—

tunnistada käesolev hagi vastuvõetavaks ja põhjendatuks;

—

tühistada Euroopa Parlamendi 10. oktoobri 2018. aasta otsus kohaldada hageja suhtes Euroopa Liidu muude teenistujate teenistustingimuste artiklis 100 ette nähtud reservatsiooni;

—

vajadusel tühistada Euroopa Parlamendi 29. oktoobri 2019. aasta otsus jätta hageja 8. jaanuari 2019. aasta kaebus rahuldamata;

—

mõista kõik kohtukulud välja kostjalt.

1.

Esimene väide, et rikutud on Euroopa Liidu muude teenistujate teenistustingimuste artiklit 100. Hageja väidab, et selles sättes ette nähtud reservatsiooni kohaldamine tema suhtes rikub muude teenistujate teenistustingimuste artiklit 100, mida tuleb tõlgendada kitsalt ja ELTL artiklis 45 töötajatele ette nähtud liikumisvabadust arvestades. Muude teenistujate teenistustingimuste artiklit 100 tuleb tõlgendada ka kooskõlas Euroopa Liidu põhiõiguste harta (edaspidi „harta“) artiklitega 34 ja 35 ning Euroopa sotsiaalharta artiklitega 12 ja 13. Teise võimalusena väidab hageja, et muude teenistujate teenistustingimuste artikkel 100 on õigusvastane, sest see on vastuolus ELTL artikliga 45, harta artiklitega 34 ja 35 ning Euroopa sotsiaalharta artiklitega 12 ja 13.

2.

Teine väide, et rikutud on diskrimineerimiskeelu põhimõtet, mis on sätestatud Euroopa Liidu ametnike personalieeskirjade artiklis 1d, ja harta artiklit 21. Hageja leiab, et tema suhtes selles sättes sisalduva reservatsiooni kohaldamine viieaastase ajavahemiku jooksul jätab ta teatud osas ilma töövõimetushüvitisega kaasnevast kaitsest ja kujutab endast lisaks personalieeskirjade artikliga 1d ja harta artikliga 21 keelatud diskrimineerimist.

3.

Kolmas väide, et rikutud on hoolitsemiskohustust. Administratsioon rikkus temal lasuvat hoolitsemiskohustust, samas kui see kohustus oli asjasse puutuva teenistuja hapra tervise tõttu tavalisest suurem.