18.1.2021   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 19/12


Eelotsusetaotlus, mille on esitanud Gericht Erster Instanz Eupen (Belgia) 28. jaanuaril 2020 – DQ versus Wallonische Region

(Kohtuasi C-41/20)

(2021/C 19/15)

Kohtumenetluse keel: saksa

Eelotsusetaotluse esitanud kohus

Gericht Erster Instanz Eupen

Põhikohtuasja pooled

Kaebaja: DQ

Vastustaja: Wallonische Region

Eelotsuse küsimused

1.

Kas kohaldatavad riigisisesed õigusnormid, mis asutuste tõlgenduse kohaselt näevad ette, et välisriigis registreeritud sõidukit, mille on muu ELi liikmesriigi residendist isik sporaadilise ja lühiajalise kasutamise eesmärgil andnud Belgias elava isiku käsutusse, võib ilma uue registreerimise kohustuseta kasutada üksnes juhul, kui kõnealusel Belgias elaval isikul on sõidukis kaasas sõiduki isiklikuks tarbeks kasutamise luba tõendav dokument, st 20. juuli 2001. aasta kuningliku dekreedi sõidukite registreerimise kohta artikli 3 § 2 punktis 6 viidatud dokument, on vastuolus asjaomaste Euroopa Liidu õigusnormidega ja eelkõige ühelt poolt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklites 20 ja 21 sätestatud isikute ja kapitali vaba liikumise õigusega, ja/või teiselt poolt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklites 63 ja 64 sätestatud kapitali vaba liikumise õigusega, seega kahega Euroopa Liidu neljast põhivabadusest?

2.

Kas eespool kirjeldatud riigisisesed õigusnormid, nagu neid on kohaldanud Vallooni piirkond, on põhjendatud avalikust julgeolekust või muudest kaitsemeetmetest tulenevate nõuetega ja kas riigisisesed õigusnormid, millele antud tõlgenduse kohaselt näevad need siduvalt ette, et sõiduki juhtimisel peab sõidukis kaasas olema sõiduki välisriigi residendist omaniku väljastatud dokument, millega antakse luba kasutada sõidukit piiratud aja jooksul isiklikuks tarbeks ja milles on märgitud kõnealuse loa kehtivusaeg, ilma et esineks võimalust sellist dokumenti tagantjärele esitada, on taotletud eesmärgi saavutamiseks vajalikud või oleks eesmärki olnud võimalik saavutada ka teiste, vähem rangete ja formaalsete meetmetega?

Euroopa Liidu Kohus (kuues koda) on 10. septembril 2020 teinud järgmise määruse:

ELTL artikli 63 lõiget 1 tuleb tõlgendada nii, et sellega on vastuolus liikmesriigi õigusnormid, mille kohaselt seal elav isik, kellele teise liikmesriigi resident on andnud talle kuuluva ja selles teises liikmesriigis registreeritud sõiduki lühiajaliselt tasuta kasutamiseks, saab tugineda erandile tema elukohaliikmesriigis kehtivast sõidukite registreerimise kohustusest üksnes siis, kui tal on sõidukis alati kaasas dokumendid, mis tõendavad, et asjaomase isiku puhul on täidetud nimetatud erandi tegemise tingimused, ilma et oleks võimalik selliseid dokumente tagantjärele esitada.