6.7.2020   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 222/43

18. mail 2020 esitatud hagi – Ruiz-Ruiz versus komisjon

(Kohtuasi T-293/20)

(2020/C 222/47)

Kohtumenetluse keel: itaalia

Pooled

Hageja: Vanesa Ruiz-Ruiz (Alkmaar, Madalmaad) (esindaja: avocate M. Velardo)

Kostja: Euroopa Komisjon

Nõuded

Hageja palub Üldkohtul tühistada:

—

23. mai 2019. aasta otsus, millega ta jäeti töökogemuse puudumise tõttu välja konkursist EPSO/AD/371/19;

—

20. septembri 2019. aasta otsus, millega jäeti rahuldamata taotlus konkursist EPSO/A/371/19 välja jätmise läbivaatamiseks;

—

7. veebruari 2020. aasta otsus, millega jäeti rahuldamata personalieeskirjade artikli 90 lõike 2 alusel esitatud kaebus.

Ühtlasi palub ta mõista kohtukulud välja komisjonilt.

Väited ja peamised argumendid

Hagi põhjenduseks esitab hageja kolm väidet.

1.

Esimene väide, et tehti ilmne hindamisviga ja rikuti konkursiteadet.

—

Seoses sellega väidab hageja, et vaatamata kahele kasutatud sisemisele õiguskaitsevahendile (konkursikomisjonile esitatud läbivaatamise taotlus ja personalieeskirjade artikli 90 lõike 2 alusel esitatud kaebus), ei ole ikka veel selge, milline konkreetne nõue on hageja töökogemuse puhul täitmata.

2.

Teine väide, et rikuti võrdsuse põhimõtet.

—

Seoses sellega väidab hageja, et konkursikomisjon on kohustatud tagama, et ta hindab kõiki kandidaate võrdsete ja objektiivsete tingimuste alusel, ning et hindamiskriteeriumid on ühtsed ja neid kohaldatakse järjepidevalt kõikidele kandidaatidele. Kaldudes aga kõrvale konkursiteatest, ei taganud konkursikomisjon objektiivsust ja erapooletust konkreetsete tingimuste hindamise puhul, mille ta viis läbi väljaspool konkursi lex specialis’t.

3.

Kolmas väide, et rikuti põhjendamiskohustust ja sellega seotud põhimõtet poolte võrdsuse kohta (põhiõiguste harta artikkel 47).

—

Seoses sellega väidab hageja, et konkursikomisjon põhjendas väga kokkuvõtlikult vaidlustatud otsust, millega jäeti rahuldamata hageja läbivaatamise taotlus. Nimelt lisaks üldistele kinnitustele ja valikukriteeriumid kehtestanud andmetele, sisu täpsustamata, ei antud hagejale ühtegi konkreetset selgitust, mis oleks tal võimaldanud mõista tema suhtes võetud otsuse põhjuseid. Seetõttu võib hageja sõnul järeldada, et läbivaatamist tegelikult ei toimunud, millega rikuti hageja kaitseõigusi ja konkursiteadet ennast, milles nähti ette läbivaatamine kui kandidaadi kaitsemehhanism.

—

Samuti puudusid põhjendused ametisse nimetava asutuse 20. septembri 2019. aasta otsuses, milles veelkord jäeti selgitamata konkursiteatele lisaks konkursikomisjoni kehtestatud täiendavad kriteeriumid, need ei sisalda mingit viidet hageja konkreetsele töökogemusele, ja seda vaatamata täpsele kirjeldusele kandideerimistaotluses. Lisaks ei tuginenud ametisse nimetav asutus täielikule õiguslikule ja faktilisele raamistikule, kuna ta võttis arvesse ainult esialgse 23. mai 2019. aasta otsuse, jättes tähelepanuta teatavad läbivaatamist puudutavad analüüsid ja hinnangud.