Eelotsusetaotlus, mille on esitanud Cour d’appel de Paris (Prantsusmaa) 9. juulil 2020 – A – Teine pool: Autorité des marchés financiers

(Kohtuasi C-302/20)

(2020/C 313/17)

Kohtumenetluse keel: prantsuse

Eelotsusetaotluse esitanud kohus

Cour d’appel de Paris

Põhikohtuasja pooled

Apellant: A

Teine pool: Autorité des marchés financiers

Eelotsuse küsimused

Esiteks,

Kas Euroopa Parlamendi ja nõukogu 28. jaanuari 2003. aasta direktiivi 2003/6/EÜ siseringitehingute ja turuga manipuleerimise (turu kuritarvitamise) kohta (1) artikli 1 punkti 1 esimest lõiku koostoimes komisjoni 22. detsembri 2003. aasta direktiivi 2003/124/EÜ, millega rakendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2003/6/EÜ seoses siseteabe määratluse ja avalikustamisega ning turuga manipuleerimise määratlusega (2), artikli 1 lõikega 1 tuleb tõlgendada nii, et teave niisuguse ajakirjandusartikli peatse avaldamise kohta, mis kajastab turukuuldust finantsinstrumendi emitendi kohta, võib vastata nende artiklitega nõutavale täpsusenõudele, et see kvalifitseerida siseteabeks?

b)	Kas kõnealuse teabe täpsuse hindamist mõjutab asjaolu, et selles ajakirjandusartiklis, mille peatselt avaldamine kujutab kõnealust teavet, on – turukuuldusena – nimetatud avaliku ostupakkumise hinda?

c)	Kas kõnealuse teabe täpsuse hindamiseks on asjassepuutuvad elemendid artikli allkirjastanud ajakirjaniku üldtuntus, artikli avaldanud ajakirjandusorgani maine ja selle avaldamise tegelik tuntav mõju (ex post) nende väärtpaberite kursile, mida see avaldamine puudutab?

Teiseks, kui vastus on see, et niisugune teave, nagu on kõne all käesolevas asjas, võib vastata nõutud täpsusastme nõudele, siis:

Kas Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. aprilli 2014. aasta määruse (EL) nr 596/2014, mis käsitleb turukuritarvitusi (turukuritarvituse määrus) ning millega tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2003/6/EÜ ja komisjoni direktiivid 2003/124/EÜ, 2003/125/EÜ ja 2004/72/EÜ (3), artiklit 21 tuleb tõlgendada nii, et ajakirjaniku poolt teabe avaldamine ühele tema tavapärastest allikatest tema allkirjastatud niisuguse artikli peatse avaldamise kohta, mis kajastab turukuuldust, toimub „ajakirjanduse jaoks“?

b)	Kas vastus sellele küsimusele sõltub eelkõige sellest, kas ajakirjanik on või mitte sellest turukuuldusest teada saanud sellest allikast või kas artikli peatse avaldamise kohta teabe avalikustamine oli vajalik selleks, et saada sellest allikast selgitusi kuulduse usaldusväärsuse kohta?

Kolmandaks, kas määruse (EL) nr 596/2014 artikleid 10 ja 21 tuleb tõlgendada nii, et isegi juhul, kui ajakirjanik avalikustab siseteavet artikli 21 tähenduses „ajakirjanduse jaoks“, tuleb avalikustamise õiguspärasuse või õigusvastasuse hindamisel hinnata, kas avalikustamine toimus „[ajakirjaniku] kutsealal [tavapärase] tegutsemise […] käigus“ artikli 10 tähenduses?

4.	Neljandaks, kas määruse (EL) nr 596/2014 artiklit 10 tuleb tõlgendada nii, et selleks, et siseteabe avaldamine toimuks ajakirjaniku kutsealal tavapärase tegutsemise käigus, peab siseteabe avaldamine olema sellel kutsealal tegutsemiseks rangelt vajalik ja vastama proportsionaalsuse põhimõttele?

(1) ELT 2003, L 96, lk 16; ELT eriväljaanne 06/04, lk 367.

(2) ELT 2003, L 339, lk 70; ELT eriväljaanne 06/06, lk 348.

(3) ELT 2014, L 173, lk 1.