3.8.2020   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 255/25


27. mail 2020 esitatud hagi – Hochmann Marketing versus EUIPO (bittorrent)

(Kohtuasi T-337/20)

(2020/C 255/32)

Kohtumenetluse keel: saksa

Pooled

Hageja: Hochmann Marketing GmbH (Neu-Isenburg, Saksamaa) (esindaja: advokaat J. J. Jennings)

Kostja: Euroopa Liidu Intellektuaalomandi Amet (EUIPO)

Andmed EUIPO menetluse kohta

Vaidlusalune kaubamärk: ELi sõnamärk bittorrent – registreerimistaotlus nr 3 216 439

Vaidlustatud otsus: EUIPO neljanda apellatsioonikoja 30. märtsi 2020. aasta otsus asjas R 187/2020-4

Nõuded

Hageja palub Üldkohtul:

tühistada vaidlustatud otsus;

mõista kohtukulud välja EUIPO-lt.

Väited

oluline õigusnormi rikkumine, kuna Austria kaubamärgiks muutmine ei ole ilmselgelt välistatud;

Euroopa Liidu põhiõiguste harta artikli 47 rikkumine ning meelevaldne järeldus, et hageja ei ole kunagi tõendanud, et kaubamärki on Austrias kasutatud;

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2017/1001 artikli 103 lõike 1 rikkumine;

oluline menetlusnormi ja õigusnormi rikkumine, kuna apellatsioonikoda eiras EUIPO seisukoha, et muutmine Saksa kaubamärgiks on õiguspärane;

Euroopa Liidu põhiõiguste harta artikli 47 rikkumine, kuna korduvalt jäeti arvesse võtmata kohtuasja C-118/18 P menetluses esitatud tõendid kaubamärgi kasutamise kohta;

menetlusnormi ja Euroopa Liidu põhiõiguste harta artikli 47 rikkumine, kuna hagejal on menetluse tulemuse suhtes majanduslik huvi;

oluline menetlusnormi ja õigusnormi rikkumine, kuna võeti arvesse menetlusse astuja poolt 23. septembril 2019 esitatud väide, mille kohaselt on hageja esitanud riigisisese kaubamärgi registreerimistaotluse pahauskselt;

oluline õigusnormi rikkumine, kuna välistati Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2017/1001 artikli 139 lõike 2 punkti a kohane muutmine kohtuasjas C-149/11 tehtud otsuse alusel;

oluline menetlusnormi ja õigusnormi rikkumine, kuna EUIPO seisukohta küsiti alles pärast Austria kaubamärgi tühistamist ja EUIPO ei ole tänaseni esitanud oma arvamust hageja poolt muutmistaotluse kohta esitatud argumentide suhtes;

õigusnormi rikkumine menetluskulude kandmise otsustamisel.