29.6.2020   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 215/43


29. aprillil 2020 esitatud hagi – HB versus EIP

(Kohtuasi T-234/20)

(2020/C 215/55)

Kohtumenetluse keel: inglise

Pooled

Hageja: HB (esindaja: advokaat C. Bernard-Glanz)

Kostja: Euroopa Investeerimispank

Nõuded

Hageja palub Üldkohtul:

tühistada (i) 2017. aasta tulemusaruanne ja (ii) vaidluste lahendamise komitee otsus, millega jäeti rahuldamata hageja kaebus tema 2017. aasta tulemusaruande peale;

mõista kostjalt välja 50 000 eurot võimaluse kaotuse eest, koos seadusjärgses määras intressiga alates kohtuotsuse tegemise kuupäevast kuni summa täieliku tasumiseni;

mõista kohtukulud välja kostjalt.

Väited ja peamised argumendid

Hagi põhjenduseks esitab hageja kaks väidet.

1.

Esimene väide, et on rikutud hea halduse põhimõtet ja õigust konfidentsiaalsusele, kuna X kommenteeris koos kõrgema astme juhiga 2017. aasta juunis tulemusaruandes hageja väidetavat ebasobivat käitumist, rikkudes sellega hea halduse põhimõtet ja õigust konfidentsiaalsusele.

2.

Teine väide, et on tehtud ilmne hindamisviga ja kuritarvitatud võimu seeläbi, et hageja väidete kohaselt ahistas X teda tulemusperioodil, nii et (i) selle tõttu ei olnud X objektiivsel positsioonil, et hinnata hageja tulemusi, ja seetõttu on tema märkused ja hinded ilmselgelt ekslikud, ja (ii) hageja hindamisaruanne võeti vastu tahtega hagejat kahjustada ning seetõttu on selle puhul võimu kuritarvitatud.

Hageja põhjendab vaidluste lahendamise komitee otsuse tühistamise nõuet veel kahe õigusväitega.

1.

Esimene väide, et vaidluste lahendamise komitee on toime pannud menetlusnormide rikkumise (mittenõuetekohane teatamine suulisest ärakuulamisest, otsuse õigusvastane vastuvõtmine ilma huvitatud isiku kohalolekuta), ilma milleta oleks menetluse tulemus võinud olla teistsugune.

2.

Teine väide, et on rikutud õigust olla ära kuulatud, sest menetlusnormide rikkumise tõttu ei olnud hageja kohal vaidluste lahendamise komitee korraldatud suulisel ärakuulamisel ja seetõttu ei kuulatud teda ära.

Hüvitisenõuete põhjendamiseks väidab hageja, et tema lepitustaotlust õigusvastaselt tagasi lükates võttis kostja hagejalt võimaluse lahendada vaidlus poolte kokkuleppega ja vältida menetlust Euroopa Liidu Üldkohtus.