24. märtsil 2020 esitatud hagi – Tartu Agro vs. komisjon

(Kohtuasi T-150/20)

(2020/C 175/41)

Kohtumenetluse keel: eesti

Pooled

Hageja: AS Tartu Agro (esindajad: vandeadvokaadid T. Järviste, T. Kaurov ja M. Peetsalu ning advokaat M. A. R. Valberg)

Kostja: Euroopa Komisjon

Nõuded

Hageja palub Üldkohtul:

—	tunnistada hagi vastuvõetavaks;

—	tühistada komisjoni 24. jaanuari 2020. aasta otsus riigiabi SA.39182 (2017/C) kohta seoses Tartu Agrole väidetava ebaseadusliku abi andmisega;

—	mõista kohtukulud välja Euroopa Komisjonilt.

Väited ja peamised argumendid

Hageja esitab hagi põhjendamiseks kaheksa väidet.

Esimene väide, et hagi on vastuvõetav

—	Hagi on vastuvõetav, kuna vaidlustatud otsuse kohaselt on hageja väidetav abisaaja. Seetõttu puudutab see otsus teda otseselt ja isiklikult.

Teine väide, et komisjon rikkus oluliselt materiaal- ja menetlusõiguse norme, kui ta hindas pakkumismenetluse kaudu tehingu turutingimustele vastavust, ei ole täitnud oma tõendamiskohustust ning on tõlgendanud asjaolusid valesti

—	Komisjon oleks pidanud arvestama rendilepingu sõlmimise hetke ajalist konteksti, majanduslikke kaalutlusi ja sel hetkel olemas olevaid tõlgendusstandardeid.

—	Komisjon järeldas vääralt, et pakkumismenetlus ei vastanud turutingimusi tagavatele nõuetele, kuna pakkumismenetluse tingimused võimaldasid kokkuvõttes riigi kasumit maksimeerida.

Kolmas väide, et komisjon rikkus oluliselt materiaal- ja menetlusõiguse norme, kui ta hindas, kas rendilepingu rendi hind vastas turutingimustele, on rikkunud tõendamiskoormist riigiabi olemasolu hindamisel ja asjaolusid valesti tõlgendanud

—	Komisjon on riigiabi tuvastanud asjakohatute ja puudulike andmete alusel ning oleks pidanud tuvastama, et rendi sisse kuuluvad tervikuna investeeringud maaparandusse, kulutused maa korrashoiule ja mulla kvaliteedi parandamiseks.

—	Komisjon on ekslikult jätnud arvesse võtmata selle, et rendilepingust tulenev väidetav majanduslik eelis on igal juhul erastamise ning hageja ja tema osade omaniku ühinemise teel hiljemalt 2002. aastal kõrvaldatud.

Neljas väide, et komisjon rikkus oluliselt õigusnormi ja kohaldas asjaolusid valesti, kui ta määras kindlaks eelise suuruse

—	Komisjon on hindamisel ekslikult kasutanud aritmeetilisi keskmisi ja statistilisi rendihindu ning rikkunud oma põhjendamiskohustust.

Viies väide, et komisjon rikkus oluliselt õigusnormi ja kohaldas asjaolusid valesti, kui ta tõlgendas olukorda uue abina

—	Igasugune väidetavalt antud abi anti enne Eesti ühinemist ELiga ja oli ELiga ühinemise hetkeks tervikuna lõppenud, kuna ettevõte erastati 2001. aastal ning hageja ja tema osade omaniku ühinemine leidis aset 2002. aastal.

Kuues väide, et komisjon rikkus oluliselt õigusnormi ja tõlgendas asjaolusid valesti, kui ta luges abi vaid osaliselt aegunuks

—	Komisjon oleks pidanud järeldama, et rendilepingust tulenev väidetav riigiabi lõppes tervikuna hiljemalt hageja ja tema osade omaniku ühinemisel 2002. aastal, mistõttu on väidetav riigiabi täielikult aegunud.

Seitsmes väide, et komisjon on rikkunud õigusnormi, kuna ta kohustas Eesti Vabariiki õiguspärase ootuse kaitse ja õiguskindluse põhimõtteid rikkudes riigiabi Tartu Agrolt tagasi nõudma

—	Esinevad erandlikud asjaolud, millest tulenevalt oleks tagasinõue hageja suhtes äärmiselt ebaõiglane – hageja ei oleks pidanud aru saama riigiabi olemasolust.

Kaheksas väide, et komisjon on oluliselt rikkunud õigusnormi ja asjaolusid valesti tõlgendanud, kuna ta luges abi siseturuga kokkusobimatuks

—	Osapooled on sisuliselt põhjendanud, kuidas on rendileping aidanud kaasa majandusarengu edendamisele, kuid komisjon on selle sisuliselt jätnud hindamata.