17. detsembril 2020 esitatud hagi – Car-Master 2 versus komisjon

(Kohtuasi T-743/20)

(2021/C 72/40)

Kohtumenetluse keel: poola

Pooled

Hageja: Car-Master 2 sp. z o.o. sp.k. (Kraków, Poola) (esindaja: radca prawny M. Miśkowicz)

Kostja: Euroopa Komisjon

Nõuded

Hageja palub Üldkohtul:

—	tühistada Euroopa Komisjoni 22. oktoobri 2020. aasta otsus C(2020) 7369 final asjas AT.40665 – Toyota;

—	mõista kostjalt välja menetluskulud, sealhulgas kohtus esindamisega seotud kulud.

Väited ja peamised argumendid

Hagi põhjenduseks esitab hageja kaks väidet.

Esimene väide, mille kohaselt on nõukogu määruse nr 1/2003 (edaspidi „määrus nr 1/2003“) (1) artikli 13 lõiget 2 tõlgendatud ebatäpselt ja kohaldatud valesti.

—

Väite põhjendamisel leiab hageja, et Poola konkurentsiamet ei uurinud juhtumit määruse nr 1/2003 artikli 13 lõike 2 alusel. Nimelt teavitas hageja Urząd Ochrony Konkurencji i Konsumentówi (Poola konkurentsi- ja tarbijakaitseamet) presidenti (edaspidi „UOKiK president“) konkurentsi piirava tegevuse kahtlusest. Kõnealune amet keeldus siiski alustamast seaduses ette nähtud menetlust või hindamast kõnealust tegevust, väites, et tal ei ole piisavalt teavet, ning palus hagejal esitada see teave. Samal ajal ei teinud amet teabe saamiseks midagi ning pani tõendamiskoormise täielikult hagejale. Sellega seoses ei saa ameti tegevust kvalifitseerida „kohtuasja analüüsimiseks“ komisjoni teatise (2) ega Üldkohtu praktika mõttes. Seetõttu tugines komisjon kaebuse rahuldamata jätmisel ekslikult määruse nr 1/2003 artikli 13 lõikele 2. Hageja lisab, et pärast seda, kui komisjon jättis kaebuse rahuldamata, ei uuri juhtumit ükski ametivõim, mis on sisuliselt vastuolus määruse nr 1/2003 põhjendusega 18.

Teine väide, mille kohaselt on rikutud Euroopa Liidu põhiõiguste harta (edaspidi „harta“) artiklist 41 tulenevat õigust heale haldusele.

—

Väite põhjendamisel leiab hageja, et tal ei ole võimalik kasutada õigusi, mis tal on harta artikli 41 lõike 1 alusel, kuna ükski ametivõim ei ole asunud tema juhtumit uurima. Tal ei ole võimalik kaebust esitada, kuna esiteks ei näe riigisisesed õigusnormid ette võimalust esitada kaebust UOKiK presidendi keeldumise peale alustada menetlust. Teiseks ei uurinud komisjon juhtumit ja leidis ekslikult, et seda on juba uuritud. Järelikult ei ole hagejal võimalik oma õigusi teostada. Hageja täpsustab, et komisjon ei võtnud arvesse kõiki käesoleva juhtumi asjaolusid ning ei uurinud hoolikalt hageja olukorda. Hageja arvates oleks komisjon pidanud täpsemalt tuvastama, kas ja kuidas on juhtumit uuritud ning järelikult üksikasjalikult analüüsima riigi konkurentsiameti tegevust. Komisjon seda kohustust ei täitnud ning seega ei järginud ta hea halduse õigusest tulenevat hoolsuskohustust. Komisjon ei järginud ka ELTL artikli 105 lõikest 1 tulenevat kohustust. Komisjon ei võtnud tegelikult arvesse asjaolu, et kaebuse rahuldamata jätmisel jääb lahendamata juhtum konkurentsiõiguse põhimõtte võimalikust rikkumisest, kuna riigi ametivõim ei ole selles osas otsust teinud.

(1) Nõukogu 16. detsembri 2002. aasta määrus (EÜ) nr 1/2003 [ELTL] artiklites [101 ja 102] sätestatud konkurentsieeskirjade rakendamise kohta (ELT 2003, L 1, lk 1; ELT eriväljaanne 08/02, lk 205).

(2) ELT 2004, C 101, lk 43.