–

Apollo Tyres (Hungary) Kft., esindaja: ügyvéd T. Biczi,

–

Ungari valitsus, esindajad: M. Z. Fehér ja K. Szíjjártó,

–

Euroopa Komisjon, esindajad: G. Wils, B. De Meester ja K. Talabér-Ritz,

1

Eelotsusetaotlus puudutab küsimust, kuidas tõlgendada Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. oktoobri 2003. aasta direktiivi 2003/87/EÜ, millega luuakse liidus kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguse ühikutega kauplemise süsteem ja muudetakse nõukogu direktiivi 96/61/EÜ (ELT 2003, L 275, lk 32; ELT eriväljaanne 15/07, lk 631), muudetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. märtsi 2018. aasta direktiiviga (EL) 2018/410 (ELT 2018, L 76, lk 3) (edaspidi „direktiiv 2003/87“), I lisa punkti 3.

2

See taotlus on esitatud Apollo Tyres (Hungary) Kft. (edaspidi „Apollo Tyres“) ja Innovációért és Technológiáért Felelős Miniszteri (innovatsiooni- ja tehnoloogiaminister, Ungari) (edaspidi „innovatsiooniminister“) vahelises kohtuvaidluses trahvi üle, mille viimane määras sellele äriühingule selle eest, et see oli ilma vastava heiteloata paisanud õhku kasvuhoonegaase.

3

Direktiivi 2003/87 artikli 2 lõikes 1 on sätestatud:

„Käesolevat direktiivi kohaldatakse I lisas loetletud tegevusaladest tulenevate heitkoguste ja II lisas loetletud kasvuhoonegaaside suhtes.“

4

Selle direktiivi artiklis 3 on ette nähtud:

„Käesolevas direktiivis kasutatakse järgmisi mõisteid:

[…]

[…]

[…]“.

5

Nimetatud direktiivi artiklis 4 on sätestatud:

„Liikmesriigid tagavad, et alates 1. jaanuarist 2005 ei tegutse ükski käitis I lisas loetletud tegevusalal, millega kaasnevad selle tegevusalaga seoses kindlaksmääratud kasvuhoonegaaside heitkogused, välja arvatud juhul, kui käitajal on luba, mille pädev asutus on välja andnud kooskõlas artiklitega 5 ja 6, või käitis on vastavalt artiklile 27 [Euroopa Liidu kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguse ühikutega kauplemise süsteemist] välja arvatud. Sama kehtib ka artikli 24 kohaselt osalevate käitiste suhtes.“

6

Sama direktiivi artiklis 7 on sätestatud:

„Käitaja teatab pädevale asutusele kõikidest käitise laadis või toimimisviisis kavandatavatest muudatustest või käitise laiendamisest või märkimisväärsest tootmisvõimsuse vähendamisest, mis võivad nõuda kasvuhoonegaaside heiteloa ajakohastamist. Pädev asutus ajakohastab loa, kui see on asjakohane. Käitaja isiku muutumisel ajakohastab pädev asutus loa, lisades sinna uue käitaja nime ja aadressi.“

7

Direktiivi 2003/87 artikli 12 lõige 3 on sõnastatud järgmiselt:

„Liikmesriigid tagavad ajavahemikul kuni 31. detsembrini 2020, et iga käitise käitaja tagastab iga aasta 30. aprilliks lubatud heitkoguse ühikud, välja arvatud II peatüki alusel välja antud lubatud heitkoguse ühikud, mille arv vastab kõnealuse käitise koguheitele eelmisel kalendriaastal, nagu on tõendatud kooskõlas artikliga 15, ning nimetatud lubatud heitkoguse ühikud tunnistatakse seejärel kehtetuks. Liikmesriigid tagavad ajavahemikul alates 1. jaanuarist 2021, et iga käitise käitaja tagastab iga aasta 30. aprilliks lubatud heitkoguse ühikud, mille arv vastab kõnealuse käitise koguheitele eelmisel kalendriaastal, nagu on tõendatud kooskõlas artikliga 15, ning nimetatud lubatud heitkoguse ühikud tunnistatakse seejärel kehtetuks, võttes arvesse artiklis 28b osutatud läbivaatamist.“

8

Selle direktiivi artikli 14 lõikes 3 on sätestatud:

„Liikmesriigid tagavad, et iga käitise või õhusõiduki käitaja teeb seiret ja annab pädevale asutusele sellest käitisest kõnealuse kalendriaasta jooksul või alates 1. jaanuarist 2010 tema poolt käitatavast õhusõidukist pärinevate heitkoguste kohta aru pärast iga aasta lõppu ja kooskõlas lõikes 1 osutatud õigusaktidega.“

9

Nimetatud direktiivi artikli 27a lõikes 3 on sätestatud:

„Liikmesriik võib samuti arvata [liidu kauplemissüsteemist] välja reserv- või varuüksused, mis ei töötanud rohkem kui 300 tundi aastas igal kolmel lõike 1 punkti a kohasele teavitamisele eelnenud aastal, tehes seda samade tingimuste kohaselt, mis on sätestatud lõigetes 1 ja 2.“

10

Selle direktiivi I lisas „Tegevusalade liigid, mille suhtes kohaldatakse käesolevat direktiivi“ loetletud tegevuste hulgas on ka „kütuste põletamine käitistes, mille summaarne nimisoojusvõimsus on üle 20 MW (v.a ohtlike või olmejäätmete põletamisega tegelevad käitised)“.

11

Selle lisa punktis 3 on ette nähtud:

„Kui selleks, et langetada otsus käitise [liidu kauplemissüsteemi] lisamise kohta, arvutatakse tema summaarne nimisoojusvõimsus, liidetakse kõigi selle osaks olevate selliste tehniliste üksuste nimisoojusvõimsused käitise piires, kus põletatakse kütuseid. Nendeks üksusteks võivad muu hulgas olla igat tüüpi katlad, põletid, turbiinid, soojendid, sulatusahjud, jäätmepõletusahjud, särdamisahjud, ahjud, kuivatid, mootorid, kütuseelemendid, keemilise silmuspõletamise seadmed, pilupõletid ning termilise või katalüütilise järelpõletamise seadmed. Selle arvutuse juures ei võeta arvesse seadmeid nimisoojusvõimsusega alla 3 MW ja seadmeid, mis kasutavad üksnes biomassi. „Üksnes biomassi kasutavad seadmed“ hõlmavad seadmeid, mis kasutavad fossiilkütuseid ainult seadme käivitamise või seiskamise ajal.“

12

2012. aasta CCXVII seaduse nr 217 liidu kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguse ühikutega kauplemise süsteemis osalemise ja jõupingutuste jagamise otsuse rakendamise kohta (az üvegházhatású gázok közösségi kereskedelmi rendszerében és az erőfeszítés-megosztási határozat végrehajtásában történő részvételről szóló 2012. évi CCXVII. törvény) (Magyar Közlöny, 2012/180. (XII.27.)) § 2 punkti 24 kohaselt on selle seaduse tähenduses:

„käitis – paikne tehniline üksus, kus tegeldakse ühe või mitme 1. lisa punktides I–XXI nimetatud tegevusega või muu tehniliselt nendega seotud tegevusega, samuti tegevusega, millel on tehniline seos selles kohas teostatava tegevusega ja mille tagajärjel tekivad 1. lisas määratletud kasvuhoonegaaside heitkogused või mis mõjutavad otseselt neid heitkoguseid.“

13

Selle seaduse 1. lisa punktis 3.1. on tegevus määratletud kui „kütuste põletamine käitistes, mille koguvõimsus on üle 20 MW (välja arvatud ohtlike jäätmete ja olmejäätmete põletamise rajatised)“.

14

Valitsuse 28. detsembri 2012. aasta määruse nr 410/2012, mis käsitleb 2012. aasta CCXVII seaduse liidu kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguse ühikutega kauplemise süsteemis osalemise ja jõupingutuste jagamise otsuse rakendamise kohta teatavaid rakenduseeskirju (az üvegházhatású gázok közösségi kereskedelmi rendszerében és az erőfeszítés-megosztási határozat végrehajtásában való részvételről szóló 2012. évi CCXVII. törvény végrehajtásának egyes szabályairól szóló 410/2012. (XII. 28.) Korm. rendelet) (Magyar Közlöny, 2012/182 (XII.28)), § 1 lõikes 5 on sätestatud:

„Asutus annab välja heiteloa haldusotsuse alusel, millega määratakse kindlaks keskkonnaalased kasutustingimused, kui ta tuvastab, et käitaja vastab 2012. aasta CCXVII seaduses sätestatud tingimustele. Heiteloa andmise üksikasjalikud materiaalõiguslikud tingimused on täpsustatud 3. lisas.“

15

Selle määruse 2. lisa punktis 2.7. on sätestatud:

„Käitise summaarse nimisoojusvõimsuse arvutamisel selleks, et otsustada käitise lisamine ühenduse süsteemi, liidetakse kõikide selle käitise osaks olevate selliste tehniliste üksuste – sealhulgas 2012. aasta CCXVII seaduse § 15/B kohaselt süsteemist välja arvatud seadmete, nimelt reserv- või varuüksuste – nimisoojusvõimsused, milles põletatakse käitise piires kütuseid. Nendeks üksusteks võivad muu hulgas olla igat tüüpi katlad, põletid, turbiinid, soojendid, sulatusahjud, jäätmepõletusahjud, särdamisahjud, ahjud, kuivatid, mootorid, kütuseelemendid, keemilise silmuspõletamise seadmed, pilupõletid ning termilise või katalüütilise järelpõletamise seadmed, sealhulgas CCXVII seaduse § 15/B kohaselt süsteemist välja arvatud seadmed. Selle arvutuse juures ei võeta arvesse seadmeid nimisoojusvõimsusega alla 3 MW ja seadmeid, mis kasutavad üksnes biomassi. „Üksnes biomassi kasutavad seadmed“ hõlmavad seadmeid, mis kasutavad fossiilkütuseid ainult seadme käivitamise või seiskamise ajal.“

16

Põllumajandusministri 18. oktoobri 2017. aasta määruse 53/2017, mis käsitleb selliste põletusseadmete käitamistingimusi, mille nimisoojusvõimsus on 140 kW, kuid väiksem kui 50 MW, ning õhusaasteainete heitkoguste piirväärtusi (a 140 kWth és annál nagyobb, 50 MWth-nál kisebb teljes névleges bemenő hőteljesítménygent tüzelőberendezések működési feltételeiről és légszennyező anyagainak kibocsátási határtétékeiről szóló 53/2017.(X. 18.) FM rendelet) (Magyar Közlöny, 2017/169. (X.18.)), § 2 punktis 7 on sätestatud:

„Nimisoojusvõimsus on põlemisseadmesse ajaühikus tarnitud kütuse kalorsus väljendatuna [soojusenergia] kilovattides (kW) või [soojusenergia] megavattides (MW), mis on vajalik põlemisseadme töötamiseks haldusotsuses kindlaks määratud nimivõimsusel“.

17

Rehvide tootmisel käitab Apollo Tyres kolme aurukatelt.

18

Nende katelde tootjate ainuesindaja tõendas, et nimetatud katelde maksimaalne nimisoojusvõimsus vastab tarkvara abil järgmistele väärtustele: 8,991 MW, 8,791 MW ja 8,962 MW. Selleks, et samade katelde nimisoojusvõimsus jääks igal juhul alla 20 MW, lülitatakse üks kateldest alati välja, nii et maksimaalne nimisoojusvõimsus, mida käitise kohta saab saavutada, on 17,953 MW (8,991 MW + 8,962 MW). Selle asjaolu tõendamiseks kasutatakse gaasikuluregistrit, katelde igapäevaseid registreid ja gaasikuludokumente. Apollo Tyresile väljastatud õhukvaliteedi kaitse alases ajakohastatud tegevusloas on samuti märgitud, et korraga ei tohi töötada rohkem kui kaks katelt, nii et maksimaalne summaarne nimisoojusvõimsus, mida on võimalik saavutada, on 17,953 MW.

19

Innovatsiooniminister määras 20. märtsil 2020 Apollo Tyresile 29000000 Ungari forinti (ligikaudu 81200 eurot) trahvi ilma loata kasvuhoonegaaside heite eest põhjendusel, et vastupidi sellele, mida väidab see äriühing, on tema käitise kolme aurukatla nimisoojusvõimsust arvestades selle käituse summaarne nimisoojusvõimsus üle 20 MW, ilma et nende katelde nimisoojusvõimsuse piiranguid oleks vaja arvesse võtta.

20

Apollo Tyres vaidlustas selle otsuse õiguspärasuse Fővárosi Törvényszékis (Pealinna Budapesti kohus, Ungari).

21

Eelotsusetaotluse esitanud kohtul on tekkinud küsimus, kas selleks, et teha kindlaks, kas käitis tuleb lisada liidu kauplemissüsteemi, on oluline, et käitise tehniline üksus mõjutaks otseselt heitkoguseid. Teisisõnu on küsimus selles, kas selles tehnilises üksuses toimub kütuse põletamisega seotud tegevus või niisuguse tegevusega otseselt seotud või tehniliselt otseselt seotud tegevus.

22

Neil asjaoludel otsustas Fővárosi Törvényszék (Pealinna Budapesti kohus, Ungari) menetluse peatada ning esitada Euroopa Kohtule järgmise eelotsuse küsimuse:

„Kas direktiivi 2003/87 ja eelkõige selle I lisa punkti 3 võib tõlgendada nii, et selleks, et teha kindlaks, kas kütuse põletamine asjaomases käitises kuulub liidu kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguse ühikutega kauplemise süsteemi, mõjutab käitise summaarse nimisoojusvõimsuse arvutamist asjaolu, et üks selle käitise seade töötab piiranguga (mis on tõendatud)?“

23

Oma eelotsuse küsimusega soovib eelotsusetaotluse esitanud kohus sisuliselt teada, kas direktiivi 2003/87 I lisa punkti 3 tuleb tõlgendada nii, et käitise summaarne nimisoojusvõimsus tuleb arvutada, võttes arvesse käitaja kehtestatud piiranguid selle käitise maksimaalsele nimisoojusvõimsusele.

24

Kõigepealt olgu märgitud, et direktiivi 2003/87 eesmärk on luua lubatud heitkoguse ühikutega kauplemise süsteem, mis on suunatud kasvuhoonegaaside õhku paisatud koguste vähendamisele tasemeni, mis võimaldab vältida inimtegevusest tulenevaid ohtlikke kliimahäireid, ning mille lõppeesmärk on keskkonnakaitse (11. novembri 2021. aasta kohtuotsus Energieversorgungscenter Dresden-Wilschdorf, C‑938/19, EU:C:2021:908, punkt 67 ja seal viidatud kohtupraktika).

25

Direktiivi 2003/87 artikli 2 lõige 1 näeb ette, et selle kohaldamisala laieneb direktiivi I lisas loetletud tegevusaladest tulenevatele heitkogustele ja II lisas loetletud kasvuhoonegaasidele, mille hulka kuulub ka süsinikdioksiid (28. juuli 2016. aasta kohtuotsus Vattenfall Europe Generation, C‑457/15, EU:C:2016:613, punkt 28).

26

Selle direktiivi artikli 3 punktis e on mõiste „käitis“ määratletud kui paikne tehniline üksus, kus tegeldakse ühe või mitme I lisas loetletud tegevusega ja muu tegevusega, mis on tehniliselt otseselt seotud kõnealuses tegevuskohas teostatava tegevusega, mis võivad mõjutada heitkoguseid ja saastust.

27

Selle direktiivi I lisas loetletud tegevuste hulgas on nimetatud ka kütuste põletamine käitistes, mille summaarne nimisoojusvõimsus on üle 20 MW, välja arvatud ohtlike või olmejäätmete põletamisega tegelevad käitised (28. juuli 2016. aasta kohtuotsus Vattenfall Europe Generation, C‑457/15, EU:C:2016:613, punkt 35).

28

Selle I lisa punktis 3 on kehtestatud summeerimisreegel, mis täpsustab, millistel tingimustel tuleb hinnata, kas summaarne nimisoojusvõimsus käitises on üle 20 MW (vt selle kohta 29. aprilli 2021. aasta kohtuotsus Granarolo, C‑617/19, EU:C:2021:338, punkt 59).

29

Selle summeerimisreegli kohaselt arvutatakse käitise summaarne nimisoojusvõimsus, liites kõigi selle osaks olevate selliste tehniliste üksuste nimisoojusvõimsused käitise piires, kus põletatakse kütuseid, välja arvatud seadmed nimisoojusvõimsusega alla 3 MW ja seadmed, mis kasutavad üksnes biomassi.

30

Käesoleval juhul nähtub eelotsusetaotlusest, et põhikohtuasjas käsitletav käitis, mille tegevus seisneb kasvuhoonegaase tekitavate kütuste põletamises, koosneb kolmest katlast. Kuigi iga katla maksimaalne nimisoojusvõimsus on üle 12 MW, võimaldab arvutiprogramm piirata nende soojusvõimsust vastavalt võimsustele 8,991 MW, 8,791 MW ja 8,962 MW. Lisaks on nende katelde käitaja paigaldatud mehhanismi tulemiseks see, et kolmest katlast saavad korraga töötada üksnes kaks.

31

Eelotsusetaotluse esitanud kohtu küsimusele vastamiseks tuleb esiteks märkida, et direktiivi 2003/87 I lisa punktis 3 sätestatud summeerimisreeglit tuleb tõlgendada nii, et see nõuab põhimõtteliselt kõikide asjaomase käitise moodustavate tehniliste seadmete maksimaalse nimisoojusvõimsuse liitmist, isegi kui need ei toimi täisvõimsusel.

32

Esiteks nimelt on selline tõlgendus kooskõlas ka direktiivi 2003/87 eesmärgiga, milleks on direktiivi artikli 1 kohaselt vähendada tulemuslikult ja majanduslikult tõhusalt kasvuhoonegaaside heitkoguseid (20. juuni 2019. aasta kohtuotsus ExxonMobil Production Deutschland, C‑682/17, EU:C:2019:518, punkt 55 ja seal viidatud kohtupraktika).

33

Seega ühelt poolt võimaldab kõnealuse käitise summaarse nimisoojusvõimsuse arvutamisel selle käitise tehniliste üksuste maksimaalse põlemisvõimsuse arvessevõtmine panna kasvuhoonegaase eraldavatele käitistele kohustusi, mis on selle direktiiviga kehtestatud keskkonnakaitse tagamiseks.

34

Teisalt võimaldab niisugune arvessevõtmine nii lubatud heitkoguse ühikute eraldamiseks pädeval liikmesriigi asutusel (edaspidi „pädev asutus“) kui ka käitajatel teha stabiilselt kindlaks käitised, mis kuuluvad selle direktiivi kohaldamisalasse.

35

Direktiivi 2003/87 kohaselt liidu kauplemissüsteemi kuuluvate käitiste käitajatel lasuvate kohustuste täitmine – ja täpsemalt direktiivi artiklis 4 ette nähtud kohustuse saada kasvuhoonegaaside heitmeluba; direktiivi artikli 14 lõikes 3 sätestatud kohustuse teha seiret ja anda oma tegevusest pärinevate heitkoguste kohta aru, ning direktiivi artikli 12 lõikes 3 kehtestatud kohustuse põhimõtteliselt tagastada lubatud heitkoguse ühikud, mille arv vastab nende käitiste koguheitele – muutub aga liikmesriigi pädeva asutuse jaoks väga raskesti jälgitavaks, kui käitis võib regulaarselt olla kas kauplemissüsteemiga liidetud või sealt välja arvatud, olenevalt lihtsatest ajutistest muudatustest tema kütusepõletustegevuse mahtudes.

36

Käitisesse kuuluvate tehniliste üksuste maksimaalse nimisoojusvõimsuse arvessevõtmine võimaldab lisaks tagada, et liidu kauplemissüsteemi kuuluvate käitiste käitajatel lasuvad piirangud on etteaimatavad ning aitab seega samuti kaasa õiguskindluse põhimõtte järgimisele, mis nõuab, et liidu õigusnormid peavad võimaldama huvitatud isikutel selgelt teada oma õigusi ja kohustusi ning toimida neile vastavalt (vt selle kohta 25. novembri 2021. aasta kohtuotsus Aurubis, C‑271/20, EU:C:2021:959, punkt 69 ja seal viidatud kohtupraktika).

37

Teiseks toetab niisugust tõlgendust ka direktiivi 2003/87 artikli 27a lõige 3. Selle sätte kohaselt võivad liikmesriigid arvata liidu kauplemissüsteemist välja reserv- või varuüksused, mis ei töötanud rohkem kui 300 tundi aastas igal kolmel asjaomase liikmesriigi poolt nendest üksustest Euroopa Komisjonile teatamisele eelnenud aastal. Sellest järeldub, et ainuüksi asjaolu, et käitise tehniline üksus teatud aja jooksul ei tööta, ei tähenda automaatselt, et seda ei tule arvesse võtta, et teha kindlaks, kas käitis, mille osa see üksus on, kuulub liidu kauplemissüsteemi.

38

Lisaks on komisjoni 18. märtsi 2010. aasta juhenddokumendi direktiivi 2003/87 I lisa tõlgendamise kohta („Guidance on Interpretation of Annex I of the EU ETS Directive“) – mis ei ole küll siduv, aga võib aidata selgitada selle direktiivi üldist ülesehitust (vt selle kohta 18. jaanuari 2018. aasta kohtuotsus INEOS, C‑58/17, EU:C:2018:19, punkt 41 ja seal viidatud kohtupraktika) – punktis 3.3.1 täpsustatud, et tavaliselt määrab summaarse nimisoojusvõimsuse kindlaks tootja ja kontrolliasutuse nõusolekul kuvatakse see tehnilisele seadmele.

39

Kolmandaks kinnitab vajadust võtta käitise summaarse nimisoojusvõimsuse arvutamisel arvesse käitisesse kuuluvate tehniliste seadmete maksimaalset nimisoojusvõimsust ka asjaolu, et direktiivi 2003/87 I lisa punkti 3 paljud keeleversioonid – eelkõige hispaania, kreeka, itaalia, ungari, hollandi ja portugali keel – viitavad otsesõnu käitise summaarsele nimisoojusvõimsusele, mis on arvutatud sellesse käitisesse kuuluvate tehniliste üksuste nimisoojusvõimsuste liitmisel (vt analoogia alusel 22. juuni 2021. aasta kohtuotsus Latvijas Republikas Saeima (karistuspunktid), C‑439/19, EU:C:2021:504, punkt 79).

40

Kui aga omadussõna „nimi“ on – nagu käesoleval juhul – kasutatud tehnilises ja energeetika kontekstis, viitab see tavatähenduses seadme või käitise tootja poolt teatatud omadusele või toimele või ka maksimaalsele püsivõimsusele, mis on saavutatud normaalsetes kasutustingimustes seadme või käitise vastuvõtmise ajal, sõltumata sellest, kas nimetatud seade või käitis võib olenevalt olukorrast töötada teatud ajal niisugusest maksimaalsest võimsusest väiksemas mahus.

41

Samas ei saa teisalt välistada, et teatud tingimustel võib käitise või selle osaks oleva tehnilise üksuse võimsuse piiramist või tegevuse peatamist arvesse võtta, et teha kindlaks, kas käitise summaarne nimisoojusvõimsus on üle 20 MW.

42

Sellega seoses tuleb märkida, et tagamaks nende andmete ja asjaolude õigsus, mida tuleb liidu kauplemissüsteemi raames arvesse võtta, paneb direktiivi 2003/87 artikkel 7 käitajatele kohustuse teatada liikmesriigi pädevale asutusele kõikidest nende käitiste laiendamistest või märkimisväärsetest tootmisvõimsuse vähendamistest, mis võivad nõuda kasvuhoonegaaside heiteloa ajakohastamist (vt selle kohta 8. märtsi 2017. aasta kohtuotsus ArcelorMittal Rodange ja Schifflange, C‑321/15, EU:C:2017:179, punktid 25 ja 26). Sellest tuleneb, et kui käitise nimisoojusvõimsus ise väheneb alla 20 MW, peab see käitaja saama pöörduda pädeva asutuse poole, et tema käitise suhtes ei kohaldataks enam heitmeloa omamise kohustust.

43

Pealegi, kui käitise või mõne selle üksuse maksimaalsele nimisoojusvõimsusele seatakse püsivad ja kontrollitavad piirangud, oleks direktiivi 2003/87 eesmärgiga, nagu see on välja toodud käesoleva kohtuotsuse punktis 32, vastuolus jätta niisugused piirangud arvesse võtmata, et teha kindlaks, kas see käitis kuulub veel liidu kauplemissüsteemi.

44

Käesoleva kohtuotsuse punktis 38 mainitud juhenddokumendi punktis 4.3. on lisaks täpsustatud, et seaduslikke või füüsilisi piiranguid, mis tegelikult takistavad maksimaalse nimisoojusvõimsuse täielikku kasutamist, võib arvesse võtta, kui esiteks on pädev asutus need piirangud selgelt määratlenud täitedokumendis ja teiseks, kui nimetatud asutus neid korrapäraselt kontrollib.

45

Eeltoodut arvestades ja võttes eelkõige arvesse nimetatud juhenddokumendis antud juhiseid, mis ei ole siduvad, tuleb asuda seisukohale, et direktiivi 2003/87 I lisa punktis 3 ette nähtud summeerimisreegli puhul ei tohi käitisesse kuuluva tehnilise üksuse maksimaalset nimisoojusvõimsust tervikuna arvesse võtta, kui ühelt poolt on käitaja seda tootmisvõimsust vähendanud püsivalt ehk nii, et see vähendamine ei ole tagasipööratav ilma ulatusliku tehnilise sekkumiseta või pädeva asutuse nõusolekuta, ja teisalt, kui pädev asutus saab nii seda vähendamist kui ka selle püsivat olemust tegelikult kontrollida. Käitaja ülesanne on esitada pädevale asutusele selle kohta vajalikud tõendid.

46

Kui käesoleva kohtuotsuse eelmises punktis nimetatud tingimused on täidetud, viib käitisesse kuuluva tehnilise üksuse tegevuse peatamine omakorda selleni, et selle üksuse maksimaalset nimisoojusvõimsust ei tule selle summeerimisreegli kohaldamisel arvesse võtta.

47

Kõiki eeltoodud kaalutlusi arvestades tuleb küsimusele vastata, et direktiivi 2003/87 I lisa punkti 3 tuleb tõlgendada nii, et käitise summaarne nimisoojusvõimsus peab olema arvutatud nii, et käitisesse kuuluvate tehniliste seadmete maksimaalne nimisoojusvõimsus liidetakse, välja arvatud juhul, kui käitaja poolt sellele maksimaalsele soojusvõimsusele seatud piirangud on püsivad ning kui lubatud heitkoguse ühikute eraldamiseks pädev asutus saab nende piirangute olemasolu ja püsivat olemust tegelikult kontrollida.

48

Kuna põhikohtuasja poolte jaoks on käesolev menetlus eelotsusetaotluse esitanud kohtus pooleli oleva asja üks staadium, otsustab kohtukulude jaotuse liikmesriigi kohus. Euroopa Kohtule seisukohtade esitamisega seotud kulusid, välja arvatud poolte kohtukulud, ei hüvitata.

Esitatud põhjendustest lähtudes Euroopa Kohus (kümnes koda) otsustab:

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. oktoobri 2003. aasta direktiivi 2003/87/EÜ, millega luuakse liidus kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguse ühikutega kauplemise süsteem ja muudetakse nõukogu direktiivi 96/61/EÜ, muudetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. märtsi 2018. aasta direktiiviga (EL) 2018/410, I lisa punkti 3 tuleb tõlgendada nii, et käitise summaarne nimisoojusvõimsus peab olema arvutatud nii, et käitisesse kuuluvate tehniliste seadmete maksimaalne nimisoojusvõimsus liidetakse, välja arvatud juhul, kui käitaja poolt sellele maksimaalsele soojusvõimsusele seatud piirangud on püsivad ning kui lubatud heitkoguse ühikute eraldamiseks pädev asutus saab nende piirangute olemasolu ja püsivat olemust tegelikult kontrollida.