Maria Teresa Coppo Gavazzi jt 28. detsembril 2020 esitatud apellatsioonkaebus Üldkohtu (kaheksas koda laiendatud koosseisus) 15. oktoobri 2020. aasta otsuste peale liidetud kohtuasjades T-389/19–T-394/19, T-397/19, T-398/19, T-403/19, T-404/19, T-406/19, T-407/19, T-409/19–T-414/19, T-416/19–T-418/19, T-420/19– T-422/19, T-425/19–T-427/19, T-429/19–T-432/19, T-435/19, T-436/19, T-438/19–T-442/19, T-444/19–T-446/19, T-448/19, T-450/19–T-454/19, T-463/19 ja T-465/19: Coppo Gavazzi jt vs. parlament

(Kohtuasi C-725/20 P)

(2021/C 62/25)

Kohtumenetluse keel: itaalia

Pooled

Apellandid: Maria Teresa Coppo Gavazzi, Cristiana Muscardini, Luigi Vinci, Agostino Mantovani, Anna Catasta, Vanda Novati, Francesco Enrico Speroni, Maria Di Meo, Giuseppe Di Lello Finuoli, Raffaele Lombardo, Olivier Dupuis, Leda Frittelli, Livio Filippi, Vincenzo Viola, Antonio Mussa, Mauro Nobilia, Sergio Camillo Segre, Stefano De Luca, Riccardo Ventre, Mirella Musoni, Francesco Iacono, Vito Bonsignore, Claudio Azzolini, Vincenzo Aita, Mario Mantovani, Vincenzo Mattina, Romano Maria La Russa, Giorgio Carollo, Fiammetta Cucurnia (enda nimel ja Giulietto Chiesa pärijana), Roberto Costanzo, Giorgio Gallenzi (Giulio Cesare Gallenzi pärijana), Vitaliano Gemelli, Pasqualina Napoletano, Ida Panusa (esindaja: advokaat M. Merola)

Teine menetlusosaline: Euroopa Parlament

Apellantide nõuded

—	tühistada vaidlustatud otsus;

—	saata kohtuasi T-453/19: Panusa vs. parlament Üldkohtusse tagasi uueks arutamiseks;

—	tühistada vaidlustatud otsused, mis puudutavad teisi apellante;

—	mõista kohtukulud mõlemas kohtuastmes välja Euroopa Parlamendilt.

Väited ja peamised argumendid

Esimeses apellatsioonkaebuse väites leiavad apellandid, et Üldkohus rikkus õigusnormi, kui ta asus seisukohale, et Üldkohtus vaidlustatud otsused ei olnud seotud õigusega pensionile ega mõjutanud seda, ning otsustas seega, et need otsused on üldiste põhimõtete ja põhiõiguste hartaga kooskõlas. Eksimus on tingitud sellest, et õiguse pensionile ja õiguse pensionihüvitistele vahel tehti vahet abstraktselt ja meelevaldselt. Vaidlustatud otsused riivasid õigust pensionile ennast ja rikuvad seega mitte üksnes parlamendiliikmete põhimääruse rakendusmeetmeid, vaid ka õigust omandile, ning on vastuolus proportsionaalsuse, õiguskindluse ja õiguspärase ootuse kaitse põhimõtetega.

Teises apellatsioonkaebuse väites leiavad apellandid, et Üldkohus rikkus korduvalt õigusnormi, kui ta hindas hagejate esimeses kohtuastmes esitatud menetluslikku laadi tühistamisväiteid, mis puudutab eelkõige vaidlustatud otsuste nõuetekohase õigusliku aluse kindlakstegemist, meetme vastu võtnud osakonna juhtaja pädevust ja põhjenduste esitamata jätmist. Üldkohus oleks pidanud asuma seisukohale, et vaidlustatud otsused tuginevad sättele, mis on nüüd kehtetuks tunnistatud, ning kuna tegemist on erakorraliste haldusmeetmetega, oleks need pidanud vastu võtma Euroopa Parlamendi juhatus. Lisaks laiendas Üldkohus lubamatult võimalust põhjendada viidetega teistele dokumentidele. Nimelt ei ole põhjendused esitatud vaidlustatud otsustes, vaid Euroopa Parlamendi õigustalituse arvamuses, millele vaidlustatud otsustes või ettevalmistatavates dokumentides isegi sõnaselgelt ei viidata.

Kolmandas apellatsioonkaebuse väites leiab kohtuasja T-453/19 hageja, et Üldkohus rikkus õigusnormi, kui ta leidis, et tema hagi on põhjendatud huvi puudumise tõttu vastuvõetamatu. Ta väidab, et Üldkohus ei kaalunud võimalust, et talle makstaval pensionihüvitisel on muu õiguslik alus, kuigi seda kohtuistungil arutati. Kuna erinev õiguslik alus tagaks hagejale suurema hüvitise, ei saa öelda, et tal puudus põhjendatud huvi.