1

Euroopa Komisjon palub oma hagiavalduses Euroopa Kohtul tuvastada, et kuna Slovaki Vabariik ei koostanud käesoleva kohtuotsuse lisas viidatud põhimaanteede ja põhiraudteede kohta tegevuskavasid ega edastanud komisjonile nende tegevuskavade kokkuvõtteid, siis on ta rikkunud kohustusi, mis tulenevad Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. juuni 2002. aasta direktiivi 2002/49/EÜ, mis on seotud keskkonnamüra hindamise ja kontrollimisega (EÜT 2002, L 189, lk 12; ELT eriväljaanne 15/07, lk 115), artikli 8 lõikest 2 ja artikli 10 lõikest 2 koostoimes selle direktiivi VI lisaga.

2

Direktiivi 2002/49 artiklis 3 „Mõisted“ on sätestatud:

„Käesolevas direktiivis kasutatakse järgmisi mõisteid:

[…]

[…]

[…]“.

3

Selle direktiivi artiklis 8 „Tegevuskavad“ on ette nähtud:

„[…]

2.   Liikmesriigid tagavad, et hiljemalt 18. juuliks 2013 on pädevad asutused koostanud tegevuskavad nende territooriumil asuvate linnastute, põhimaanteede ja põhiraudteede esmatähtsate ülesannete lahendamiseks, mida võib kindlaks teha piirväärtuste ületamise või muude liikmesriigi valitud kriteeriumide abil.

[…]

5.   Tegevuskavad vaadatakse läbi ja kui praegune müraolukord on põhjalikult muutunud, tehakse neisse vajaduse korral muudatused; igal juhul vaadatakse need läbi vähemalt iga viie aasta tagant pärast tegevuskavade kinnitamise kuupäeva.

[…]

7.   Liikmesriigid tagavad, et üldsusega konsulteeritakse tegevuskavade ettepanekute osas ning antakse võimalus varakult ja tõhusalt tegevuskavade ettevalmistamises ja läbivaatamises osaleda, et osalemise tulemused võetakse arvesse ja üldsust informeeritakse tehtud otsustest. Nähakse ette tähtajad, mis annavad üldsusele piisavalt aega igas etapis osaleda.

Kui kohustus korraldada üldsuse osalemine tuleneb üheaegselt käesolevast direktiivist ja muudest [liidu] õigusaktidest, võivad liikmesriigid ette näha selle ühise korraldamise, et vältida töö kattumist.“

4

Direktiivi artikli 10 „Andmete kogumine ja avaldamine, mida teevad liikmesriigid ja komisjon“ lõikes 2 on sätestatud:

„Liikmesriigid tagavad, et VI lisas nimetatud strateegilistest mürakaartidest ja tegevuskavade kokkuvõtetest saadud teave edastatakse komisjonile kuue kuu jooksul alates artiklites 7 ja 8 sätestatud kuupäevadest.“

5

Selle direktiivi V lisa näeb ette tegevuskavade miinimumnõuded.

6

Sama direktiivi VI lisas on ette nähtud komisjonile esitatavad andmed, sealhulgas tuleb põhimaanteede ja -raudteede ning põhilennuväljade kohta esitada „[t]egevuskava kokkuvõte, mis hõlmab kõik V lisas nimetatud tähtsad punktid ja mille pikkus on kuni kümme lehekülge“.

7

Slovakkia ametiasutused edastasid 25. juunil 2010 komisjonile Euroopa keskkonnateabe- ja -vaatlusvõrgu (Eionet) e-portaali Reportnet kaudu direktiivi 2002/49 kohaldamisalasse kuuluvate linnastute, põhimaanteede, põhiraudteede ja põhilennujaamade loetelu. 16. jaanuaril 2014 ajakohastasid nad seda loetelu põhiraudteede osas.

8

Pärast esimest kirjavahetust esitasid komisjoni talitused 27. märtsil 2015 Slovakkia ametiasutustele EU Pilot 7453/15/ENVI menetluse raames nõude rakendada direktiivi 2002/49.

9

Slovaki ametiasutused vastasid sellele nõudele 26. mail 2015 ning 24. juulil 2015 ajakohastasid nad linnastute ja põhimaanteede andmeid.

10

Komisjon saatis 29. aprillil 2016 Slovaki Vabariigile märgukirja, milles ta märkis, et see liikmesriik on rikkunud mitut tal direktiivi 2002/49 alusel lasuvat kohustust, eelkõige artikli 8 lõikes 2 ette nähtud kohustust koostada tegevuskavad ning selle direktiivi artikli 10 lõikes 2 koostoimes sama direktiivi V ja VI lisaga ette nähtud kohustust edastada komisjonile nende tegevuskavade kokkuvõtted.

11

Slovaki Vabariik vastas sellele märgukirjale 17. juuni 2016. aasta kirjaga.

12

Vaadanud läbi selle vastuse ja pärast selle esitamist edastatud teabe, saatis komisjon 15. juunil 2017 Slovaki Vabariigile põhjendatud arvamuse. Selles arvamuses tõdes komisjon muu hulgas, et kõnealune liikmesriik ei olnud koostanud tegevuskavasid 462 põhimaantee ja 16 põhiraudtee kohta, rikkudes direktiivi 2002/49 artikli 8 lõikeid 2 ja 4 koostoimes selle direktiivi V lisaga, ega olnud esitanud nende põhimaanteede ja põhiraudteede kohta tegevuskavade kokkuvõtteid, rikkudes selle direktiivi artikli 10 lõiget 2 koostoimes selle direktiivi V ja VI lisaga. Komisjon määras Slovaki Vabariigile nende rikkumiste lõpetamiseks vajalike meetmete võtmiseks kahe kuu pikkuse tähtaja alates selle arvamuse kättesaamisest.

13

Slovaki Vabariik teatas 24. juuli 2017. aasta kirjas, et tal ei ole võimalik direktiivist 2002/49 tulenevaid kohustusi täielikult ja õigel ajal täita, sest maanteetaristuettevõtjad ja raudtee-ettevõtjad ei ole ettenähtud tähtaja jooksul täitnud oma seadusest tulenevaid kohustusi. Lisaks teatas see liikmesriik komisjonile, et koostamisel on 17 põhimaanteede tegevuskava.

14

Slovaki ametiasutused sisestasid 21. augustil ja 10. septembril 2020 Eioneti võrku uut teavet nii põhimaanteede kui ka põhiraudteede kohta.

15

Leidnud, et Slovaki Vabariik ei ole täitnud kohustusi, mis lasuvad tal vastavalt direktiivi 2002/49 artikli 8 lõikele 2 ja artikli 10 lõikele 2 koostoimes selle direktiivi VI lisaga, otsustas komisjon esitada käesoleva hagi.

16

Mööndes, et Slovaki Vabariik on direktiivi 2002/49 rakendamisel teinud alates kõnealuse menetluse algatamisest teatavaid edusamme, väidab komisjon siiski, et see liikmesriik on rikkunud oma kohustust edastada talle direktiivi 2002/49 artikli 10 lõike 2 alusel koostoimes selle direktiivi VI lisaga tegevuskavade kokkuvõtted 445 põhimaantee ja 16 põhiraudtee kohta, mis asuvad väljaspool linnastuid. Vastupidise teabe puudumisel järeldab komisjon sellest, et Slovaki Vabariik ei ole nende teede jaoks tegevuskavasid koostanud ja seega on ta rikkunud talle selle direktiivi artikli 8 lõikest 2 tulenevat kohustust.

17

Slovaki Vabariik möönab, et ta täitis direktiivi 2002/49 artikli 8 lõikest 2 ja artikli 10 lõikest 2 tulenevad kohustused hilinemisega. Ta leiab siiski, et käesoleva hagi ese on ära langenud.

18

Ta väidab nimelt, et väidetavaid rikkumisi ei esinenud pärast seda, kui ta oli 10. septembril 2020 edastanud komisjonile dokumendi „Slovakkia riikliku raudtee-ettevõtja (ŽSR) poolt 2011. aastal käitatud teatud põhiraudteede mürakaitse tegevuskava. Kokkuvõte“, mis pärineb 2013. aasta juulist, ning esitanud 31. detsembril 2020 dokumendi „Slovakkia teedeameti (SSC) hallatavate põhimaanteede mürakaitse tegevuskava 2011. aasta olukorra alusel. Kokkuvõte“, mis pärineb 2020. aasta novembrist.

19

Repliigis vaidlustab komisjon nende dokumentide asjakohasuse. Ta väidab, et neis dokumentides viidatakse tegelikult 2020. aastal toimunud avalikele konsultatsioonidele. Kuna avalikud konsultatsioonid peavad direktiivi 2002/49 artikli 8 lõike 7 kohaselt toimuma enne tegevuskavade vastuvõtmist, ei saa need dokumendid seega olla seotud tegevuskavadega ajavahemikuks 2013–2018. Tõenäoliselt on tegemist hiljutiste dokumentidega, mis kajastavad möödunud olukorda. Samas tuleneb direktiivi 2002/49 sätete süstemaatilisest tõlgendamisest, et tegevuskava tuleb vastu võtta õigel ajal, et ta hõlmaks tulevikku jäävaid ajavahemikke. Täpsemalt nähtub selle direktiiviga kehtestatud kohustuste süsteemist, eelkõige selle direktiivi artikli 8 lõikest 5, et hiljemalt viie aasta möödudes vaadatakse tegevuskavad uuesti läbi ja vajaduse korral muudetakse neid uuesti. Järelikult ei saa see, kui tegevuskava, mis oleks tulnud koostada 2013. aastal, võetakse vastu 2020. aastal, olla kooskõlas direktiiviga 2002/49. Kui tegevuskavasid oleks võimalik vastu võtta pärast nendes käsitletava ajavahemiku möödumist, kaotaks direktiiv 2002/49 oma kasuliku mõju.

20

Komisjon lisab, et igal juhul tuleb küsimust, kas Slovaki Vabariik on täitnud direktiivi 2002/49 artikli 8 lõikest 2 ja artikli 10 lõikest 2 tulenevad kohustused, hinnata, lähtudes olukorrast, mis esines põhjendatud arvamuses määratud tähtaja lõpus, milleks on käesoleval juhul 15. august 2017. Samas ei ole vaidlust selles, et selleks kuupäevaks ei olnud Slovaki Vabariik ikka veel koostanud tegevuskava 445 põhimaantee ja 16 põhiraudtee kohta.

21

Slovaki Vabariik lükkab need komisjoni argumendid tagasi, leides, et need on ebaloogilised ja ebaselged. Direktiivist 2002/49 tuleneb, et tegevuskavad, mis Slovaki Vabariik pidi koostama 16 põhiraudtee ja 445 põhimaantee jaoks enne 18. juulit 2013, oleksid pidanud tuginema 2011. aasta andmetele ja sisaldama meetmeid aastate 2013–2018 kohta. Slovaki Vabariik täitis selle kohustuse tagantjärele. Komisjoni poolt repliigis sõnastatud nõuded tähendavad tegelikult seda, et Slovaki Vabariik peab – kas või tagantjärele – loobuma täitmast kohustust, mis on ette nähtud direktiivi 2002/49 artikli 8 lõikes 2 ja mida käsitletakse käsitletavas hagis, pannes talle siiski kohustuse täita teine kohustus, nimelt direktiivi 2002/49 artikli 8 lõikes 5 sätestatud kohustus, mille täitmata jätmise peale ei ole tema vastu hagi esitatud. Teisisõnu tähendavad komisjoni argumendid seda, et kui liikmesriik ei ole täitnud oma kohustusi selles direktiivis sätestatud tähtaja jooksul, ei saa ta seda kunagi teha.

22

Kui eeldada, et komisjon heidab repliigis Slovaki Vabariigile ette, et ta on rikkunud direktiivi 2002/49 artikli 8 lõikes 7 ette nähtud kohustust viia tegevuskavade suhtes õigel ajal läbi avalikud konsultatsioonid ja on rikkunud direktiivi 2002/49 artikli 8 lõikes 5 ette nähtud kohustust vaadata tegevuskavad uuesti läbi või kohandada neid vähemalt iga viie aasta tagant pärast nende kinnitamise kuupäeva, siis selle kohta leiab Slovaki Vabariik, et need etteheited on vastuvõetamatud.

23

Kõigepealt märgib Slovaki Vabariik muu hulgas, et isegi kui hagis silmas peetud tegevuskavad viidi lõpule alles 2020. aastal, ei tähenda see, et pärast 2013. aastat ei võetud asjaomastel põhimaanteedel ja -raudteedel mingeid meetmeid keskkonnamüraga võitlemiseks. Sellega seoses mainib ta mitut raudteede ajakohastamismeedet, mille eesmärk on otseselt vähendada müraallikaid.

24

Seejärel märgib ta, et Slovaki Vabariik oli täiesti teadlik kohustustest, mis talle on pandud direktiivi 2002/49 artikli 8 lõikega 5. Ta kinnitab, et ta koostas selle sätte kohaselt, 2016. aasta olukorda arvesse võttes, mitu kokkuvõtet tegevuskavadest ja edastas need komisjonile.

25

Lõpuks rõhutab Slovaki Vabariik, et ta ei ole kaugeltki ainus liikmesriik, kes hilines direktiivi 2002/49 artikli 8 lõikest 2 ja artikli 10 lõikest 2 tulenevate kohustuste täitmisega.

26

Euroopa Kohtu väljakujunenud praktika kohaselt tuleb liikmesriigi kohustuste rikkumise esinemist hinnata põhjendatud arvamuses antud tähtaja lõppemisel liikmesriigis esineva olukorra alusel ning Euroopa Kohus ei saa arvestada hiljem toimunud muutusi (vt 27. jaanuari 2021. aasta otsus kohtuasjas komisjon vs. Austria (käibemaks – reisibürood), C‑787/19, ei avaldata, EU:C:2021:72, punkt 34 ja seal viidatud kohtupraktika).

27

Käesolevas asjas ei vaidle Slovaki Vabariik vastu sellele, et põhjendatud arvamuses määratud tähtpäeval, st 15. augustil 2017, ei olnud ta koostanud käesoleva kohtuotsuse lisas nimetatud põhimaanteede ja põhiraudteede tegevuskavasid ega esitanud komisjonile nende tegevuskavade kokkuvõtteid.

28

Slovaki Vabariik ei vaidle vastu sellele, et ta edastas dokumendid „Slovakkia riikliku raudtee-ettevõtja (ŽSR) poolt 2011. aastal käitatud teatud põhiraudteede mürakaitse tegevuskava. Kokkuvõte“ ja „Slovakkia teedeameti (SSC) hallatavate põhimaanteede mürakaitse tegevuskava 2011. aasta olukorra alusel. Kokkuvõte“ komisjonile vastavalt 10. septembril ja 31. detsembril 2020 ehk pärast põhjendatud arvamuses määratud tähtaja möödumist. Neist kahest dokumendist esimese kohta täpsustab ta veel, et viide aastale 2013 (vt käesoleva kohtuotsuse punkt 18) jäeti sellesse dokumenti alles, kuna esialgu pidi see koostatama 2013. aastal. Ta kinnitab siiski, et ka see dokument viidi lõpule pärast avalikku arutelu alles 2020. aastal.

29

Sellest järeldub, et vastavalt käesoleva kohtuotsuse punktis 26 viidatud kohtupraktikale ei ole need dokumendid asjakohased hindamaks, kas sel kuupäeval esinesid väidetavad rikkumised.

30

Lisaks tuleb tõdeda, et Slovaki Vabariigi väide, et komisjoni teatud argumendid ei ole vastuvõetavad, põhineb nimetatud institutsiooni menetlusdokumentide vääral tõlgendusel.

31

Nagu märgib ka Slovaki Vabariik ise, ei palu komisjon Euroopa Kohtul tuvastada muude kohustuste rikkumist kui need, mis on ette nähtud direktiivi 2002/49 artikli 8 lõikes 2 ja artikli 10 lõikes 2.

32

Nimelt viitas komisjon direktiivi artikli 8 lõigetes 5 ja 7 ette nähtud tegevuskavade läbivaatamise ning nende ettepanekute osas avalikkusega konsulteerimise kohustustele üksnes käesoleva kohtuotsuse punktis 28 nimetatud dokumentide kontekstis ning seda eelkõige tõendamaks, et need dokumendid võeti vastu alles hiljuti ja igal juhul pärast põhjendatud arvamuses määratud tähtaja möödumist, mida Slovaki Vabariik käesolevas menetluses ei vaidlusta.

33

Osas, milles Slovaki Vabariik toob esile, et ta ei olnud kaugeltki ainus liikmesriik, kes hilines direktiivi 2002/49 artikli 8 lõikest 2 ja artikli 10 lõikest 2 tulenevate kohustuste täitmisega, piisab meenutamisest, et Euroopa Kohus on korduvalt otsustanud, et liikmesriik ei või talle EL toimimise lepingust tulenevate kohustuste täitmata jätmist põhjendada asjaoluga, et teised liikmesriigid jätsid samuti ja jätavad endiselt oma kohustused täitmata (18. novembri 2010. aasta kohtuotsus komisjon vs. Hispaania, C‑48/10, ei avaldata, EU:C:2010:704 punkt 33 ja seal viidatud kohtupraktika).

34

Neil asjaoludel tuleb hagi rahuldamata jätta.

35

Kõiki eeltoodud kaalutlusi arvestades tuleb tõdeda, et kuna Slovaki Vabariik esiteks ei koostanud käesoleva kohtuotsuse lisas nimetatud põhimaanteede ja põhiraudteede tegevuskavasid ning teiseks ei edastanud komisjonile nimetatud tegevuskavade kokkuvõtteid, siis on ta rikkunud kohustusi, mis lasuvad tal vastavalt direktiivi 2002/49 artikli 8 lõikele 2 ja artikli 10 lõikele 2 koostoimes selle direktiivi VI lisaga.

36

Üldkohtu kodukorra artikli 138 lõike 1 kohaselt on kohtuvaidluse kaotanud pool kohustatud hüvitama kohtukulud, kui vastaspool on seda nõudnud. Kuna komisjon on kohtukulude hüvitamist nõudnud ja Slovaki Vabariik on kohtuvaidluse kaotanud, tuleb kohtukulud temalt välja mõista.

Esitatud põhjendustest lähtudes Euroopa Kohus (kaheksas koda) otsustab: