|
11.1.2021 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
C 9/8 |
Eelotsusetaotlus, mille on esitanud Conseil d’État (Belgia) 29. septembril 2020 – XXXX versus Commissaire général aux réfugiés et aux apatrides
(Kohtuasi C-483/20)
(2021/C 9/13)
Kohtumenetluse keel: prantsuse
Eelotsusetaotluse esitanud kohus
Conseil d’État
Põhikohtuasja pooled
Apellant: XXXX
Vastustaja: Commissaire général aux réfugiés et aux apatrides
Eelotsuse küsimus
Kas Euroopa Liidu õigusega, eelkõige Euroopa Liidu põhiõiguste harta artiklitega 18 ja 24, Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. detsembri 2011. aasta direktiivi 2011/95/EL, mis käsitleb nõudeid, millele kolmandate riikide kodanikud ja kodakondsuseta isikud peavad vastama, et kvalifitseeruda rahvusvahelise kaitse saajaks, ning nõudeid pagulaste või täiendava kaitse saamise kriteeriumidele vastavate isikute ühetaolisele seisundile ja antava kaitse sisule, (1) artiklitega 2, 20, 23 ja 31 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. juuni 2013. aasta direktiivi 2013/32/EL rahvusvahelise kaitse seisundi andmise ja äravõtmise menetluse ühiste nõuete kohta (2) artikli 25 lõikega 6 on vastuolus see, et liikmesriik jätab direktiivi 2013/32/EL artikli 33 lõike 2 punktis a antud võimalust kasutades rahvusvahelise kaitse taotluse vastuvõetamatuna läbi vaatamata põhjusel, et teine liikmesriik on kaitse juba andnud, võttes arvesse, et taotleja on esimeses liikmesriigis kaitse saanud saatjata alaealise lapse isa, et ta on tuumikperekonna ainus lapsevanem, kes lapse kõrval viibib, et ta elab lapsega koos ning et kõnealune liikmesriik on andnud talle lapse hooldusõiguse? Kas perekonna ühtsuse ja lapse parimate huvide põhimõtted ei kohusta vastupidi liikmesriiki, kus selle vanema laps on kaitse saanud, andma kaitse ka vanemale?