23. aprillil 2020 esitatud hagi – Price versus nõukogu

(Kohtuasi T-231/20)

(2020/C 209/46)

Kohtumenetluse keel: prantsuse

Pooled

Hageja: David Price (Le Dorat, Prantsusmaa) (esindaja: advokaat J. Fouchet)

Kostja: Euroopa Liidu Nõukogu

Nõuded

Hageja palub Üldkohtul:

—

peatada käesolev kohtumenetlus ja esitada Euroopa Liidu Kohtule järgmised eelotsuse küsimused kiirendatud menetluses:

1.	Kas Ühendkuningriigi väljaastumine Euroopa Liidust muudab kehtetuks nende Briti kodanike Euroopa Liidu kodakondsuse, kes on enne üleminekuperioodi lõppu kasutanud oma vaba liikumise õigust ja vabadust asuda elama teise liikmesriigi territooriumile?

Kas jaatava vastuse korral tuleb väljaastumise lepingu artikleid 2, 3, 10, 12 ja 127 ning selle preambula kuuendat põhjendust ja Euroopa Liidu toimimise lepingu artikleid 18, 20 ja 21 omavahelises koostoimes käsitada nii, et kõnealustel Briti kodanikel on õigus säilitada ilma erandita õigused Euroopa Liidu kodakondsusele, mis neil olid enne nende riigi väljaastumist Euroopa Liidust?

3.	Kui vastus teisele küsimusele on eitav, kas siis ei riku väljaastumise leping Euroopa Liidu toimimise lepingu artikleid 18, 20 ja 21, kuna see ei sisalda sätet, mis võimaldab neil need õigused ilma erandita säilitada?

Igal juhul, kas väljaastumise lepingu artikli 127 lõike 1 punkt b ei riku Euroopa Liidu toimimise lepingu artikleid 18, 20 ja 21, vaid ka Euroopa Liidu põhiõiguste harta artikleid 39 ja 40, kuna see võtab nendelt liidu kodanikelt, kes on teostanud oma vaba liikumise õigust ja vabadust asuda elama Ühendkuningriiki, õiguse selles riigis valida ja osaleda kohalikel valimistel ning juhul, kui Üldkohus ja Euroopa Kohus tõlgendavad seda nii nagu Prantsusmaa kõrgeima halduskohtuna tegutsev riiginõukogu, kas siis see rikkumine ei hõlma neid Ühendkuningriigi kodanikke, kes on teostanud oma liikumisvabadust ja elama asumise vabadust?

—

tühistada osaliselt nõukogu 30. jaanuari 2020. aasta otsus (EL) 2020/135 Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigi Euroopa Liidust ja Euroopa Aatomienergiaühendusest väljaastumise lepingu sõlmimise kohta, koos Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigi Euroopa Liidust ja Euroopa Aatomienergiaühendusest väljaastumise lepinguga, kuna väljaastumise leping ei võimalda täielikult kaitsta nende kodanike õigust tervishoiule ja kuna need aktid automaatselt, üldiselt ja ilma igasuguse proportsionaalsuse kontrollita eristavad alates 1. veebruarist 2020 liidu kodanikke ja Ühendkuningriigi kodanikke, ja tühistada seega eelkõige väljaastumise lepingu preambula kuues põhjendus ning artiklid 9, 10 ja 127.

—	mõista Euroopa Liidult välja kõik kohtukulud, sh advokaadikulud summas 5 000 eurot.

Väited ja peamised argumendid

Hagi põhjenduseks esitab hageja kaheksa väidet.

Esimene väide, et Euroopa Liidu kodakondsuse kaotamise suhtes teatud kategooria Briti kodanikele ei ole tehtud proportsionaalsuse kontrolli. Hageja väidab, et Euroopa Liidu kodanikuna, kes on teostanud oma liikumisvabadust liidus ja kes on viibinud Ühendkuningriigi territooriumilt eemal rohkem kui 15 aastat, ei lubatud tal hääletada 23. juuni 2016. aasta referendumil Ühendkuningriigi kuulumise kohta Euroopa Liitu.

2.	Teine väide, et rikutud on demokraatia, võrdse kohtlemise, liikumisvabaduse, väljendusvabaduse ja hea halduse põhimõtteid.

Kolmas väide, et rikutud on liidu õiguskorda ja Euroopa Liidu kodakondsusele omast võrdse kohtlemise põhimõtet. Hageja väidab eelkõige, et vaidlustatud otsus on vastuolus liidu õiguskorraga, milles on tagatud kõikide kodanike võrdse kohtlemise põhimõte, ning inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni õiguskorraga.

Neljas väide, et rikutud on õiguskindluse ja õiguspärase ootuse kaitse põhimõtteid. Hageja väidab selle kohta eelkõige, et vaidlustatud otsus kinnitab tema alalise elamisõiguse kaotamist, mille ta sai pärast viieaastast katkematut elamist ühes liikmesriigis, ilma et nimetatud õiguse kaotamise konkreetsed tagajärjed oleks ette nähtud ja eelkõige ilma, et oleks teostatud mistahes proportsionaalsuse kontrolli

Viies väide, et rikutud on inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooniga tagatud õigust era- ja perekonnaelu austamisele. Hageja väidab, et vaidlustatud otsus kahjustab tema õigust era- ja perekonnaelu austamisele, kuna see võtab temalt Euroopa Liidu kodakondsuse ja seega õiguse vabalt elada liikmesriigi territooriumil, mille kodanikud ta ei ole, kuid mille territooriumile on ta oma perekonnaelu rajanud.

Kuues väide, et rikutud on Briti kodanike õigust valida ja osaleda kohalikel ja Euroopa valimistel. Hageja hinnangul rikub väljaastumise lepingu artikkel 127 ELTL artiklit 18 ning Euroopa Liidu põhiõiguste harta artikleid 20 ja 21. Vaidlustatud otsus tuleks seega tühistada, kuna see ratifitseerib lepingu, mis sisaldab tingimust, mis loob diskrimineerimise Briti kodanike vahel.

Seitsmes väide tugineb asjaolule, et väljaastumise leping eristab automaatselt ja üldiselt liidu kodanikke ja Ühendkuningriigi kodanikke, kontrollimata selle proportsionaalsust brittide õigusega era- ja perekonnaelu austamisele, alates 1. veebruarist 2020. Selle väite põhjendamiseks kinnitab hageja, et Euroopa kodakondsuse kaotamine ei saa olla automaatne ja üldine, et selle tagajärgi oleks tulnud hinnata in concreto ja et kuna sellist hindamist ei ole tehtud, tuleb vaidlustatud otsus tühistada.

Kaheksas väide, et rikutud on põhiõiguste harta artiklit 35 ehk õigust tervishoiule. Hageja leiab, et tulenevalt asjaolust, et väljaastumise leping ei näe ette mingit vahendit, et kaitsta tema õigust tervishoiule, kaob see toetav õigus Ühendkuningriigi ja tema kodanike jaoks, asetades viimati nimetatud ohtu eelkõige pandeemia ja tervisekriisi ajal.