1.

Käesolev eelotsusetaotlus puudutab küsimust, kuidas tõlgendada määruse (EL) nr 547/2011 ( 2 ) artiklit 1 koostoimes sama määruse I lisa punkti 1 alapunktidega b ja f. Selle määrusega rakendatakse määrust (EÜ) nr 1107/2009 ( 3 ) seoses taimekaitsevahendite märgistamise nõuetega.

2.

Eelotsusetaotlus on esitatud Syngenta Agro GmbH (edaspidi „apellant“) ja Agro Trade Handelsgesellschaft mbH (edaspidi „vastustaja“) vahelises kohtuvaidluses, mis puudutab niisuguste taimekaitsevahendite paralleelimporti Saksamaale, mille jaoks apellant on saanud teistes Euroopa Liidu liikmesriikides turulelaskmise loa.

3.

Käesolevas asjas palutakse Euroopa Kohtul tuvastada, mil määral on märgistamisnõuded, mida kohaldatakse määruse nr 1107/2009 artikli 28 lõike 1 alusel taimekaitsevahendi liikmesriigis turulelaskmiseks loa andmisele, kohaldatavad ka selle toote paralleelkaubanduse puhul vastavalt määruse nr 1107/2009 artiklile 52.

4.

Määruse nr 1107/2009 põhjendustes 8, 9, 24, 31, 42, 44 ja 45 on märgitud:

[…]

[…]

[…]

[…]

5.

Määruse nr 1107/2009 artiklis 1 „Sisu ja eesmärk“ on sätestatud:

„[…]

3.   Käesoleva määruse eesmärk on tagada inimeste ja loomade tervise ning keskkonna kõrgetasemeline kaitse ja parandada siseturu toimimist taimekaitsevahendite turulelaskmist käsitlevate eeskirjade ühtlustamise kaudu, parandades samal ajal põllumajanduslikku tootmist.

[…]“.

6.

Sama määruse artiklis 3 „Mõisted“ on sätestatud:

„Käesolevas määruses kasutatakse järgmisi mõisteid:

[…]

[…]

[…]“.

7.

Määruse nr 1107/2009 artiklis 28 „Loa andmine turulelaskmiseks ja kasutamiseks“ on sätestatud:

„1.   Taimekaitsevahendit ei lasta turule ega kasutata, kui asjaomane liikmesriik ei ole selleks kooskõlas käesoleva määrusega luba andnud.

2.   Erandina lõikest 1 ei ole luba nõutav järgmistel juhtudel:

[…]

8.

Määruse nr 1107/2009 artiklis 29 „Turule lubamise nõuded“ on sätestatud:

„1.   Ilma et see piiraks artikli 50 kohaldamist, antakse taimekaitsevahendile luba ainult juhul, kui see lähtuvalt lõikes 6 osutatud ühtsetest põhimõtetest vastab järgmistele nõuetele:

[…]“.

9.

Määruse artiklis 33 „Loa saamise või muutmise taotlus“ on sätestatud:

„1.   Taotleja, kes soovib taimekaitsevahendi turule lasta, taotleb luba või selle muutmist isiklikult või esindaja vahendusel igalt liikmesriigilt, kus taimekaitsevahendit turule lasta kavatsetakse.

[…]

3.   Taotlusele lisatakse järgmised dokumendid:

[…]

10.

Määruse nr 1107/2009 artikli 44 „Loa tagasivõtmine või muutmine“ lõigetes 1, 3 ja 4 on sätestatud:

„1.   Liikmesriikidel on õigus luba igal ajal läbi vaadata, kui on tõendeid, et mõni artiklis 29 osutatud nõue ei ole enam täidetud.

[…]

3.   Liikmesriik võtab vajaduse korral loa tagasi või muudab seda, kui

4.   Kui liikmesriik võtab loa tagasi või muudab seda vastavalt lõikele 3, peab ta sellest kohe teatama loa valdajale, teistele liikmesriikidele, [Euroopa K]omisjonile ja [Euroopa Toiduohutus]ametile. […]“.

11.

Määruse nr 1107/2009 artiklis 52 „Paralleelne kaubandus“ on sätestatud:

„1.   Tingimusel et saadakse paralleelse kaubanduse luba, võib ühes liikmesriigis (päritoluliikmesriik) lubatud taimekaitsevahendit kasutusele võtta, turule lasta ja kasutada teises liikmesriigis (sihtliikmesriik), kui see liikmesriik määrab kindlaks, et kõnealune taimekaitsevahend on oma koostiselt identne tema territooriumil juba lubatud taimekaitsevahendiga (võrdlustoode). Taotlus esitatakse sihtliikmesriigi pädevale asutusele.

2.   Paralleelse kaubanduse luba antakse lihtsustatud korras […] pärast täieliku taotluse saamist, kui kasutuselevõetav taimekaitsevahend on lõike 3 kohaselt identne. […]

3.   Taimekaitsevahendeid peetakse võrdlustootega identseks, kui

4.   Paralleelse kaubanduse loa taotlus sisaldab järgmist:

[…]

5.   Taimekaitsevahend, mille kohta on väljastatud paralleelse kaubanduse luba, lastakse turule ja seda kasutatakse üksnes vastavalt võrdlustoote loa sätetele. Seire ja kontrolli hõlbustamiseks sätestab komisjon artiklis 68 osutatud määruses kõnealuse toote puhul kontrolli erinõuded.

6.   Paralleelse kaubanduse luba kehtib sama kaua kui võrdlustoote luba. Kui võrdlustoote loa valdaja taotleb vastavalt artikli 45 lõikele 1 loa tagasivõtmist ning artiklis 29 esitatud nõuded on endiselt täidetud, lõpeb paralleelse kaubanduse loa kehtivus kuupäeval, mil võrdlustoote loa kehtivusaeg oleks tavaliselt lõppenud.

7.   Ilma et see piiraks käesoleva artikli konkreetsete sätete kohaldamist, kohaldatakse vastavalt artikleid 44, 45, 46 ja 55 ja artikli 56 lõiget 4 ning VI–X peatükki taimekaitsevahendite suhtes paralleelkaubanduses.

8.   Ilma et see piiraks artikli 44 kohaldamist, võib paralleelse kaubanduse loa tagasi võtta, kui kasutuselevõetud taimekaitsevahendi luba on ohutuse või tõhususega seotud põhjustel päritoluliikmesriigis tagasi võetud.

9.   Kui vahend ei ole lõike 3 kohaselt identne võrdlustootega, võib sihtliikmesriik anda nõutava loa üksnes turulelaskmiseks ja kasutamiseks vastavalt artiklile 29.

[…]

11.   Ilma et see piiraks artikli 63 kohaldamist, avalikustavad liikmesriikide ametiasutused teabe paralleelkaubanduse lubade kohta.“

12.

Määruse nr 1107/2009 artiklis 55 „Taimekaitsevahendite kasutamine“ on sätestatud:

„Taimekaitsevahendeid kasutatakse nõuetekohaselt.

Nõuetekohane kasutus hõlmab hea taimekaitsetava põhimõtete kohaldamist ja artikli 31 kohaselt kehtestatud ning märgistusele kantud tingimuste täitmist. […]“.

13.

Määruse artikli 56 „Teave võimaliku kahjuliku või lubamatu mõju kohta“ lõikes 4 on sätestatud:

„Taimekaitsevahendi loa valdaja esitab igal aastal taimekaitsevahendi loa andnud liikmesriikide pädevatele asutustele aruande, kui tal on mis tahes kättesaadavat teavet soovitud tõhususe puudumise, resistentsuse kujunemise ning taimedel, taimsetel saadustel või keskkonnas avaldunud mis tahes ootamatu mõju kohta.“

14.

Määruse nr 1107/2009 artiklis 65 „Märgistamine“ on ette nähtud:

„1.   Taimekaitsevahendite märgistus peab vastama [direktiivis 1999/45] sätestatud klassifitseerimis-, märgistamis- ja pakendamisnõuetele ning vastavalt artikli 79 lõikes 4 osutatud kontrolliga regulatiivmenetlusele vastu võetud määruses sätestatud nõuetele.

[…]“.

15.

Määruse nr 1107/2009 artikli 65 lõike 1 alusel võttis komisjon vastu määruse nr 547/2011.

16.

Määruse nr 547/2011 artiklis 1 on sätestatud:

„Taimekaitsevahendite märgistus peab olema kooskõlas I lisas sätestatud nõuetega ning sisaldama vajaduse korral II lisas esitatud inimeste, loomade või keskkonnaga seotud konkreetsetele ohtudele viitavaid standardlauseid või III lisas sätestatud standardlauseid inimeste, loomade või keskkonna kaitse ohutusabinõude kohta.“

17.

Määruse nr 547/2011 I lisas „Artiklis 1 osutatud märgistusnõuded“ on sätestatud:

„(1) Taimekaitsevahendite pakenditel peab olema selgelt ja kustutamatult järgmine teave:

[…]

[…]

[…]“.

18.

Direktiiv 1999/45, millele on viidatud määruse nr 1107/2009 artikli 65 lõikes 1, tunnistati kehtetuks ja asendati määrusega (EÜ) nr 1272/2008 ( 5 ).

19.

Määruse nr 1272/2008 põhjenduses 18 on märgitud:

„Selleks et tagada tarbijate varustamine ohuteabega, peaksid ainete ja segude tarnijad tagama enne turule viimist nende pakendamise ja märgistamise vastavalt käesolevale määrusele ja kooskõlas tuletatud klassifikatsiooniga. […]“.

20.

Määruse nr 1272/2008 artiklis 1 „Eesmärk ja reguleerimisala“ on sätestatud:

„1.   Käesoleva määruse eesmärk on tagada inimeste tervise ja keskkonna kaitse kõrge tase ning ainete, segude ja teatavate toodete vaba liikumine vastavalt artikli 4 lõikele 8. Selleks:

[…]

[…]

[…]“.

21.

Sama määruse artiklis 2 „Mõisted“ on sätestatud:

„Käesolevas määruses kasutatakse järgmisi mõisteid:

[…]

26) „tarnija“ – ainet (nii ainena kui segu koostises esineva ainena) või segu turule viiv mis tahes tootja, importija, allkasutaja või levitaja;

[…]“.

22.

Määruse nr 1272/2008 III jaotises „Ohtudest teavitamine märgistusel“ on artiklis 17 „Üldeeskirjad“ sätestatud:

„1.   Ohtlikuks klassifitseeritud ja pakendatud aine või segu märgistusel on järgmised elemendid:

[…]“.

23.

Taimekaitseseaduse (Gesetz zum Schutz der Kulturpflanzen) § 49 lõike 4 esimeses lauses on sätestatud järgmine norm taimekaitsevahendite paralleelse kaubanduse kohta:

„Kui paralleelkaubanduse loa valdaja ei kasuta § 47 lõikes 1 ette nähtud märgistuse jaoks tootepartii numbrit, mille on paralleelimporditud taimekaitsevahendile määranud taimekaitsevahendi loa valdaja, peab ta pidama ja vähemalt viie aasta vältel säilitama registrit, millest nähtub tema kasutatud tootepartii numbrite vastavus paralleelimporditud taimekaitsevahendi loa valdaja kasutatud tootepartii numbritele.“

24.

Hageja on äriühing kontsernis Syngenta, mis toodab ja turustab taimekaitsevahendeid Saksamaal ja teistes Euroopa Liidu liikmesriikides. Vastustaja on põllumajandussektoris tegutsev kaubandusäriühing, mis turustab taimekaitsevahendeid, sealhulgas paralleelimporditud taimekaitsevahendeid.

25.

Nende paralleelimporditavate toodete hulka kuuluvad apellandi taimekaitsevahendid. Vastustaja turustab neid Saksamaal kolmandatest riikidest, apellandi originaalkanistrites, mida ei ole avatud ja millel ta asendab originaaletiketi enda kleebisega. Kleebisel on teave vastustaja kui importija ja turustaja kohta, kuid puuduvad andmed apellandi kui taimekaitsevahendile selle päritoluriigis antud loa valdaja kohta. Samuti asendab vastustaja tootja algse tootepartii numbri omaenda identifitseerimisnumbriga ning peab registrit, millest nähtub tema antud identifitseerimisnumbrite vastavus algsetele tootepartii numbritele.

26.

Landgericht Hamburgile (Hamburgi esimese astme kohus, Saksamaa) esitatud hagis väitis apellant, et vastustaja on oma tegevusega rikkunud määruse nr 547/2011 artiklit 1 koostoimes selle määruse I lisa punkti 1 alapunktidega b ja f. Sel põhjendusel palus ta kohtult määrust, mis keelaks vastustajal turustada Saksamaal apellandi taimekaitsevahendeid, mis on paralleelimporditud: 1) kui originaalpakendilt on eemaldatud teave loa valdaja nime ja aadressi kohta ja/või 2) kui originaalpakendilt on eemaldatud tootepartii number ja asendatud see muu identifitseerimisnumbriga. Seoses nende nõuetega palus apellant kohtul kohustada vastustajat andma talle teavet, maksma kahjuhüvitist ja hüvitama kohtueelse menetluse kulud.

27.

Landgericht Hamburg (Hamburgi esimese astme kohus) rahuldas apellandi nõude, mis põhines määruse nr 547/2011 I lisa punkti 1 alapunktil b ning puudutas teavet loa valdaja nime ja aadressi kohta. Ent kohus jättis rahuldamata sama lisa punkti 1 alapunktil f põhinenud nõude, mis puudutas tootepartii numbrit. Nii apellant kui ka vastustaja on pöördunud selle otsuse peale apellatsioonkaebusega Hanseatisches Oberlandesgericht Hamburgi (Hamburgi liidumaa kõrgeim üldkohus, Saksamaa), mis on käesolevas asjas eelotsusetaotluse esitanud kohus.

28.

Eelotsusetaotluses on selle esitanud kohus selgitanud, et määruses nr 547/2011 sätestatud märgistamisnõuete rikkumine võib olla põhjendatud alus rahuldamaks apellandi nõuded, mis põhinevad riigisisesel konkurentsiõigusel, nimelt kõlvatu konkurentsi vastasel seadusel (Gesetz gegen den unlauteren Wettbewerb). Nimetatud kohtul on siiski kahtlusi, kuidas on õige tõlgendada määruse nr 547/2011 I lisa punkti 1 alapunkte b ja f, kuivõrd selles määruses ei ole sätestatud erinorme taimekaitsevahendite märgistamise kohta paralleelses kaubanduses. Eelotsusetaotluse esitanud kohus märgib, et kuigi nende sätete sõnastus võib – nagu apellant väidab – toetada seisukohta, et imporditud toote etiketil on vaja näidata nii päritoluliikmesriigis antud loa valdaja nimi ja aadress kui ka algne tootepartii number, võivad määruse nr 1107/2009 eesmärgid seoses paralleelse kaubandusega võimaldada ka laiemat tõlgendust, nagu väidab vastustaja.

29.

Nendel asjaoludel otsustas Hanseatisches Oberlandesgericht Hamburg (Hamburgi liidumaa kõrgeim üldkohus) menetluse peatada ja esitada Euroopa Kohtule järgmised eelotsuse küsimused:

30.

Eelotsusetaotlus registreeriti Euroopa Kohtu kantseleis 23. detsembril 2021. Põhikohtuasja pooled, Kreeka Vabariik, Itaalia Vabariik, Austria Vabariik ja komisjon on esitanud oma kirjalikud seisukohad. Kohtuistungit käesolevas asjas ei peetud.

31.

Eelotsusetaotluse esitanud kohus palub oma küsimustega Euroopa Kohtul tõlgendada määruse nr 547/2011 artiklit 1 koostoimes sama määruse I lisa punkti 1 alapunktidega b ja f ning soovib eeskätt teada, kas importija, kes võtab taimekaitsevahendi liikmesriigis kasutusele ja laseb turule paralleelse kaubanduse loa alusel, on kohustatud säilitama taimekaitsevahendi märgistusel päritoluliikmesriigis selle toote kohta antud loa valdaja nime ja aadressi (esimene küsimus) ning algse tootepartii numbri, mille on määranud tootja (teine küsimus), või võib importija need andmed enda omadega asendada.

32.

Eelotsusetaotluse esitanud kohtu esimene küsimus puudutab määruse nr 547/2011 artikli 1 tõlgendamist koostoimes sama määruse I lisa punkti 1 alapunktiga b.

33.

Sissejuhatavalt tuletan meelde, et kõrvaldamaks kauplemisel esinevaid takistusi, mis tulenevad liikmesriikide erinevast kaitsetasemest, on määrusega nr 1107/2009 kehtestatud ühtlustatud eeskirjad taimekaitsevahendite turulelaskmiseks. ( 6 )

34.

Selleks turulelaskmiseks on määruse nr 1107/2009 artikli 28 lõike 1 kohaselt üldiselt vaja, et asjaomane liikmesriik annaks loa. Taotleja, kes soovib taimekaitsevahendi turule lasta, peab taotlema luba igas liikmesriigis, kus kavatsetakse see taimekaitsevahend turule lasta. ( 7 ) Selle loa andmise menetluse raames peab liikmesriik kontrollima, kas määrusega nr 1107/2009 kehtestatud – peamiselt selle artiklist 29 tulenevad – nõuded taimekaitsevahendi turulelaskmiseks on täidetud. ( 8 )

35.

Liikmesriigi kontroll hõlmab ka taimekaitsevahendite märgistamise suhtes kohaldatavaid nõudeid.

36.

Selleks on määruses nr 1107/2009 ette nähtud, et loataotlusele peab olema lisatud märgistuse kavand. ( 9 ) Taimekaitsevahendite suhtes kohaldatakse märgistamisnõudeid, mis tulenevad määrusest nr 1272/2008, millega tunnistati kehtetuks ja asendati direktiiv 1999/45, ( 10 ) ja märgistamisnõudeid, mille on määratlenud komisjon määruses nr 547/2011, järgides määruse nr 1107/2009 artikli 65 lõikega 1 antud sellekohast sõnaselget volitust ( 11 ). Muu hulgas on määruse nr 547/2011 artiklis 1 sätestatud, et taimekaitsevahendite märgistus peab olema kooskõlas selle määruse I lisas sätestatud nõuetega, mille kohaselt taimekaitsevahendite pakenditel peab olema „selgelt ja kustutamatult“ teatav teave. Selle lisa punkti 1 alapunkti b kohaselt on selle teabe hulgas „loa omaniku nimi ja aadress“.

37.

Eespool märgitust tuleneb, et määruse nr 1107/2009 artikli 28 lõike 1 kohaselt taimekaitsevahendi turulelaskmiseks loa saamise eesmärgil peab selle loa taotleja esitama oma taotluses muu hulgas märgistuse kavandi, millel on näidatud loa valdaja nimi ja aadress. ( 12 ) Liikmesriik, kus see taimekaitsevahend kavatsetakse turule lasta, saab anda loa ainult juhul, kui see teave on taimekaitsevahendi märgistusel selgelt ja kustutamatult näidatud.

38.

Sellegipoolest on kohustusest hankida enne taimekaitsevahendi turulelaskmist luba mitu erandit. Need erandid on loetletud määruse nr 1107/2009 artikli 28 lõikes 2, mis käsitleb muu hulgas ka niisuguse taimekaitsevahendi turulelaskmist, mille kohta on antud sama määruse artikli 52 kohaselt välja paralleelse kaubanduse luba.

39.

Nagu komisjon selgitab, ei olnud direktiivis 91/414/EMÜ ( 13 ), mis tunnistati kehtetuks määrusega nr 1107/2009, ( 14 ) ühtegi sõnaselget sätet paralleelse kaubanduse kohta. Kohtuotsuses British Agrochemicals Association ( 15 ) aga märkis Euroopa Kohus, et teises liikmesriigis loa saanud taimekaitsevahendi turulelaskmiseks liikmesriigis ei ole vaja täiendavat luba, eriti kui toode sisuliselt vastab sihtliikmesriigis loa saanud taimekaitsevahendile ( 16 ). Samuti on Euroopa Kohus märkinud, et taimekaitsevahendite paralleelse kaubanduse suhtes tuleb kasutada ainult lihtsustatud menetlust, mis on sisuliselt suunatud sellele, et järgida eesmärki tagada kõrgetasemeline tervise ja keskkonna kaitse. ( 17 )

40.

Euroopa Kohtu praktika kohaselt sisaldab määrus nr 1107/2009 artiklit 52 „Paralleelne kaubandus“, mille eesmärk on hõlbustada taimekaitsevahenditega kauplemist liikmesriikide vahel. ( 18 )

41.

Sisuliselt käsitleb määruse nr 1107/2009 artikkel 52 olukordi, kus ühes liikmesriigis (päritoluliikmesriik) loa saanud taimekaitsevahend lastakse turule teises liikmesriigis (sihtliikmesriik), kus on juba antud luba identsele taimekaitsevahendile (võrdlustoode). ( 19 ) Selles osas kohustab see säte sihtliikmesriigi pädevat asutust andma paralleelse kaubanduse loa, mis antakse pärast lihtsustatud menetlust, milles tuleb kontrollida paralleelselt kaubeldava toote ja võrdlustoote identsust. ( 20 )

42.

Määrus nr 1107/2009 ei sisalda siiski ühtegi sätet seoses märgistamisnõuetega, mida kohaldatakse paralleelselt kaubeldavate taimekaitsevahendite suhtes, eriti selles osas, mis puudutab käesolevas asjas esitatud esimest küsimust, milles soovitakse teada, kas nende toodete pakendil peab olema teave päritoluliikmesriigi antud loa valdaja nime ja aadressi kohta.

43.

Sellele küsimusele vastamiseks on oluline meelde tuletada, et väljakujunenud kohtupraktika kohaselt tuleb liidu õiguse tõlgendamisel arvesse võtta mitte ainult asjasse puutuvate sätete sõnastust, vaid ka konteksti ja selle õigusaktiga taotletavaid eesmärke, mille osa kõnealused sätted on. ( 21 )

44.

Grammatilise tõlgendamisega seoses märgin, et määruse nr 547/2011 artiklist 1 ega selle määruse I lisa punkti 1 alapunktist b ei nähtu, kas taimekaitsevahendi paralleelimportimisel sihtliikmesriiki peavad pakendil olema näidatud päritoluliikmesriigis antud loa valdaja nimi ja aadress. Samuti ei too selles aspektis selgust määruse nr 1107/2009 artikkel 28.

45.

Seevastu on määruse nr 1107/2009 artikli 52 lõikes 7 sõnaselgelt sätestatud, et selle määruse VII peatükki „Taimekaitsevahendite ja abiainete pakendamine, märgistamine ja reklaam“ tuleb kohaldada taimekaitsevahendite suhtes paralleelses kaubanduses. Nimetatud artiklis on täpsustatud, et seda peatükki tuleb kohaldada „vastavalt“.

46.

Juhin tähelepanu, et määruse nr 1107/2009 VII peatükk sisaldab muu hulgas artikli 65 lõiget 1, milles, nagu juba märgitud, on ette nähtud, et taimekaitsevahendite märgistus peab vastama määruses nr 547/2011 sätestatud nõuetele. ( 22 ) Seega tuleneb määruse nr 1107/2009 artikli 52 lõikest 7 koostoimes selle määruse artikli 65 lõikega 1, et määruse nr 547/2011 artikkel 1 nagu ka I lisa punkti 1 alapunkt b on kohaldatavad taimekaitsevahendite suhtes paralleelses kaubanduses.

47.

Sellegipoolest ei tohiks jätta tähelepanuta määruse nr 1107/2009 artikli 52 lõike 7 sõnastuses kasutatud sõna „vastavalt“. Nimelt viitab see määrsõna ( 23 ) sellele, et määruse nr 1107/2009 artikli 28 lõike 1 kohaselt antud loa alusel taimekaitsevahendi turulelaskmise suhtes kohaldatavaid märgistamisnõudeid võib vajaduse korral kohandada nii, et need vastavad taimekaitsevahendite paralleelse kaubanduse erisustele ( 24 ).

48.

Seega jääb küsimus, kas taimekaitsevahendi paralleelne kaubandus, nagu see on ette nähtud määruse nr 1107/2009 artikliga 52, tähendab, et määruse nr 547/2011 artiklit 1 nagu ka selle määruse I lisa punkti 1 alapunkti b tuleb seoses selle taimekaitsevahendi turulelaskmisega määruse nr 1107/2009 artikli 28 lõike 1 alusel tõlgendada ja kohaldada erinevalt.

49.

Menetlusosalised on väljendanud menetlusdokumentides selle kohta erinevaid seisukohti. Itaalia valitsus ja apellant on seisukohal, et mõlemas olukorras peavad kehtima ühesugused märgistamisnõuded, sealhulgas viide päritoluliikmesriigis antud loa valdaja nimele ja aadressile; Kreeka Vabariik, komisjon ja vastustaja on sisuliselt seisukohal, et ühelt poolt taimekaitsevahendi turulelaskmise luba ja teiselt poolt paralleelse kaubanduse luba on olemuselt erinevad haldusaktid, mistõttu tuleb määruse nr 547/2011 I lisa punkti 1 alapunktis b sätestatud nõuet paralleelse kaubanduse käsitlemisel kohandada. Teen Euroopa Kohtule ettepaneku nõustuda viimati nimetatud tõlgendusega.

50.

Nagu juba selgitatud, tuleneb loa valdaja nime ja aadressiga seotud märgistamiskohustus, mis on kohaldatav määruse nr 1107/2009 artikli 28 lõikega 1 reguleeritavatele olukordadele, sellest, et taimekaitsevahendi turulelaskmise eest liikmesriigi territooriumil vastutab just see loavaldaja. Nimelt, nagu nähtub määruse nr 1107/2009 artikli 3 punktidest 10 ja 24, saab see füüsiline või juriidiline isik liikmesriigi pädevatelt asutustelt konkreetse haldusakti kaudu loa lasta see taimekaitsevahend esimest korda turule, kui on kindlaks tehtud, et nimetatud määruses ette nähtud menetluse raames kohaldatavad nõuded on täidetud. ( 25 )

51.

Seevastu paralleelse kaubanduse korral, mis põhineb määruse nr 1107/2009 artiklil 52, vastutab liikmesriigi territooriumil taimekaitsevahendi turulelaskmise eest paralleelse kaubanduse loa valdaja, kui on antud hinnang, et turule lastav toode ja võrdlustoode on identsed. ( 26 ) Nagu Euroopa Kohus on märkinud kohtuotsuses Agrimotion, ( 27 ) on paralleelse kaubanduse luba olemuselt isiklik, mis Euroopa Kohtu sõnul tähendab, et selle loa andnud liikmesriigis tohib asjaomase taimekaitsevahendi turule lasta ainult paralleelse kaubanduse loa valdaja ( 28 ).

52.

Sellest tuleneb, et isegi kui ühelt poolt määruse nr 1107/2009 artikli 28 lõike 1 alusel antud loal ja teiselt poolt selle määruse artikli 52 alusel väljastatud paralleelse kaubanduse loal on sarnane funktsioon, ( 29 ) seob esimesena nimetatud haldusakt selle valdaja päritoluliikmesriigiga, teine aga sihtliikmesriigiga. Selles kontekstis ei saa asuda seisukohale, et loa andmine taimekaitsevahendi turulelaskmiseks päritoluliikmesriigis annab selle loa omanikule tuletatud õigusi sihtliikmesriigis. Pealegi, nagu vastustaja on märkinud: kuna määruse nr 1107/2009 artikli 28 lõike 2 kohaselt ( 30 ) ei eelda paralleelne kaubandus „luba“ sihtliikmesriigis, vaid ainult paralleelse kaubanduse loa andmist, ei saa asuda seisukohale, et selles liikmesriigis on olemas „loa valdaja“ muu hulgas paralleelselt kaubeldava toote osas, mis seega tähendab, et selle toote märgistusel ei ole vaja niisugusele valdajale viidata.

53.

Seda arvesse võttes asun Kreeka Vabariigi, komisjoni ja vastustaja seisukohaga kooskõlas seisukohale, et määruse nr 547/2011 I lisa punkti 1 alapunktis b sätestatud nõuet, mis viitab loa omaniku nimele ja aadressile, tuleb paralleelse kaubanduse kontekstis käsitada nii, et see viitab paralleelse kaubanduse loa omaniku nimele ja aadressile. ( 31 )

54.

Juhin tähelepanu, et eespool pakutud tõlgendus on samuti kooskõlas määrusega nr 1272/2008, mis, nagu märgitud, on kohaldatav ka taimekaitsevahendite märgistamisele vastavalt määruse nr 1107/2009 artikli 65 lõikele 1. ( 32 )

55.

Nimelt on määruse nr 1272/2008 artikli 1 lõike 1 punkti b alapunktis ii ette nähtud, et selle määruse eesmärk on tagada inimeste tervise ja keskkonna kaitse kõrge tase ning ainete vaba liikumine, kohustades „tarnijaid turule viidavaid aineid ja segusid märgistama ja pakendama“. ( 33 ) Täpsemalt on määruse nr 1272/2008 III jaotise „Ohtudest teavitamine märgistusel“ artikli 17 lõike 1 punktis a sätestatud, et ohtlikuks klassifitseeritud ja pakendatud aine peab kandma märgistust, millel on „tarnija(te) nimi, aadress ja telefoninumber“. Määruse nr 1272/2008 artikli 2 punktis 26 aga on mõiste „tarnija“ määratletud kui ainet eraldi või segu koostises turule viiv mis tahes tootja, importija, allkasutaja või levitaja.

56.

Nendest sätetest tuleneb, et taimekaitsevahendi märgistusel peab olema näidatud kas taimekaitsevahendi tootja või importija, kuid mitte mõlemad – mis välistab apellandi peamise argumendi põhikohtuasjas, nimelt selle, et nende toodete märgistusel peab olema teave nii loa valdaja kui ka paralleelse kaubanduse loa valdaja kohta.

57.

Asjakohaste määruse nr 1107/2009 sätete süstemaatiline ja kontekstil põhinev tõlgendamine, võttes arvesse ka määrust nr 1272/2008, viib järeldusele, et päritoluriigis antud taimekaitsevahendi loa valdaja nimi ja aadress ei pea olema paralleelses kaubanduses nende toodete märgistusel näidatud. Vastupidi, nende sätete koostoimes tõlgendamine viib järeldusele, et määruse nr 547/2011 artiklit 1 koostoimes sama määruse I lisa punkti 1 alapunktiga b tuleb tõlgendada nii, et selle kohaselt peab märgistusel olema näidatud ainult paralleelse kaubanduse loa valdaja nimi ja aadress.

58.

Teleoloogilise tõlgendamise juurde asudes on oluline juhtida tähelepanu sellele, et määruse nr 1107/2009 põhjenduste 8 ja 9 kohaselt on sellel määrusel mitu eri eesmärki. Ühest küljest on selle eesmärk tagada inimeste ja loomade tervise ning keskkonna kaitse kõrge tase ning samal ajal liidu põllumajanduse konkurentsivõime. ( 34 ) Teisest küljest on selle eesmärk suurendada taimekaitsevahendite vaba liikumist ja kättesaadavust liikmesriikides, kõrvaldades eri liikmesriikide kaitsetaseme erinevused ning ühtlustades muu hulgas nende toodete paralleelse kaubandusega seotud eeskirjad. Mõlemat eesmärki on sõnaselgelt korratud määruse nr 1107/2009 artikli 1 lõikes 3, milles on samuti viidatud eesmärgile parandada põllumajanduslikku tootmist. ( 35 )

59.

Esimesena, mis puudutab eesmärki tagada inimeste ja loomade tervise ning keskkonna kaitse kõrge tase, ei tohi unustada esiteks seda, et määruse nr 1107/2009 artikli 52 lõike 5 kohaselt tohib lasta taimekaitsevahendi, mille kohta on väljastatud paralleelse kaubanduse luba, turule ja seda kasutada üksnes vastavalt võrdlustoote loa sätetele ja nõuetele. See tähendab, et paralleelse kaubanduse luba peab vastama sätetele, nõuetele ja tingimustele, mis on kehtestatud võrdlustoote loaga, mille eesmärk on eelkõige tagada inimeste ja loomade tervise ning keskkonna kaitse sihtliikmesriigis. ( 36 ) Samalaadset loogikat järgides on määruse nr 1107/2009 artikli 52 lõikes 6 sätestatud, et paralleelse kaubanduse luba kehtib vaid sama kaua kui identse võrdlustoote luba.

60.

Seega on paralleelse kaubanduse loaga seotud teave nii sihtkohaliikmesriigi tarbija jaoks kui ka selle riigi pädevate asutuste jaoks, kellele on pandud kohustus tagada määruses nr 1107/2009 sätestatud nõuete õige, ohutu ja ühtlustatud kohaldamine, ( 37 ) ainus asjakohane teave selle tagamisel, et toode lastakse paralleelkaubanduses turule ja seda kasutatakse samamoodi nagu võrdlustoodet ( 38 ). See teave hõlmab paralleelse kaubanduse loa valdaja nime ja aadressi, kes, nagu eespool märgitud, on ainus isik, kes vastutab selle konkreetse taimekaitsevahendi sihtliikmesriigis turulelaskmise eest. ( 39 ) Sellest vaatenurgast on teave päritoluliikmesriigis antud loa valdaja nime ja aadressi kohta minu arvates liigne.

61.

Samuti, nagu väidab vastustaja, võib kohustus märkida päritoluliikmesriigis antud loa valdaja nimi viia tulemuseni, mis ei ole tervise ja keskkonna kaitse tagamiseks kaugeltki ideaalne. Lõpuks võib selline märge olla eksitav kasutajate jaoks, kes võivad asuda otsima teavet nõuete kohta, mis puudutavad asjaomase taimekaitsevahendi kasutamist päritoluliikmesriigis, asudes seisukohale, et need tingimused on ka neile siduvad. Ent nagu märgitud, võivad taimekaitsevahendi kasutamisega seotud nõuded – mis puudutavad näiteks taimekultuure, millel vahendit kasutatakse, doose, kasutamiskordade arvu ja kasutamise tingimusi – olla igas liikmesriigis erinevad. ( 40 ) Seetõttu esineks oht, et seda taimekaitsevahendit võidakse kasutada päritoluliikmesriigis, mitte aga sihtliikmesriigis kehtivate sätete, nõuete ja tingimuste kohaselt.

62.

Teiseks on tõsi, et määruse nr 1107/2009 artikli 52 lõike 8 kohaselt võidakse paralleelse kaubanduse luba tagasi võtta, kui kasutusele võetud taimekaitsevahendi luba on päritoluliikmesriigis ohutuse või tõhususega seotud kaalutlustel tagasi võetud. Selles kontekstis võib tunduda asjakohane näidata taimekaitsevahendi märgistusel selles liikmesriigis antud loa valdaja nimi ja aadress.

63.

Ent nagu komisjon osutab, on sihtliikmesriigis paralleelse kaubanduse luba väljastaval pädeval asutusel olemas vajalik teave, mis võimaldab imporditud toote päritolu tagasi jälgida otse päritoluliikmesriigis antud loa valdajani. See konkreetne teave on määruse nr 1107/2009 artikli 52 lõike 4 punktidega a–c sõnaselgelt nõutud ja tuleb seega paralleelse kaubanduse loa taotlemisel esitada.

64.

Seega, kui kasutusele võetud taimekaitsevahendi luba päritoluliikmesriigis tagasi võetakse, mille kohta tuleb saata viivitamata teave teiste liikmesriikide ametiasutustele, ( 41 ) saab sihtliikmesriigi pädev asutus asjaomase paralleelse loa tagasi võtta. See tähendab, et päritoluliikmesriigis loa saanud taimekaitsevahendi ohutuse või tõhususe võimalik vähenemine ei õigusta kõrvalekaldumist tõlgendusest, mille kohaselt peab selle toote märgistusel sihtliikmesriigis olema näidatud üksnes paralleelse loa valdaja nimi ja aadress.

65.

Kolmandaks väärib tähelepanemist, et määruse nr 1107/2009 artikli 52 lõike 7 kohaselt kohaldatakse selle määruse artiklit 44 ja artikli 56 lõiget 4 vastavalt ka paralleelkaubanduses taimekaitsevahendite suhtes. Viimati nimetatud sätetest esimese kohaselt võidakse paralleelse kaubanduse luba tagasi võtta või seda muuta teatavatel juhtudel, mis sisuliselt puudutavad olukordi, kus võivad ohus olla inimeste ja loomade tervis ja keskkond. Teisega nendest sätetest aga on kehtestatud kohustus anda pädevatele asutustele igal aastal teavet soovitud tõhususe puudumise, resistentsuse kujunemise ning taimedel, taimsetel saadustel või keskkonnas avaldunud mis tahes ootamatu mõju kohta. Mõlemal juhul kehtib see paralleelkaubanduse korral paralleelse kaubanduse loa valdaja kohta, et kaitsta inimeste ja loomade tervist ja keskkonda, mille tõttu on põhjendatud näidata asjaomase taimekaitsevahendi märgistusel tema nimi ja aadress. Päritoluliikmesriigis antud loa valdajal seevastu ei näi olevat selles osas mingit funktsiooni.

66.

Seega näib minu pakutav määruse nr 547/2011 artikli 1 ja selle I lisa punkti 1 alapunkti b tõlgendus, mille kohaselt tuleb paralleelse kaubanduse raames näidata taimekaitsevahendi märgistusel teave sihtliikmesriigis, mitte päritoluliikmesriigis antud loa valdaja kohta, täielikult vastavat eesmärgile tagada inimeste ja loomade tervise ning keskkonna kaitse kõrge tase.

67.

Teisena, mis puudutab määruse nr 1107/2009 eesmärki suurendada taimekaitsevahendite vaba liikumist, märgin pelgalt, et minu arvates ei saa taoline tõlgendus nimetatud eesmärki kuidagi nurjata. Pealegi ei näi sellel olevat mingit (kahjulikku) mõju määruses nr 1107/2009 sõnastatud eesmärkidele kaitsta Euroopa Liidus põllumajanduse konkurentsivõimet ja edendada põllumajandust.

68.

Taimekaitsevahendite paralleelset kaubandust puudutavate sätete teleoloogiline tõlgendamine ei sea kahtluse alla tõlgendust, mis tuleneb nendesamade sätete kontekstuaalsest ja süstemaatilisest tõlgendamisest, nagu on kirjeldatud käesoleva ettepaneku punktis 57. Vastupidi, ainult paralleelse kaubanduse loa valdaja nime ja aadressi näitamine võimaldab saavutada inimeste ja loomade tervise ning keskkonna kaitse kõrge taseme, riivamata seejuures taimekaitsevahendite vaba liikumist, mis on määruse nr 1107/2009 üldised eesmärgid. ( 42 )

69.

Nendel kaalutlustel pean järeldama, et ükski liidu õiguse tõlgendamise meetod ei ole viinud mind seisukohale, et määruse nr 1107/2009 artikli 52 kohaselt paralleelses kaubanduses oleva taimekaitsevahendi märgistusel peab olema märgitud päritoluliikmesriigis antud loa valdaja nimi ja aadress. Vastupidi, määruse nr 1107/2009 artiklit 1 koostoimes sama määruse I lisa punkti 1 alapunktiga b tuleb tõlgendada nii, et importija, kes toob liikmesriiki taimekaitsevahendi ja laseb selle seal turule paralleelse kaubanduse loa alusel, võib asendada selle teabe enda omaga.

70.

Eelotsusetaotluse esitanud kohtu teine küsimus on seotud määruse nr 547/2011 artikli 1 tõlgendamisega koostoimes sama määruse I lisa punkti 1 alapunktiga f. Eelkõige, nagu on juba märgitud käesoleva ettepaneku punktis 31, palub nimetatud kohus suuniseid, kas neid sätteid tuleb tõlgendada nii, et paralleelse kaubanduse korral peab taimekaitsevahendile tootja poolt algul määratud tootepartii number olema pakendil sellisena näidatud. Samuti palub eelotsusetaotluse esitanud kohus Euroopa Kohtul kindlaks teha, kas riigisisese õiguse säte, mis võimaldab taimekaitsevahendi importijal selle teabe asendada, on kooskõlas määrustega nr 1107/2009 ja nr 547/2011, tingimusel et nimetatud isik peab arvestust, milles on näidatud mõlema tootepartiinumbri omavaheline seos.

71.

Meeldetuletuseks märgin, et määruse nr 547/2011 I lisa kohaselt peab taimekaitsevahendite pakenditel olema „selgelt ja kustutamatult“ teatav teave. Nimetatud lisa punkti 1 alapunkti f kohaselt kuuluvad selle teabe hulka „tootepartii number ja tootmise kuupäev“. Selle sätte tõlgendamisel tuleb käesolevas küsimuses rakendada samu tõlgendamispõhimõtteid, mida on kasutatud seoses esimese küsimusega. ( 43 )

72.

Mis puudutab grammatilist tõlgendust, siis tuleb sissejuhatavalt märkida, et määrus nr 547/2011 ei sisalda mõiste „partii number“ määratlust. See määratlus leidub siiski muudes tooteohutusega seotud liidu õigusaktides, näiteks rakendusmääruses (EL) 2021/1280, ( 44 ) milles on sätestatud, et mõistet „partii“ tuleb käsitada tähenduses „lähtematerjali, pakkematerjali või toote teatav kogus, mida on töödeldud ühes protsessis või protsessiseerias nii, et see on eeldatavasti ühetaoline“ ( 45 ). See määrus viitab mõistele „partii number“ tähenduses „selgesti eristatav numbrite või tähtede kombinatsioon, mis üheselt identifitseerib partii“. ( 46 ) Mõlemas määratluses kajastub see, kuidas neid termineid üldkeeles käsitatakse, mistõttu neid saab pidada selle määruse I lisa punkti 1 alapunkti f tõlgendamisel asjakohaseks võrdlusaluseks, nagu Austria valitsus on õigesti märkinud.

73.

Mis puudutab viimati nimetatud sätet, siis pelgalt asjaolu, et selle kohaselt tuleb näidata taimekaitsevahendi „tootepartii number“, näib välistavat selle numbri asendamise teistsuguse viitega. Pealegi on määruse nr 547/2011 I lisa punkti 1 alapunktis f mitte ainult viidatud terminile „partii number“, vaid ka ette nähtud, et taimekaitsevahendi pakendil peab olema näha „tootepartii number“, mis moodustab suurema semantilise üksuse.

74.

Seega on selles sättes omavahel seostatud ühest küljest partii number, mille tootja on taimekaitsevahendile määranud, ja teisest küljest selle toote konkreetne koostis, s.o konkreetne valmistis või lahus. ( 47 ) See seos omakorda viitab, et asjaomase taimekaitsevahendi pakendil peab olema selle taimekaitsevahendi tootja määratud partiinumber kui ainus viide, mitte aga näiteks paralleelimportija äranägemisel valitud number.

75.

Lõpuks, kui võtta arvesse, et määruse nr 547/2011 I lisa punkti 1 alapunkti f kohaselt peab taimekaitsevahendite pakendil olema mitte ainult „tootepartii number“, vaid ka taimekaitsevahendi „tootmise kuupäev“, on vajadus säilitada taimekaitsevahendi tootja määratud algsed viited veelgi ilmsem.

76.

Nagu juba selgitatud, tuleb määruse nr 547/2011 artiklit 1 ja I lisa sätteid taimekaitsevahendite paralleelkaubanduses kohaldada „vastavalt“, nagu tuleneb määruse nr 1107/2009 artikli 52 lõikest 7. Erinevalt analüüsist ja järeldusest, mille pakun käesolevas asjas Euroopa Kohtule välja esimese küsimuse puhul, arvan aga, et algset partiinumbriga seotud nõuet ei ole vaja seoses taimekaitsevahendite paralleelkaubandusega kohandada, kui võtta arvesse määruste nr 1107/2009 ja nr 547/2011 üldisi eesmärke.

77.

Sellega seoses pean märkima, et määruse nr 547/2011 I lisa punkti 1 alapunktis f sätestatud märgistamisnõude eesmärgid, mis on kooskõlas ka määruse nr 1107/2009 üldiste eesmärkidega, ( 48 ) on võimaldada esiteks toote tagasijälgitavust ja teiseks sihipärast kontrolli. Seda loogikat väljendab ka komisjoni avaldatud juhenddokument taimekaitsevahendite paralleelkaubanduse kohta, ( 49 ) milles on märgitud, et partii numbri näitamine peab „hõlbustama paralleelimporditud kaupade kontrollimist ja tagasijälgitavust“ ( 50 ).

78.

Seoses konkreetselt nende eesmärkidega võimaldab tootepartii number ühte ja samasse partiisse rühmitatud tooteid lihtsalt ja tõhusalt tagasi jälgida. Lõpuks ju eeldatakse, et kõik ühe ja sama partiinumbriga tooted on ühesuguse koostise ja ühesuguste omadustega. Seega, nagu väidab apellant, saab tootmises esinenud anomaalia korral asjaga seotud tooted sihipäraselt ja viivitusteta turult tagasi kutsuda. Samal ajal on sellega tagatud, et tegelikkuses kutsutakse turult tagasi ainult need tooteüksused, mille partiinumber vastab asjaga seotud partiile.

79.

Seda tagasijälgitavust rikuks aga see, kui paralleelimportijal oleks lubatud eemaldada algne tootepartii number ja asendada see omaenda identifitseerimiskoodiga. Sel juhul tuleks paralleelimportija sisearvestusega võrreldes kõigepealt kindlaks teha algne tootepartii number, mis on tagasijälgitavuse seisukohast ainus asjakohane viide, ja toote tagasikutsumine turult oleks keerulisem. Sellega seoses toonitan, et erinevalt loa valdaja nime ja aadressi puudutavast teabest, mis on otseselt sihtliikmesriigi pädevate asutuste käsutuses, ei näi nendel asutustel olevat otsest võimalust tutvuda importija arvestust puudutava teabega. Samuti on see olukord halvem tarbijate jaoks, kellel ei ole võimalik tutvuda paralleelimportija sisearvestusega ja kes seetõttu ei saa võrrelda viidatud partiid enda tootega.

80.

Seoses kontrolli eesmärgiga on selge, et algse partiinumbri asendamine raskendaks ka sihipärase kontrolli läbiviimist. Niisuguse taimekaitsevahendite turulelaskmisega seotud kontrolli eesmärk on tagada määruses nr 1107/2009 sätestatud nõuete ( 51 ) korrektne, ohutu ja ühtlustatud kohaldamine, et oleks tagatud inimeste ja loomade tervise ning keskkonna kaitse kõrge tase. Niivõrd kui sihtliikmesriigi pädevatel asutustel ei ole otsest võimalust tutvuda paralleelimportija arvestusega, oleks niisugune kontroll keerulisem, sealhulgas kiireloomulistes olukordades.

81.

Nendest kaalutlustest järelduvalt viitab teleoloogiline tõlgendus, milles võetakse arvesse määruste nr 1107/2009 ja nr 547/2011 eesmärki tagada inimeste ja loomade tervise ning keskkonna kaitse kõrge tase, sellele, et algset tootepartii numbrit ei saa taimekaitsevahendi pakendilt kõrvaldada ja muu viitega asendada, isegi kui paralleelimportija peab partiinumbrite ja nendele vastavate viidete kohta arvestust.

82.

Mis puudutab vaba liikumise hõlbustamise eesmärki, siis väidab vastustaja, et importija kohustus säilitada algne partiinumber, mille on määranud taimekaitsevahendite tootjad, võib tekitada ohu, et nimetatud tootjad neid kuritarvitavad. Sisuliselt väidab vastustaja, et kui need tootjad saaksid paralleelses kaubanduses olevate toodete päritolu tagasi jälgida, saaksid nad kergesti takistada paralleelset kaubandust, piirates kas ise või kokkuleppel teiste päritoluliikmesriigi turustajatega nende toodete tarnimist importijale. See põhjustaks lõppkokkuvõttes liidu turu fragmenteerumist.

83.

Sellega seoses osutan siiski lühidalt, et taimekaitsevahendi tootja võimalikku kuritarvituslikku tegevust – olgu päritolu‑ või sihtliikmesriigis –, nagu vastustaja seda on kirjeldanud, tuleb käsitleda liidu või riigisiseses õiguses ette nähtud asjakohaste vahendite, näiteks ELTL artiklite 101 või 102 abil, millele vastustaja on oma seisukohtades õigupoolest ka viidanud. Kindlasti ei tohiks niisuguse ohu vältimisel teha mööndusi eesmärgist tagada inimeste ja loomade tervise ning keskkonna kaitse kõrge tase, muutes keerulisemaks asjaomase toote tagasijälgimist ja sihipärase kontrolli läbiviimist pädevate asutuste poolt, nagu on selgitatud eespool punktides 77–81.

84.

Eeltoodut arvesse võttes pean järeldama, et määruse nr 547/2011 artiklit 1 koostoimes sama määruse I lisa punkti 1 alapunktiga f tuleb tõlgendada nii, et importija, kes asub paralleelse kaubanduse loa alusel tooma liikmesriiki taimekaitsevahendit, on kohustatud säilitama selle taimekaitsevahendi märgistusel tootepartii numbri, mille tootja on algul määranud, ega saa asendada seda omaenda viitega, isegi kui see importija peab arvestust, millest nähtub mõlema partiinumbri omavaheline vastavus. Samuti, niivõrd kui riigisisese õiguse säte võib sellist asendamist võimaldada, tuleb seda minu arvates pidada liidu õigusega vastuolus olevaks.

85.

Eeltoodud analüüsi põhjal teen Euroopa Kohtule ettepaneku vastata Hanseatisches Oberlandesgericht Hamburgi (Hamburgi liidumaa kõrgeim üldkohus, Saksamaa) esitatud kahele eelotsuse küsimusele järgmiselt: