8.2.2021   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 44/20

Eelotsusetaotlus, mille on esitanud Sąd Najwyższy (Poola) 6. oktoobril 2020 – M. F. versus T. P.

(Kohtuasi C-496/20)

(2021/C 44/25)

Kohtumenetluse keel: poola

Eelotsusetaotluse esitanud kohus

Sąd Najwyższy

Põhikohtuasja pooled

Hageja: M. F.

Kostja: T. P.

Eelotsuse küsimused

1.

Kas ELTL artiklit 279 ja Euroopa Kohtu kodukorra artikli 160 lõiget 2 koostoimes ELL artikli 4 lõikega 3 ja artikli 19 lõikega 1 ning Euroopa Kohtu 8. aprilli 2020. aasta määruse kohtuasjas C-791/19 R: komisjon vs. Poola resolutsiooni punkti 1 esimese ja teise taandega tuleb tõlgendada nii, et Izba Dyscyplinarna Sądu Najwyższego (Poola kõrgeima kohtu distsiplinaarkolleegium) esimees ei saa enne otsuse tegemist kohtuasjas C-791/19 R nõuda, et Sąd Najwyższy (Poola kõrgeim kohus) kohtuniku teenistussuhte puudumise tuvastamise asja toimik antaks üle, sest 8. detsembri 2017. aasta Poola kõrgeima kohtu seaduse (ustawa o Sądzie Najwyższym) (terviktekst: Dz. U. 2019, jrk nr 825, muudetud) artikli 3 punkti 5, artikli 27 ja artikli 73 § 1 kohaldamine on peatatud?

2.

Kas ELL artiklit 2 ja artikli 4 lõiget 2 koostoimes artikli 19 lõike 1 teise lõiguga ning kohtusse pöördumise õiguse põhimõtet tuleb tõlgendada nii, et:

a)

liikmesriigi kohus peab jätma kohaldamata „kohtute pädevuse kahtluse alla seadmise“ ja „kohtuniku ametisse nimetamise või sellest ametisse nimetamisest tuleneva õigusemõistmisega seotud pädevuse õiguspärasuse kohtute poolt kindlaks tegemise või hindamise“ keelu, millele on viidatud 8. detsembri 2017. aasta Poola kõrgeima kohtu seaduse (terviktekst: Dz. U. 2019, jrk nr 825, muudetud) artikli 29 § -des 2 ja 3, sest liikmesriikide põhiseadusliku identiteedi austamine liidu poolt ei anna liikmesriigi seadusandjale pädevust kehtestada lahendusi, mis on vastuolus liidu põhiväärtuste ja aluspõhimõtetega?

b)

liikmesriigi põhiseaduslik identiteet ei saa rikkuda seadusest tulenevat õigust sõltumatule kohtule juhul, kui ametisse nimetamise akti üleandmisele eelnevas ametisse nimetamise menetluses oli puudusi, mida on kirjeldatud eelotsuse küsimustes kohtuasjades C-487/19 ja C-508/19, ning kui selle ametisse nimetamise eelnev kohtulik kontroll on välistatud eesmärgipäraselt ja ilmselgelt liikmesriigi põhiseadusega vastuolus oleval viisil?

3.

Kas ELL artiklit 2 ja artikli 4 lõiget 2 koostoimes ELL artikli 19 lõike 1 teise lõiguga ning kohtusse pöördumise õiguse põhimõtet ja ELTL artiklit 267 tuleb tõlgendada nii, et liikmesriigi põhiseadusliku identiteedi mõiste sisu kohtusse pöördumise õigusega seotud ulatuses saab liikmesriigi kõrgeima astme kohtu jaoks siduval viisil määratleda ainult dialoogi raames, mida kõnealune kohus või liikmesriigi teised kohtud (näiteks konstitutsioonikohus) peavad Euroopa Kohtuga, kasutades eelotsusemenetlust?

4.

Kas ELL artikli 19 lõike 1 teist lõiku ja eelnevalt seaduse alusel moodustatud kohtusse pöördumise õiguse üldpõhimõtet tuleb tõlgendada nii, et liikmesriigi kõrgeima astme kohus lükkab tagasi taotluse üle anda sellise kohtuasja toimik, kui sellise taotluse on esitanud isik, kes on kohtuniku ametisse nimetatud liikmesriigi õigusnormide alusel ja asjaoludel, mille korral moodustatud kohus ei vasta iseseisvuse ja sõltumatuse nõudele ega ole seaduse alusel moodustatud kohus, ilma et eelnevalt oleks vajalik läbi viia menetlus, millele on viidatud kohtuasja C-508/19 eelotsuse küsimuses või Euroopa Kohtu 19. novembri 2019. aasta otsuses kohtuasjades C-585/18, C-624/18 ja C-625/18: A.K. jt?