—

tühistada hagejaid puudutavas osas komisjoni 28. novembri 2019. aasta rakendusmäärus (EL) 2019/2092, millega kehtestatakse lõplik tasakaalustav tollimaks Indoneesiast pärit biodiislikütuse impordi suhtes (1);

—

mõista käesoleva menetlusega seotud hagejate kulud välja kostjalt.

1.

Esimene väide, et komisjon on rikkunud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 8. juuni 2016. aasta määruse (EL) 2016/1037 kaitse kohta subsideeritud impordi eest riikidest, mis ei ole Euroopa Liidu liikmed („alusmäärus“), artikli 3 lõike 1 punkti a, artikli 3 lõike 1 punkti a alapunkti i, artikli 3 lõiget 2 ja artikli 7 lõike 2 punkti a ning tegi ilmseid hindamisvigu, kui leidis, et Oil Palm Plantation Fundilt saadud maksed kujutavad endast tasakaalustatavat subsiidiumi ja kui ta ei kohandanud väidetavat kasu, mida hagejad said hinnaalandusest, transpordist ja krediidikuludest, mille põhjustas väidetava subsiidiumi saamine.

2.

Teine väide, et kostja rikkus alusmääruse artikli 3 lõike 1 punkti a alapunkti iv, artikli 3 lõike 1 punkti b, artikli 3 lõiget 2, artikli 6 punkti b ja artikli 28 lõiget 5 ning tegi ilmseid hindamisvigu, kui leidis, et palmitoorõliga varustamise puhul piisavast väiksema tasu eest on tegemist valitsusepoolse abiga.

3.

Kolmas väide, et kostja tegi ilmse hindamisvea ja rikkus alusmääruse artikli 8 lõiget 8, kui leidis, et liidu tootmisharule on tekitatud olulist kahju.

4.

Neljas väide, et kostja on rikkunud alusmääruse artikli 8 lõiget 5 ja artikli 8 lõiget 6 ning tegi ilmseid hindamisvigu, kui leidis, et Indoneesiast pärit import tekitab kahju liidu tootmisharule, kuid ignoreeris Argentinast pärit impordi mõju.