EUROOPA KOHTU OTSUS (neljas koda)

14. detsember 2023 ( *1 )

Apellatsioonkaebus – Riigiabi – Hispaania kehtestatud keskkonnastiimul söeküttel töötavatele elektrijaamadele – Ametliku uurimismenetluse algatamise otsus – Tühistamishagi

Liidetud kohtuasjades C‑693/21 P ja C‑698/21 P,

mille ese on Euroopa Liidu Kohtu põhikirja artikli 56 alusel vastavalt 18. novembril 2021 ja 19. novembril 2021 esitatud kaks apellatsioonkaebust,

EDP España SA, asukoht Oviedo (Hispaania), esindajad: abogados J. L. Buendía Sierra, A. Lamadrid de Pablo ja V. Romero Algarra, hiljem abogados A. Lamadrid de Pablo ja V. Romero Algarra,

apellant kohtuasjas C‑693/21 P,

keda toetab:

Endesa Generación SAU, asukoht Sevilla (Hispaania), esindajad: abogada M. B. Barrantes Díaz ja avocat M. Petite,

menetlusse astuja apellatsioonimenetluses,

teised menetlusosalised:

Naturgy Energy Group SA, varem Gas Natural SDG SA, asukoht Madrid (Hispaania), esindajad: abogados J. Blanco Carol ja F. E. González Díaz,

hageja esimeses kohtuastmes,

Euroopa Komisjon, esindajad: C.‑M. Carrega, P. Němečková ja D. Recchia,

kostja esimeses kohtuastmes,

Generaciones Eléctricas Andalucía SLU, varem Viesgo Producción SL, asukoht Santander (Hispaania), esindajad: abogados L. de Pedro Martín ja L. Ques Mena,

menetlusse astuja esimeses kohtuastmes,

ja

Naturgy Energy Group SA, varem Gas Natural SDG SA, asukoht Madrid, esindajad: abogados J. Blanco Carol ja F. E. González Díaz,

hageja kohtuasjas C‑698/21 P,

keda toetab:

Endesa Generación SAU, asukoht Sevilla, esindajad abogada M. B. Barrantes Diaz ja avocat M. Petite,

menetlusse astuja apellatsioonimenetluses,

teised menetlusosalised:

Euroopa Komisjon, esindajad: C.‑M. Carrega, P. Němečková ja D. Recchia,

kostja esimeses kohtuastmes,

EDP España SA, asukoht Oviedo, esindajad: abogados J. L. Buendía Sierra, A. Lamadrid de Pablo ja V. Romero Algarra, hiljem abogados A. Lamadrid de Pablo ja V. Romero Algarra,

Generaciones Eléctricas Andalucía SLU, varem Viesgo Producción SL, asukoht Santander, esindajad: abogados L. de Pedro Martín ja L. Ques Mena,

menetlusse astujad esimeses kohtuastmes,

EUROOPA KOHUS (neljas koda),

koosseisus: koja president C. Lycourgos, kohtunikud O. Spineanu-Matei, J.‑C. Bonichot (ettekandja), S. Rodin ja L. S. Rossi,

kohtujurist: G. Pitruzzella,

kohtusekretär: A. Calot Escobar,

arvestades kirjalikku menetlust,

olles 13. juuli 2023. aasta kohtuistungil ära kuulanud kohtujuristi ettepaneku,

on teinud järgmise

otsuse

1

Oma apellatsioonkaebustes paluvad EDP España SA (C‑693/21) ja Naturgy Energy Group SA (C‑698/21) tühistada Euroopa Liidu Üldkohtu 8. septembri 2021. aasta otsuse Naturgy Energy Group vs. komisjon (T‑328/18, edaspidi „vaidlustatud kohtuotsus“, EU:T:2021:548), millega Üldkohus jättis rahuldamata hagi, milles Naturgy Energy Group, varem Gas Natural SDG SA, palus tühistada komisjoni 27. novembri 2017. aasta otsuse C(2017) 7733 (final), mis käsitleb riigiabi SA.47912 (2017/NN) – Keskkonnastiimul söeküttel töötavatele elektrijaamadele (edaspidi „vaidlusalune otsus“).

Õiguslik raamistik

2

Nõukogu 13. juuli 2015. aasta määruse (EL) 2015/1589, millega kehtestatakse üksikasjalikud eeskirjad [ELTL] artikli 108 kohaldamiseks (ELT 2015, L 248, lk 9), artikli 4 lõikes 4 on sätestatud:

„Kui [Euroopa K]omisjon pärast esialgset uurimist leiab, et teatatud meetme siseturuga kokkusobivuse kohta ilmnes kahtlusi, otsustab ta algatada [ELTL] artikli 108 lõikes 2 sätestatud menetluse […].“

3

Selle määruse artikli 6 lõikes 1 on sätestatud:

„1.   Ametliku uurimismenetluse algatamise otsuses esitatakse kokkuvõtlikult asjakohased faktid ja õigusküsimused ning see sisaldab komisjoni esialgset hinnangut selle kohta, kas kavatsetud meetmel on abi iseloom, ja kahtlusi selle siseturuga kokkusobivuse kohta. Otsuses kutsutakse kõnealust liikmesriiki ja teisi huvitatud pooli üles esitama märkusi ettenähtud aja jooksul, mis tavaliselt ei ületa ühte kuud. Nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel võib komisjon seda tähtaega pikendada.“

4

Määruse artikli 9 lõiked 1 ja 2 on sõnastatud järgmiselt:

„1.   Ilma et see piiraks artikli 10 kohaldamist, lõpetatakse ametlik uurimismenetlus otsusega, nagu on ette nähtud käesoleva artikli lõigetes 2–5.

2.   Kui komisjon leiab, vajaduse korral pärast kõnealuse liikmesriigi tehtud muudatusi, et meede, millest teatati, ei kujuta endast abi, siis võtab ta selle kohta vastu otsuse.“

Vaidluse taust ja vaidlusalune otsus

5

Aastatel 1998–2007 võisid kõik elektrienergiat tootvad Hispaania elektrijaamad saada olenemata kasutatavast tehnoloogiast „võimsuse tagatise“ nimelist abi, mille eesmärk oli tagada elektrisüsteemi tootmisvõimsuse säilimine ja saavutamine, et tagada sobiv varustuskindluse tase; taastuvatest energiaallikatest elektrienergiat tootvatele elektrijaamadele seda abi siiski ei antud – neile oli ette nähtud üks teine rahaline stiimul.

6

2007. aastal andis Hispaania seadusandja tööstuse, turismi ja kaubanduse ministeeriumile õiguse asendada võimsuse tagatis „võimsusetasu“-nimelise uue rahalise stiimuliga.

7

Seda otsust rakendati kuninga 29. juuni 2007. aasta dekreediga 871/2007, millega kohandatakse alates 1. juulist 2007 elektritariife (Real Decreto 871/2007, por el que se ajustan las tarifas eléctricas a partir del 1 de julio de 2007; BOE nr 156, 30.6.2007, lk 28324), mis näeb ette, et „võimsusetasu“ hakatakse maksma alates 1. oktoobrist 2007.

8

„Võimsusetasu“ korda täpsustati 27. septembri 2007. aasta määrusega ITC/2794/2007, millega muudetakse alates 1. oktoobrist 2007 elektritariife (Orden ITC/2794/2007, por la que se revisan las tarifas eléctricas a partir del 1 de octubre de 2007; BOE nr 234, 29.9.2007, lk 39690, edaspidi „määrus ITC/2794/2007“).

9

See määrus näeb ette „võimsusetasu“, mille eesmärk on eelkõige soodustada investeerimist tootmisse. Selleks näeb see ette kaks stiimulit, mis on mõeldud poolsaare süsteemi tavakorra kohaldamisalasse kuuluvatele tootmiskäitistele, mille ülesseatud miinimumvõimsus on vähemalt 50 megavatti (MW)

10

Esimest stiimulit kohaldatakse käitistele, mis võeti kasutusele pärast 1. jaanuari 1998 ning mida on käitatud alla 10 aasta. Selle eesmärk on edendada uute käitiste ehitamist ja tegelikult kasutusele võtmist investeerimiskulude hüvitamise teel. Tasu suurus on 20000 eurot aastas MW kohta.

11

Teist stiimulit (edaspidi „vaidlusalune meede“), mida tööstuse, turismi ja kaubanduse minister võib anda määruse ITC/2794/2007 III lisa punkti 10 alusel, kohaldatakse olemasolevate käitiste laiendamise või muu olulise muutmise korral ning investeeringute puhul esmatähtsaid tehnoloogiaid kasutavatesse uutesse rajatistesse, et täita energiapoliitika ja varustuskindluse eesmärke.

12

Teise stiimuli korda täpsustati 28. detsembri 2007. aasta määrusega ITC/3860/2007, millega muudetakse alates 1. jaanuarist 2008 elektritariife (Orden ITC/3860/2007, por la que se revisan las tarifas eléctricas a partir del 1 de enero de 2008; BOE nr 312, 29.12.2007, lk 53781, edaspidi „määrus ITC/3860/2007“).

13

Määrusest ITC/3860/2007 tuleneb, et nimetatud meedet saab kohaldada üksnes selliste söeküttel töötavate elektrijaamade suhtes, mis on hõlmatud olemasolevate suurte põletusseadmete heidete vähendamise riikliku kavaga (edaspidi „PNRE-GIC“), mis kiideti heaks Consejo de Ministrose (ministrite nõukogu, Hispaania) 7. detsembri 2007. aasta aktiga.

14

Need elektrijaamad peavad olema nimetatud PNRE-GICga ette nähtud „heitelehel“, mis näeb ette lubatud heited ettevõtte kohta ühel selles kavas loetletud põhjusel.

15

Lisaks oli nõutud, et investeeringud peavad olema heaks kiidetud enne määruse ITC/2794/2007 jõustumist 1. oktoobril 2007 või heakskiitmise taotlus peab olema esitatud vähemalt kolm kuud enne seda kuupäeva.

16

2011. aastal laiendati vaidlusaluse meetme kohaldamisala sellistele söeküttel töötavatele elektrijaamadele, mis enne määruse ITC/3860/2007 jõustumist ei teinud investeeringuid mitte ainult väävlitustamiskäitistesse, vaid ka muid „keskkonnainvesteeringuid“ vääveloksiidide heite vähendamiseks.

17

Kui need tingimused on täidetud, on söeküttel töötavatel elektrijaamadel õigus saada finantsabi summas 8750 eurot aastas MW kohta kümne aasta jooksul alates toetatavate käitiste kasutuselevõtmise lubamise otsuse kuupäevast.

18

Komisjon algatas 29. aprillil 2015 uurimise seoses riigiabiga võimsusmehhanismide turul 11 liikmesriigis, sealhulgas Hispaanias.

19

Selle uurimise tulemusel teatas komisjon 4. aprillil 2017 Hispaania ametiasutustele, et ta algatab vaidlusaluse meetme suhtes uurimise.

20

Komisjon võttis 27. novembril 2017 vastu vaidlusaluse otsuse, millega ta algatas ELTL artikli 108 lõikes 2 ette nähtud ametliku uurimismenetluse.

21

Komisjon kinnitas selles otsuses, et ta jõudis esialgsele järeldusele, et vaidlustatud meede on riigiabi, ning tal on kahtlusi selle kooskõlas siseturuga.

Menetlus Üldkohtus ja vaidlustatud kohtuotsus

22

Hispaania ettevõte Naturgy Energy Group, kes tegeleb eeskätt elektrienergia tootmisega söeküttel töötavate elektrijaamade abil, esitas Üldkohtu kantseleisse 28. mail 2018 hagiavalduse, milles palus vaidlusaluse otsuse tühistada.

23

Kahele Hispaania äriühingule, EDP España ja Viesgo Producción SL, kelle suhtes vaidlusalust meedet kohaldati, anti luba astuda menetlusse tema nõuete toetuseks.

24

Üldkohus jättis vaidlustatud kohtuotsusega tühistamisnõude rahuldamata.

25

Esiteks lükkas Üldkohus põhjendamatuna tagasi esimese väite, et vaidlusaluse meetme valikulisusega seoses on rikutud põhjendamiskohustust.

26

Vaidlustatud kohtuotsuse punktis 60 meenutas Üldkohus, et määruse 2015/1589 kohaselt võib ametliku uurimismenetluse algatamise otsus piirduda asjakohaste faktide ja õigusküsimuste kokkuvõtliku esitamisega, esialgse hinnangu andmisega selle kohta, kas asjaomasel riiklikul meetmel on abi iseloom, ja kahtluste väljendamisega selle siseturuga kokkusobivuse kohta.

27

Vaidlustatud kohtuotsuse punktis 61 lisas Üldkohus, et komisjon oli kohustatud algatama selle menetluse, kui esialgne uurimine ei võimalda tal ületada kõiki raskusi, mis tekkisid seoses küsimusega, kas uuritav meede kujutab endast abi ELTL artikli 107 lõike 1 tähenduses, vähemalt siis, kui ta ei saanud selle esialgse uurimise käigus veenduda, et see meede – eeldades, et see kujutab endast riigiabi – on igal juhul siseturuga kokkusobiv.

28

Vaidlustatud kohtuotsuse punktis 62 meenutas Üldkohus, et menetluse algatamise otsuse eesmärk on võimaldada huvitatud isikutel tõhusalt osaleda ametlikus uurimismenetluses. Ta selgitas samuti, et see otsus sisaldas esialgseid hinnanguid ning et komisjon ei pidanud selles etapis selgust saama kõigis võimalikes veel lahendamata küsimustes.

29

Vaidlustatud kohtuotsuse punktis 63 lisas Üldkohus, et riikliku meetme riigiabiks kvalifitseerimise vältimatult esialgset laadi kinnitab määruse 2015/1589 artikli 9 lõige 2, mis näeb ette, et ametliku uurimismenetluse tulemusel võib komisjon tuvastada, et meede ei kujuta endast abi.

30

Vaidlustatud kohtuotsuse punktides 64 ja 65 lükkas Üldkohus edututena tagasi hageja argumendid, mis tuginesid kohtuasjadele, milles tehti 20. detsembri 2017. aasta kohtuotsus Comunidad Autónoma de Galicia ja Retegal vs. komisjon (C‑70/16 P, EU:C:2017:1002) ja 21. detsembri 2016. aasta kohtuotsus komisjon vs. Hansestadt Lübeck (C‑524/14 P, EU:C:2016:971), kuna esimene kohtuotsus puudutas ametliku uurimismenetluse lõpetamise otsust ja teine ei puudutanud põhjendamiskohustuse täitmise kontrolli.

31

Vaidlustatud kohtuotsuse punktis 73 leidis Üldkohus, et võttes arvesse vaidlusaluse otsuse olemust, selle sõnastust, sisu, vastuvõtmise konteksti ja kõiki asjakohaseid õigusnorme, oli Naturgy Energy Groupil vaatamata vaidlusaluse meetme valikulisust puudutava põhjenduse kokkuvõtlikkusele võimalik mõista põhjuseid, miks komisjon oli esialgu asunud seisukohale, et see meede tundub valikuline, kuna sellega soodustati teatavaid söeküttel töötavaid elektrijaamu teistega võrreldes või võrreldes elektrijaamadega, mis toodavad elektrienergiat muude tehnoloogiate abil. Ta täpsustas, et see järeldus nähtub ka vaidlusaluse otsuse punktist 30, mis ei ole küll osaks vaidlusaluse meetme valikulisust puudutavast põhjendusest, kuid kus on märgitud, et isikud, kelle suhtes seda meedet kohaldatakse, konkureerivad teiste elektritootjatega.

32

Vaidlustatud kohtuotsuse punktis 74 lükkas Üldkohus tagasi Naturgy Energy Groupi argumendi, et komisjon oli rikkunud põhjendamiskohustust, sest jättis selgitamata, kas vaidlusalune meede soosib teatavaid ettevõtteid või teatavate kaupade tootmist võrreldes teiste ettevõtetega, kes on meetmega taotletavat eesmärki silmas pidades võrreldavas faktilises ja õiguslikus olukorras. Ta rõhutas samas punktis, et see, kui esialgse uurimise etapis tehtava ametliku uurimismenetluse algatamise otsuse puhul nõutaks alati olukordade võrreldavust käsitlevat põhjendust, võib osutuda ennatlikuks ja ennetab järeldusi, mis tuleb selle menetluse tulemusel teha.

33

Sellest tulenevalt lükkas Üldkohus vaidlustatud kohtuotsuse punktis 81 esimese väite põhjendamatuna tagasi.

34

Teiseks lükkas Üldkohus põhjendamatuna tagasi ka teise väite, et vaidlusaluse meetme valikulisusega seoses on rikutud ELTL artikli 107 lõiget 1, ning jättis seega hagi tervikuna rahuldamata.

35

Lõpuks jättis Üldkohus Naturgy Energy Groupi kohtukulud tema enda kanda ja mõistis temalt välja komisjoni kohtukulud ning jättis Viesgo Produccióni ja EDP España kohtukulud nende endi kanda.

Menetlus Euroopa Kohtus ja apellatsioonimenetluse poolte nõuded

36

Oma vastavalt kohtuasjas C‑693/21 P ja C‑698/21 P esitatud apellatsioonkaebuses paluvad EDP España ja Naturgy Energy Group, kes on vastavalt menetlusse astuja ja hageja esimeses kohtuastmes, Euroopa Kohtul tühistada nii vaidlustatud kohtuotsuse kui ka vaidlusaluse otsuse. EDP España palub lisaks mõista komisjonilt välja tema kohtukulud Euroopa Kohtus ja Naturgy Energy Group palub komisjonilt välja mõista kohtukulud mõlemas kohtuastmes.

37

Kohtuasjades C‑693/21 P ja C‑698/21 P palub komisjon Euroopa Kohtul jätta apellatsioonkaebused rahuldamata ja mõista kohtukulud välja apellantidelt, samal ajal kui menetlusse astuja esimeses kohtuastmes, Generaciones Eléctricas Andalucía SLU, varem Viesgo Producción, palub Euroopa Kohtul tühistada vaidlustatud kohtuotsuse, tühistada vaidlusaluse otsuse ja mõista mõlema kohtuastme kohtukulud välja komisjonilt.

38

Euroopa Kohtu presidendi 31. mai 2022. aasta määrusega EDP España vs. Naturgy Energy Group ja komisjon (C‑693/21 P, EU:C:2022:415) ning 31. mai 2022. aasta määrusega Naturgy Energy Group vs. komisjon (C‑698/21 P, EU:C:2022:417) anti Endesa Generación SAU‑le luba astuda menetlusse apellantide nõuete toetuseks. Kohtuasjas C‑698/21 P esitatud menetlusse astuja seisukohtades palub ta Euroopa Kohtul tühistada vaidlustatud kohtuotsuse, tühistada vaidlusaluse otsuse ja mõista kohtukulud välja komisjonilt.

39

31. jaanuari 2023. aasta otsusega liideti kohtuasjad C‑693/21 P ja C‑698/21 P menetluse suulise osa ja kohtuotsuse huvides.

Apellatsioonkaebused

Esimene väide, et vaidlusaluse meetme valikulisusega seoses on rikutud põhjendamiskohustust

Poolte argumendid

40

Oma esimeses väites, mis koosneb kolmest osast, leiavad EDP España ja Naturgy Energy Group mõlemad, et Üldkohus eksis, kui ta lükkas põhjendamatuna tagasi Naturgy Energy Groupi väite, et vaidlusaluse meetme valikulisusega seoses on rikutud põhjendamiskohustust.

41

Esimese väite esimeses osas väidavad nad mõlemad, et Üldkohus rikkus vaidlustatud kohtuotsuse punktides 64 ja 65 õigusnorme, kui ta tõlgendas 21. detsembri 2016. aasta kohtuotsusest komisjon vs. Hansestadt Lübeck (C‑524/14 P, EU:C:2016:971) ja 20. detsembri 2017. aasta kohtuotsusest Comunidad Autónoma de Galicia ja Retegal vs. komisjon (C‑70/16 P, EU:C:2017:1002) tulenevaid põhimõtteid.

42

Nad leiavad, et komisjoni otsuste põhjendusele esitatavad nõuded on samad sõltumata sellest, kas tegemist on ametliku uurimismenetluse algatamise või lõpetamise otsusega. Seega ei ole 20. detsembri 2017. aasta kohtuotsusest Comunidad Autónoma de Galicia ja Retegal vs. komisjon (C‑70/16 P, EU:C:2017:1002) tulenevad põhimõtted asjakohased üksnes lõpetamisotsuste puhul.

43

Vastupidi sellele, mida märkis Üldkohus vaidlustatud kohtuotsuse punktis 65, võttis Euroopa Kohus 21. detsembri 2016. aasta kohtuotsuses komisjon vs. Hansestadt Lübeck (C‑524/14 P, EU:C:2016:971) seisukoha ka põhjendamiskohustuse kohta seoses meetme valikulisusega.

44

Oma esimese väite teises osas väidavad mõlemad apellandid, et Üldkohus tõlgendas vaidlustatud kohtuotsuse punktis 66 vääralt põhimõtteid, mis tulenevad 10. märtsi 2016. aasta kohtuotsusest HeidelbergCement vs. komisjon (C‑247/14 P, EU:C:2016:149) ja 16. oktoobri 2014. aasta kohtuotsusest Alcoa Trasformazioni vs. komisjon (T‑177/10, EU:T:2014:897), sest ta leidis, et akti vastuvõtmise kontekst võimaldab „korvata [selle põhjenduse] lühiduse, ebamäärasuse ja üldisuse“.

45

Põhjendamiskohustuse eesmärk on apellantide sõnul võimaldada adressaadil mõista otsuse põhjuseid ja pädeval kohtul teostada kontrolli, nii et vastupidi vaidlustatud kohtuotsuse punktist 72 tulenevale on vaidlusaluse otsuse punkti 28 põhjendus ilmselgelt ebapiisav.

46

Kuigi Üldkohus tunnistas vaidlustatud kohtuotsuse punktis 73, et komisjoni põhjendus vaidlusaluse meetme valikulisuse kohta on „kokkuvõtlik“, püüdis ta seda vaidlustatud kohtuotsuse punktis 66 korvata viitega kontekstile, milles Naturgy Energy Group tegutseb, ning esimeses kohtuastmes esitatud hagiavalduses sisalduvatele asjaoludele.

47

Vastupidi sellele, mida väitis Üldkohus vaidlustatud kohtuotsuse punktis 74, ei vabasta asjaolu, et vaidlusalune otsus on ametliku uurimismenetluse algatamise otsus, komisjoni pealegi kohustusest analüüsida valikulisuse kriteeriumi hindamiseks võrreldavust.

48

Lisaks tuleb arvesse võtta õiguslikke tagajärgi, mis kaasnevad ametliku uurimismenetluse algatamisega isikutele, kelle suhtes kohaldatakse meedet, mille suhtes seda menetlust läbi viiakse; neid tagajärgi on meenutatud 21. detsembri 2016. aasta kohtuotsuse komisjon vs. Hansestadt Lübeck (C‑524/14 P, EU:C:2016:971) punktis 28.

49

Oma esimese väite kolmandas osas väidavad mõlemad apellandid lõpuks, et Üldkohus rikkus vaidlustatud kohtuotsuse punktides 68–73 samuti põhjendamiskohustust, sest ta tunnistas, et vaidlusaluse otsuse põhjendus on „kokkuvõtlik“, kuid üritas seda samas „rekonstrueerida“. Lisaks sellele ei ole vaidlusaluse otsuse punkt 30, millele Üldkohus viitab vaidlustatud kohtuotsuse punktis 73, igal juhul nende sõnul asjakohane meetme valikulisuse kindlakstegemisel.

50

Generaciones Eléctricas Andalucía astus sarnaste argumentidega menetlusse kohtuasjade C‑693/21 P ja C‑698/21 P apellantide nõuete toetuseks.

51

Komisjon leiab, et kohtuasjades C‑693/21 P ja C‑698/21 P esitatud esimene väide tuleb põhjendamatuna tagasi lükata.

52

Ta väidab, et Üldkohus tuletas vaidlustatud kohtuotsuse punktides 59–63 õigusnorme rikkumata meelde põhjendamiskohustusega seotud nõudeid ning lükkas seejärel eelkõige vaidlustatud kohtuotsuse punktides 64 ja 66–77 põhjendatult tagasi hageja ja menetlusse astujate esimeses kohtuastmes argumendid, mille kohaselt põhjendus oli ebapiisav vaidlusaluse meetme valikulisust puudutavas osas.

53

Ta lisab, et otsustamaks 20. detsembri 2017. aasta kohtuotsuses Comunidad Autónoma de Galicia ja Retegal vs. komisjon (C‑70/16 P, EU:C:2017:1002), et põhjendamiskohustust oli rikutud, tugines Euroopa Kohus esiteks asjaolule, et selles kohtuasjas käsitletav otsus ei sisaldanud ühtegi viidet, mis oleks võimaldanud mõista, miks otsuse esemeks olevat meedet peetakse valikuliseks, ning teiseks asjaolule, et valikulisus ei saa tuleneda ainuüksi täpsustusest, et analüüsitav meede oli kohaldatav ainult ühe tegevusvaldkonna suhtes. Komisjoni sõnul on olukord käesolevas asjas erinev, kuna vaidlusaluse meetme valikulisuse põhjendamiseks tugines ta asjaolule, et seda meedet kohaldatakse üksnes teatavatele söeküttel töötavatele elektrijaamadele. Lisaks ei pidanud Euroopa Kohus selles kohtuotsuses igal juhul arvesse võtma ametliku uurimismenetluse algatamise spetsiifilist konteksti.

54

Komisjon väidab lisaks, et Üldkohus ei tõlgendanud ega kohaldanud vaidlustatud kohtuotsuse punktis 66 vääralt 10. märtsi 2016. aasta kohtuotsust HeidelbergCement vs. komisjon (C‑247/14 P, EU:C:2016:149) ja 16. oktoobri 2014. aasta kohtuotsust Alcoa Trasformazioni vs. komisjon (T‑177/10, EU:T:2014:897), kuna ta piirdus tõdemusega, et vaidlusalune otsus võeti vastu kontekstis, mis oli hagejale esimeses kohtuastmes hästi teada.

55

Mis puudutab argumenti, et Üldkohus püüdis korvata põhjenduse kokkuvõtlikkust, tuginedes kontekstile ja sellele, et hageja esimeses kohtuastmes oli teadlik kohaldatavast õiguslikust raamistikust, siis märgib komisjon, et erinevalt 10. märtsi 2016. aasta kohtuotsuses HeidelbergCement vs. komisjon (C‑247/14 P, EU:C:2016:149) vaidluse all olnud akti põhjendusest ei ole vaidlusaluse otsuse põhjendus ebamäärane, üldine ega äärmiselt lühike.

56

Komisjon lisab, et vaidlusaluse otsuse põhjendus võib olla lühike, kui huvitatud pooltel on võimalik mõista põhjuseid, miks ta esialgu leidis, et vaidlusalune meede on valikuline, ja kui Üldkohtul on võimalik teostada õiguspärasuse kontrolli. Ta tugineb eeskätt määruse 2015/1589 artikli 6 lõikele 1.

57

Mis puudutab vaidlusaluse meetme valikulisust käsitleva põhjenduse väidetavalt täielikku puudumist, siis märkis Üldkohus vaidlustatud kohtuotsuse punktis 75 põhjendatult, et hageja esimeses kohtuastmes sai aru, et komisjon oli tuvastanud, et meedet kohaldati eranditult söeküttel töötavatele elektrijaamadele, kusjuures selle kohaldamine muud tehnoloogiat kasutavatele elektrijaamadele oli välistatud. Mis puutub ebasoodsatesse õiguslikesse tagajärgedesse, mis tulenevad apellantide sõnul ametliku uurimismenetluse algatamisest isikutele, kelle suhtes meedet juba kohaldatakse, siis need on käesolevas asjas hüpoteetilised.

58

Seoses apellantide argumendiga, et Üldkohus rikkus õigusnormi, kui ta tugines vaidlustatud kohtuotsuse punktis 73 vaidlusaluse otsuse osadele, mis ei kuulunud tingimata kõik selle otsuse valikulisuse analüüsi käsitlevasse osasse, väidab komisjon, et selles punktis tuvastatu üksnes toetas tema analüüsi.

59

Lisaks ja igal juhul ei eelda põhjendamiskohustus, et komisjoni otsustel oleks mingi eriline struktuur, ning selle institutsiooni sõnul piisab sellest, kui pooltel on võimalik mõista põhjusi, mis õigustasid kõnealust otsust.

60

Lisaks tuleb tema sõnul arvesse võtta otsuse erinevaid elemente ja analüüsida selle sisu „tervikuna“ (25. juuli 2018. aasta kohtuotsus komisjon vs. Hispaania jt, C‑128/16 P, EU:C:2018:591, punkt 93).

Euroopa Kohtu hinnang

61

Väljakujunenud kohtupraktika kohaselt peab ELTL artiklis 296 nõutav põhjendus vastama akti olemusele ning sellest peab selgelt ja üheselt selguma vaidlusaluse akti vastu võtnud institutsiooni arutluskäik, mis võimaldab huvitatud isikutel võetud meetme põhjuseid mõista ja Euroopa Liidu kohtul kontrolli teostada. Põhjendamiskohustuse hindamisel tuleb arvesse võtta kõiki juhtumi asjaolusid, eelkõige akti sisu, toodud põhjenduste olemust ning huvi, mis võib akti adressaatidel või teistel isikutel, keda akt otseselt ja isiklikult puudutab, olla selgituste saamiseks. Ei ole nõutav, et põhjenduses oleks täpsustatud kõik asjakohased faktilised ja õiguslikud asjaolud, kuna seda, kas akti põhjendus vastab ELTL artikli 296 nõuetele, tuleb hinnata mitte ainult selle sõnastust, vaid ka konteksti ja kõiki asjaomast valdkonda reguleerivaid õigusnorme silmas pidades (10. märtsi 2016. aasta kohtuotsus HeidelbergCement vs. komisjon, C‑247/14 P, EU:C:2016:149, punkt 16 ja seal viidatud kohtupraktika).

62

Mis puudutab komisjoni otsust algatada ametlik uurimismenetlus, siis tuleb meenutada, et määruse 2015/1589 artikli 6 lõikes 1 on ette nähtud, et sellises otsuses esitatakse kokkuvõtlikult asjakohased faktid ja õigusküsimused ning see sisaldab komisjoni „esialgset hinnangut“ selle kohta, kas kavatsetud meetmel on abi iseloom, ja kahtlusi selle siseturuga kokkusobivuse kohta.

63

Lisaks, nagu Üldkohus vaidlustatud kohtuotsuse punktis 63 põhjendatult märkis, kinnitab sellises otsuses riikliku meetme riigiabiks kvalifitseerimise esialgset laadi määruse 2015/1589 artikli 9 lõige 2, mis näeb ette, et ametliku uurimismenetluse tulemusel võib komisjon tuvastada, et see meede ei kujuta endast abi.

64

Sellegipoolest, nagu tuleneb nimetatud määruse artikli 4 lõikest 4, tuvastab komisjon ametliku uurimismenetluse algatamise otsuses sellele vaatamata – ehkki küll ainult esialgu –, et uuritava meetme puhul on tegemist riigiabiga ning selle siseturuga kokkusobivuse kohta ilmnes kahtlusi.

65

Lisaks kaasnevad selle otsusega iseseisvad õiguslikud tagajärjed, eriti mis puudutab uuritava meetme kohaldamise peatamist (vt selle kohta 24. oktoobri 2013. aasta kohtuotsus Deutsche Post vs. komisjon, C‑77/12 P, EU:C:2013:695, punkt 53 ja seal viidatud kohtupraktika). Liikmesriigi kohtud peavad hoiduma selliste lahendite tegemisest, mis lähevad vastuollu sellise komisjoni otsusega, isegi kui komisjoni otsus on esialgne. Järelikult on need kohtud kohustatud võtma kõik vajalikud meetmed, et teha järeldused kõnealuse meetme kohaldamise peatamise kohustuse võimalikust rikkumisest (vt selle kohta 21. novembri 2013. aasta kohtuotsus Deutsche Lufthansa, C‑284/12, EU:C:2013:755, punktid 41 ja 42).

66

Lõpuks tuleb arvesse võtta ka asjaolu, et vastavalt määruse 2015/1589 artikli 6 lõikele 1 võimaldab ametlik uurimismenetlus asjaomasel liikmesriigil ja teistel huvitatud isikutel esitada oma märkused komisjoni analüüsi kohta.

67

Sellest tuleneb, et isegi kui komisjoni analüüs on esialgne, peab see institutsioon siiski selgelt ja üheselt välja tooma põhjused, miks ta leidis, et kõnealune meede võib kujutada endast riigiabi.

68

Järelikult rikub õigusnorme Üldkohtu poolt vaidlustatud kohtuotsuse punktis 64 esitatud analüüs, mille kohaselt on edutud Naturgy Energy Groupi ja menetlusse astujate esimeses kohtuastmes esitatud argumendid, mis käsitlevad põhjendamiskohustuse rikkumist vaidlusaluses otsuses ning mis tuginevad kohtuasjale, milles tehti 20. detsembri 2017. aasta kohtuotsus Comunidad Autónoma de Galicia ja Retegal vs. komisjon (C‑70/16 P, EU:C:2017:1002), ainuüksi põhjusel, et see kohtuasi käsitles komisjoni otsust lõpetada ametlik uurimismenetlus.

69

Sellega seoses tuleb märkida, et Euroopa Kohtu praktikat, mis käsitleb ametliku uurimismenetluse lõpetamise otsuse põhjendamiskohustust, ei saa põhimõtteliselt pidada selle menetluse algatamise otsuse seisukohast asjakohatuks.

70

Lisaks rikkus Üldkohus vaidlustatud kohtuotsuse punktis 74 õigusnorme, sest ta leidis, et komisjon ei olnud kohustatud esitama isegi mitte kokkuvõtlikult põhjuseid, miks vaidlusalune meede soosis teatavaid ettevõtteid või teatavate kaupade tootmist võrreldes teiste ettevõtetega, kes on võrreldavas faktilises ja õiguslikus olukorras, eelkõige põhjusel, et see, kui esialgse uurimise etapis tehtava ametliku uurimismenetluse algatamise otsuse puhul nõutaks alati olukordade võrreldavust käsitlevat põhjendust, võib osutuda ennatlikuks.

71

Nimelt on oluline meenutada, et Euroopa Kohtu praktikast tuleneb, et meede, mida kohaldatakse ainult ühele tegevusvaldkonnale või ainult ühele osale selle valdkonna ettevõtetest, ei ole tingimata valikuline ja et meede on valikuline vaid siis, kui see meede soosib konkreetse õiguskorra raames teatavaid ettevõtteid võrreldes teiste ettevõtetega, kes kuuluvad teistesse või samasse valdkonda ning kes on korraga taotletavat eesmärki silmas pidades võrreldavad faktilises ja õiguslikus olukorras (vt selle kohta 21. detsembri 2016. aasta kohtuotsus komisjon vs. Hansestadt Lübeck, C‑524/14 P, EU:C:2016:971, punkt 58, ning 20. detsembri 2017. aasta kohtuotsus Comunidad Autónoma de Galicia ja Retegal vs. komisjon, C‑70/16 P, EU:C:2017:1002, punkt 61).

72

Eeltoodust tuleneb, et kui komisjon leiab ametliku uurimismenetluse algatamise üle otsustamisel, et meede on valikuline, peab ta kas või kokkuvõtlikult täpsustama põhjused, miks ta leiab, et konkreetse õiguskorra raames soosib see meede teatavaid ettevõtteid võrreldes teiste ettevõtetega, kes on korraga taotletavat eesmärki silmas pidades võrreldavas faktilises ja õiguslikus olukorras.

73

Vaidlustatud kohtuotsuse punktidest 72 ja 73, millele on viidatud selle kohtuotsuse punktis 74, ei nähtu aga kuidagi, et komisjon oleks esitanud põhjused, miks PNRE-GICis nimetatud söeküttel töötavad elektrijaamad, kelle suhtes kohaldatakse vaidlusalust meedet, olid meetmega taotletavat eesmärki silmas pidades võrreldavas faktilises ja õiguslikus olukorras teiste elektrijaamadega, kelle suhtes seda meedet ei kohaldata.

74

Nimelt piirdus Üldkohus vaidlustatud kohtuotsuse punktis 72 tõdemusega, et vaidlusaluses otsuses oli märgitud, et vaidlusalust meedet kohaldatakse ainult PNRE-GICs nimetatud söeküttel töötavatele elektrijaamadele, selleks et asuda seisukohale, et otsuse punktis 28 kasutatud sõna „ainult“ võimaldab eristada PNRE-GICs nimetatud söeküttel töötavaid elektrijaamasid muud tehnoloogiat kasutavatest elektrijaamadest või mis tahes elektrijaamadest, mis ei ole selle kavaga hõlmatud.

75

Lisaks viitas Üldkohus vaidlustatud kohtuotsuse punktis 73 üldiselt vaidlusaluse otsuse olemusele, selle sõnastusele, sisule, selle vastuvõtmise kontekstile ja kõigile asjakohastele õigusnormidele järeldamaks, et vaatamata sellele, et vaidlusaluse meetme valikulisust puudutav põhjendus oli „kokkuvõtlik“, nagu kohus ise tunnistas, oli hagejal esimeses kohtuastmes võimalik mõista põhjuseid, miks komisjon asus esialgu seisukohale, et vaidlusalune meede tundub valikuline.

76

Tuleb märkida, et kuigi Üldkohus viitas samas punktis oma analüüsi põhistamiseks ka vaidlusaluse otsuse punktile 30, milles on mainitud, et isikud, kelle suhtes meedet kohaldatakse, ja teised elektritootjad konkureerivad omavahel, ei ole see asjaolu samuti piisav, põhjendamaks õiguslikult piisavalt nende elektrijaamade olukorra, kelle suhtes vaidlusalust meedet kohaldatakse, võrreldavust nende elektrijaamade olukorraga, kelle suhtes seda meedet ei kohaldata (vt analoogia alusel 21. detsembri 2016. aasta kohtuotsus komisjon vs. Hansestadt Lübeck, C‑524/14 P, EU:C:2016:971, punkt 59).

77

Tuleb lisada, et kuigi otsuse põhjenduse hindamiseks tuleb tõepoolest analüüsida otsuse sisu tervikuna (vt selle kohta 25. juuli 2018. aasta kohtuotsus komisjon vs. Hispaania jt, C‑128/16 P, EU:C:2018:591, punkt 93), ei saa selline analüüs korvata seda, et puudub igasugune viide sellele, et nende elektrijaamade olukord, kelle suhtes vaidlusalust meedet kohaldatakse, on võrreldav nende elektrijaamade olukorraga, kelle suhtes seda meedet ei kohaldata.

78

Eeltoodut arvestades tuleb apellantide kohtuasjades C 693/21 P ja C‑698/21 P esimese väitega nõustuda.

79

Järelikult ja ilma et oleks vaja analüüsida mõlema apellandi teist väidet, mis esitati teise võimalusena oma vastavate apellatsioonkaebuste põhjendamiseks ja mis käsitleb ELTL artikli 107 lõike 1 rikkumist seoses valikulisuse kriteeriumiga, tuleb vaidlustatud kohtuotsus tühistada.

Hagi Üldkohtus

80

Euroopa Liidu Kohtu põhikirja artikli 61 esimese lõigu kohaselt võib Euroopa Kohus teha Üldkohtu otsuse tühistamise korral asja suhtes ise lõpliku kohtuotsuse, kui menetlusstaadium seda lubab.

81

Nii on see käesolevas asjas, kuna vaidlusaluse otsuse tühistamiseks esitatud hagi väidete üle toimus Üldkohtus võistlev menetlus ja nende läbivaatamiseks ei ole vaja võtta ühtegi täiendavat menetlust korraldavat meedet ega teha menetlustoiminguid (vt selle kohta 16. märtsi 2023. aasta kohtuotsus komisjon jt vs. Pharmaceutical Works Polpharma, C‑438/21 P–C‑440/21 P, EU:C:2023:213, punkt 98).

82

Sellega seoses tuleb märkida, et käesoleva kohtuotsuse punktides 61–67 esitatud põhjustel peab komisjon ametliku uurimismenetluse algatamise otsuses ELTL artikli 296 alusel selgelt ja üheselt välja tooma põhjused, miks ta leidis, et kõnealune meede võib kujutada endast riigiabi. Nagu on märgitud käesoleva kohtuotsuse punktis 72, peab see institutsioon juhul, kui ta leiab, et meede on valikuline, kas või kokkuvõtlikult täpsustama põhjused, miks ta leiab, et konkreetse õiguskorra raames soosib see meede teatavaid ettevõtteid võrreldes teistega, kes on korraga taotletavat eesmärki silmas pidades võrreldavas faktilises ja õiguslikus olukorras.

83

Piisab aga märkusest, et praegusel juhul ei täitnud komisjon käesoleva kohtuotsuse punktides 73–77 esitatud põhjustel põhjendamiskohustust, mis tal ELTL artikli 296 alusel lasub, kuna ta jättis esitamata põhjused, miks vaidlusalune meede soosib teatavaid ettevõtteid või teatavate kaupade tootmist võrreldes teiste ettevõtetega, kes on võrreldavas faktilises ja õiguslikus olukorras, ja on seetõttu valikuline.

84

Järelikult tuleb Naturgy Energy Groupi poolt esimeses kohtuastmes esitatud hagi esimese väitega nõustuda ja vaidlusalune otsus tühistada, ilma et oleks vaja analüüsida selle hagi teist väidet.

Kohtukulud

85

Euroopa Kohtu kodukorra artikli 184 lõikes 2 on sätestatud, et kui apellatsioonkaebus on põhjendatud ja Euroopa Kohus teeb ise kohtuasjas lõpliku otsuse, otsustab ta kohtukulude jaotuse.

86

Vastavalt kodukorra artikli 138 lõikele 1, mida kodukorra artikli 184 lõike 1 alusel kohaldatakse apellatsioonimenetluse suhtes, on kohtuvaidluse kaotanud pool kohustatud hüvitama kohtukulud, kui vastaspool on seda nõudnud. Kuna käesolevates kohtuasjades on komisjon kohtuvaidluse kaotanud ning Naturgy Energy Group ja EDP España on kohtukulude hüvitamist nõudnud, tuleb Naturgy Energy Groupi kohtukulud esimeses kohtuastmes ja Euroopa Kohtus ning EDP España kohtukulud Euroopa Kohtus välja mõista komisjonilt, kes ühtlasi kannab ise oma kohtukulud.

87

Kodukorra artikli 184 lõikes 4 on sätestatud, et kui menetlusse astuja esimeses kohtuastmes ei ole ise apellatsioonkaebust esitanud, saab temalt apellatsioonimenetluses kohtukulud välja mõista üksnes juhul, kui ta on osalenud Euroopa Kohtu menetluse kirjalikus või suulises osas. Kui nimetatud pool osaleb menetluses, võib Euroopa Kohus jätta tema kohtukulud tema enda kanda. Vastavalt nendele sätetele kannab menetlusse astuja esimeses kohtuastmes, Generaciones Eléctricas Andalucía, kes osales Euroopa Kohtu menetluses, ise oma kohtukulud.

88

Vastavalt kodukorra artikli 140 lõikele 3, mida kodukorra artikli 184 lõike 1 alusel kohaldatakse apellatsioonimenetluse suhtes, võib Euroopa Kohus otsustada, et muu kui kodukorra artikli 140 lõigetes 1 ja 2 nimetatud menetlusse astuja kannab ise oma kohtukulud. Nende sätete kohaselt kannab Endesa Generación, kes on menetlusse astuja kohtuasjades C‑693/21 P ja C‑698/21 P, ise oma kohtukulud.

 

Esitatud põhjendustest lähtudes Euroopa Kohus (neljas koda) otsustab:

 

1.

Tühistada Euroopa Liidu Üldkohtu 8. septembri 2021. aasta kohtuotsus Naturgy Energy Group vs. komisjon (T‑328/18, EU:T:2021:548).

 

2.

Tühistada komisjoni 27. novembri 2017. aasta otsus C(2017) 7733 (final), mis käsitleb riigiabi SA.47912 (2017/NN) – Keskkonnastiimul söeküttel töötavatele elektrijaamadele.

 

3.

Jätta Euroopa Komisjoni kohtukulud tema enda kanda ja mõista temalt välja Naturgy Energy Group SA kohtukulud esimeses kohtuastmes seoses kohtuasjaga T‑328/18 ja apellatsiooniastmes seoses kohtuasjadega C‑693/21 P ja C‑698/21 P ning EDP España SA kohtukulud apellatsiooniastmes seoses kohtuasjaga C‑693/21 P.

 

4.

Jätta Generaciones Eléctricas Andalucía SLU kohtukulud tema enda kanda.

 

5.

Jätta Endesa Generación SAU kohtukulud tema enda kanda.

 

Allkirjad


( *1 ) Kohtumenetluse keel: hispaania.