äsja loodud ametikohta.

Teiseks anti ex nihilo loodud erakorralise kontrolli kolleegiumile pädevus sellistes eriti tundlikes valdkondades nagu valimisi ja referendumite korraldamist puudutavad kohtuvaidlused või teistmisavaldused üldkohtute või kõrgeima kohtu teiste kolleegiumide jõustunud lahendite tühistamise nõudes.

Kolmandaks muudeti eespool nimetatud seadusemuudatustega samal ajal oluliselt õigusnorme nende õiguskaitsevahendite kohta, mida saab kasutada kohtute nõukoja sellise resolutsiooni vastu, milles tehakse ettepanek nimetada kandidaat kõrgeima kohtu kohtuniku ametikohale, kaotades nõnda asjaomaste õiguskaitsevahendite toime. Selles küsimuses rõhutas Euroopa Kohus samuti, et viimati mainitud muudatustega kehtestatud piirangud puudutasid üksnes kaebusi kohtute nõukoja nende resolutsioonide peale, mis käsitlevad kandidaatide esitamist Poola kõrgeima kohtu kohtuniku ametikohale, samas kui kohtute nõukoja nende resolutsioonide suhtes, millega esitatakse kandidaadid kohtuniku ametikohale teistes riigisisestes kohtutes, jäi kohaldatavaks varem kehtinud üldise kohtuliku kontrolli kord. ( 7 )

Neljandaks tõdes Euroopa Kohus kohtuotsuses W.Ż. (kõrgeima kohtu erakorralise kontrolli ja avalike asjade kolleegium – ametisse nimetamine) ( 8 ), et pärast erakorralise kontrolli kolleegiumi selle liikme, kes oli kõne all nimetatud kohtuotsuse aluseks olnud asjas, resolutsiooni nr 331/2018 alusel ametisse nimetamist tegi selle resolutsiooni peale esitatud tühistamiskaebust lahendanud Poola kõrgeim halduskohus 27. septembril 2018 määruse, millega peatati asjaomase resolutsiooni täitmine. Sama asjaoluga oli tegemist ka eelotsusetaotluse esitanud organi kolme liikme nimetamise puhul. Seega tingis see, kui Poola Vabariigi president nimetas resolutsiooni nr 331/2018 alusel – mille täitmine oli ometigi 27. septembri 2018. aasta kohtumäärusega peatatud – kohtunikud ametisse kiirkorras ja ootamata ära võimalust tutvuda selle kohtumääruse põhjendustega, õigusriigi toimimisele omase võimude lahususe põhimõtte raske rikkumise.

Viiendaks märkis Euroopa Kohus, et kuigi resolutsiooni nr 331/2018 peale esitatud tühistamiskaebust lahendav Poola kõrgeim halduskohus oli asjaomases vaidluses menetluse peatanud seniks, kuni Euroopa Kohus teeb otsuse kohtuasjas A. B. jt ( 9 ), võttis Poola seadusandja vastu seaduse, millega välistati mis tahes võimalus vaidlustada kohtute nõukoja resolutsioone, millega tehakse ettepanek kohtunike kõrgeimasse kohtusse ametisse nimetamiseks, ja nähti ette, et samalaadsetes pooleli olevates vaidlustes on otsuse tegemise vajadus ära langenud. ( 10 ) Ent mainitud seadusega tehtud muudatuste osas oli Euroopa Kohus juba sedastanud, et need – eelkõige vaadelduna koos kõigi teiste konteksti puutuvate asjaoludega – annavad tunnistust sellest, et Poola seadusandlik võim tegutses konkreetse eesmärgiga välistada kõik võimalused teostada kohtulikku kontrolli asjaomaste resolutsioonide üle. ( 11 )

Kuuendaks ja viimaseks täpsustas Euroopa Kohus, et kuigi on tõsi, et Poola kõrgeima halduskohtu eespool viidatud 21. septembri 2021. aasta otsus ei mõjuta nende aktide kehtivust ja õigusjõudu, millega Poola Vabariigi president asjaomased kohtunikud ametisse nimetas, on akt, millega kohtute nõukoda esitab kandidaadi kõrgeima kohtu kohtuniku ametikohale nimetamiseks, siiski sine qua non-tingimus selleks, et president saaks sellise kandidaadi mainitud ametikohale nimetada.

Kokkuvõttes otsustas Euroopa Kohus, et kõigist eespool käsitletud süsteemsetest ja konkreetsesse juhtumisse puutuvatest asjaoludest, mis iseloomustavad kolme kohtuniku nimetamist erakorralise kontrolli kolleegiumisse, mis käesolevas kohtuasjas on eelotsusetaotluse esitanud organ, järeldub kogumis hinnatuna, et see organ ei ole seaduse alusel moodustatud sõltumatu ja erapooletu kohus, mida on silmas peetud ELL artikli 19 lõike 1 teises lõigus, arvestades harta artikli 47 teist lõiku, mistõttu ei ole see kolleegiumi koosseis „kohus“ ELTL artikli 267 tähenduses. Euroopa Kohtu sõnul võivad kõik need asjaolud ajendada õigussubjekti põhjendatult kahtlema selles, kas asjaomased isikud ja kohtukoosseis, millesse need isikud kuuluvad, on kaitstud väliste tegurite, eelkõige seadusandliku ja täitevvõimu otsese või kaudse mõju eest ja on vastanduvaid huvisid arvestades neutraalsed. Seega võib nende asjaolude tagajärg olla kõnealuste kohtunike ja selle kohtuorgani sõltumatuse või erapooletuse kuvandi minetamine, mis omakorda õõnestab usaldust, mida kohtud peavad õigussubjektidele demokraatlikus ühiskonnas ja õigusriigis sisendama.

( 1 ) See kolleegium ja teine kõrgeima kohtu uus kolleegium – Izba Dyscyplinarna (distsiplinaarkolleegium) loodi 8. detsembri 2017. aasta kõrgeima kohtu seadusega (ustawa o Sądzie Najwyższym), mis jõustus 3. aprillil 2018.

( 2 ) Kohtuotsus tehti pärast 2. märtsi 2021. aasta kohtuotsust A. B. jt (kohtunike nimetamine kõrgeimasse kohtusse – kaebused) (C‑824/18, EU:C:2021:153).

( 3 ) CE:ECHR:2021:1108JUD 004986819.

( 4 ) Allkirjastatud Roomas 4. novembril 1950.

( 5 ) Vt 29. märtsi 2022. aasta kohtuotsus Getin Noble Bank (C‑132/20, EU:C:2022:235, punkt 72).

( 6 ) 12. mai 2011. aasta kohtute nõukoja seaduse (ustawa o Krajowej Radzie Sądownictwa) – muudetud 8. detsembri 2017. aasta seadusega, millega muudetakse kohtute nõukoja seadust ja teatavaid muid seadusi (ustawa o zmianie ustawy o Krajowej Radzie Sądownictwa oraz niektórych innych ustaw), mis jõustus 17. jaanuaril 2018, ning 20. juuli 2018. aasta seadusega, millega muudetakse üldkohtute korralduse seadust ja teatavaid muid seadusi (ustawa o zmianie ustawy – Prawo o ustroju sądów powszechnych oraz niektórych innych ustaw), mis jõustus 27. juulil 2018 – artikkel 9a.

( 7 ) 2. märtsi 2021. aasta kohtuotsus A. B. jt (kohtunike nimetamine kõrgeimasse kohtusse – kaebused) (C‑824/18, EU:C:2021:153), punktid 157, 162 ja 164).

( 8 ) 6. oktoobri 2021. aasta kohtuotsus W.Ż. (kõrgeima kohtu erakorralise kontrolli ja avalike asjade kolleegium – ametisse nimetamine) (C‑487/19, EU:C:2021:798).

( 9 ) 2. märtsi 2021. aasta kohtuotsus A. B. jt (kohtunike nimetamine kõrgeimasse kohtusse – kaebused) (C‑824/18, EU:C:2021:153).

( 10 ) 26. aprilli 2019. aasta seadus, millega muudetakse kohtute nõukoja seadust ja halduskohtute korralduse seadust (ustawa o zmianie ustawy o Krajowej Radzie Sądownictwa oraz ustawy – Prawo o ustroju sądów administracyjnych), mis jõustus 23. mail 2019.

( 11 ) 2. märtsi 2021. aasta kohtuotsus A. B. jt (kohtunike nimetamine kõrgeimasse kohtusse – kaebused) (C‑824/18, EU:C:2021:153), punktid 137 ja 138).