25.1.2021   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 28/65

30. novembril 2020 esitatud hagi – OJ versus komisjon

(Kohtuasi T-709/20)

(2021/C 28/96)

Kohtumenetluse keel: saksa

Pooled

Hageja: OJ (esindaja: advokaat H. von Harpe)

Kostja: Euroopa Komisjon

Nõuded

Hageja palub Üldkohtul:

—

tühistada Euroopa Personalivaliku Ameti (EPSO) 1. septembri 2020. aasta otsus Ares(2020)s. 5088474 koos kõigi sellega seotud aktidega;

—

kohustada hageja suhtes uuesti alustama valikumenetlust EPSO/AD/380/19, mille eesmärk on koostada Euroopa Komisjoni jaoks reservnimekiri administraatoritest (AD7/AD9) rahvusvahelise koostöö ja kolmandatele riikidele antava abi haldamise valdkonnas, järgides reegleid ja eelkõige nähes ette mõistliku registreerimistähtaja;

—

teise võimalusena kohustada uuesti alustama kogu valikumenetlust EPSO/AD/380/19, mille eesmärk on koostada Euroopa Komisjoni jaoks reservnimekiri administraatoritest (AD7/AD9) rahvusvahelise koostöö ja kolmandatele riikidele antava abi haldamise valdkonnas, järgides reegleid ja eelkõige nähes ette mõistliku registreerimistähtaja; ja

—

mõista kohtukulud välja kostjalt.

Väited ja peamised argumendid

Hagis pakutakse tühistada Euroopa Personalivaliku Ameti (EPSO) otsus, millega hagejat ei lubatud arvutipõhistele valikvastustega testidele väljaspool üldises valikumenetluses EPSO/AD/380/19 testideks ette nähtud ajavahemikku.

Hagi põhjendamiseks esitab hageja järgmised väited.

1.

Esimene väide: erinev kohtlemine

—

Hageja väitel on toimunud erinev kohtlemine. Kostja on võrrelnud asjaolusid, mis ei ole võrreldavad. Hagejal on liidu delegatsioonis töötamise tõttu julgeoleku- ja liikuvuspiirangud, mistõttu tal ei ole võimalik ette võtta lühiajalisi välismaareise. Peale selle ei oleks tema äraolekul keegi tema laste järele vaadanud.

—

Hageja teenistuskohast välismaale reisimist on vaja pikalt ette planeerida. EPSO oleks pidanud seda asjaolu nõuetekohaselt kaaluma ja arvesse võtma. Kuid selle asemel võrdles ta hageja olukorda tema teenistuskohas teiste kandidaatidega, kes aga elavad riikides, kus on tunduvalt parem julgeolekuolukord. Selle tulemusel koheldakse selliseid kandidaate nagu hageja süstemaatiliselt vähem soodsalt julgeolekuolukorra tõttu, mille eest nad ei ole vastutavad.

2.

Teine väide: hoolitsemiskohustuse rikkumine

—

Peale selle rikkus kostja hoolitsemiskohustust, mis tal hageja suhtes on. Hagejal on oma teenistuskohas niigi kõrgem julgeolekurisk. Selle asemel et seda arvesse võtta ja hageja jaoks valikumenetluses osalemist võimalikult lihtsaks teha, jäi EPSO kindlaks varem määratud lühikestele testi tegemise ajavahemikele.

—

Nii sunniti hagejat võtma suuri julgeolekuriske ja võimalik et isegi rikkuma kohalikke seadusi. See on vastuolus hoolitsemiskohustusega hageja ees, kuna hagejal on nii nagu kõigil teistelgi ametnikel õigus hoolitsusele.