Kohtuasi C‑460/20

TU ja RE

versus

Google LLC

(eelotsusetaotlus, mille on esitanud Bundesgerichtshof)

Euroopa Kohtu (suurkoda) 8. detsembri 2022. aasta otsus

Eelotsusetaotlus – Füüsiliste isikute kaitse isikuandmete töötlemisel – Direktiiv 95/46/EÜ – Artikli 12 punkt b – Artikli 14 esimese lõigu punkt a – Määrus (EL) 2016/679 – Artikli 17 lõike 3 punkt a – Internetis otsingumootori haldaja – Isiku nime põhjal tehtud otsing – Väidetavalt ebaõiget teavet sisaldavatele artiklitele suunava lingi kuvamine otsingutulemuste loetelus – Neid artikleid illustreerivate fotode kuvamine pildiotsingu tulemuste loetelus pisipiltide (thumbnails) kujul – Otsingumootori haldajale esitatud taotlus linkide eemaldamiseks – Põhiõiguste kaalumine – Euroopa Liidu põhiõiguste harta artiklid 7, 8, 11 ja 16 – Otsingumootori haldaja kohustused ja vastutus linkide eemaldamise taotluse menetlemisel – Linkide eemaldamist taotleva isiku tõendamiskoormis

1. Õigusaktide ühtlustamine – Füüsiliste isikute kaitse isikuandmete töötlemisel – Direktiiv 95/46 – Määrus 2016/679 – Isikuandmete töötlemine – Mõiste – Otsingumootori tegevus – Kolmandate isikute poolt internetis avaldatud ja sinna laaditud teabe leidmine, indekseerimine, säilitamine ja internetikasutajatele kättesaadavaks tegemine – Hõlmamine – Vastutav töötleja – Mõiste – Otsingumootori haldaja – Hõlmamine

   (Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus 2016/679, artikli 4 punktid 1, 2 ja 7; Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 95/46, artikli 2 punktid b ja d)

   (vt punktid 44, 49, 50 ja 91)

2. Õigusaktide ühtlustamine – Füüsiliste isikute kaitse isikuandmete töötlemisel – Määrus 2016/679 – Põhiõiguste austamine – Õigus eraelu puutumatusele ja isikuandmete kaitsele – Otsingumootori haldajale esitatud taotlus linkide eemaldamiseks – Selle taotluse menetlemisel kaalumine õigusega sõna‑ ja teabevabadusele

   (Euroopa Liidu põhiõiguste harta, artiklid 7, 8 ja 11; Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus 2016/679; Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 95/46)

   (vt punktid 51–56 ja 58)

3. Õigusaktide ühtlustamine – Füüsiliste isikute kaitse isikuandmete töötlemisel – Määrus 2016/679 – Füüsilise isiku nime põhjal otsingumootori abil tehtud otsingu tulemuste loetelu – Väidetavalt ebaõiget teavet sisaldavatele artiklitele suunava lingi kuvamine – Sellele otsingumootori haldajale esitatud taotlus linkide eemaldamiseks – Selle taotluse menetlemisel põhiõiguste kaalumine – Asjakohased kriteeriumid – Lingitud sisus sisalduva teabe õigsuse tõendamine – Hõlmamine – Linkide eemaldamist taotleva isiku tõendamiskoormis – Ulatus – Otsingumootori haldaja kohustused ja vastutus sellise linkide eemaldamise taotluse menetlemisel – Ulatus – Asjakohased ja piisavad tõendid – Hõlmamine – Vajadus lahendada lingitud sisu õigsuse küsimus vähemalt ajutiselt – Puudumine

   (Euroopa Liidu põhiõiguste harta, artiklid 7, 8 ja 11; Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus 2016/679, artikli 17 lõike 3 punkt a)

   (vt punktid 62–65, 68–73 ja 75–77 ning resolutsiooni punkt 1)

4. Õigusaktide ühtlustamine – Füüsiliste isikute kaitse isikuandmete töötlemisel – Direktiiv 95/46 – Määrus 2016/679 – Ratione temporis kohaldamisala – Sarnase ulatusega sätete üheaegne tõlgendamine

   (Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus 2016/679; Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 95/46)

   (vt punktid 78–80)

5. Õigusaktide ühtlustamine – Füüsiliste isikute kaitse isikuandmete töötlemisel – Direktiiv 95/46 – Määrus 2016/679 – Füüsilise isiku nime põhjal otsingumootori abil tehtud pildiotsingu tulemuste loetelu – Seda isikut kujutavate fotode kuvamine pisipiltidena – Otsingumootori haldajale esitatud taotlus linkide eemaldamiseks – Selle taotluse menetlemisel põhiõiguste kaalumine – Asjakohased kriteeriumid – Fotode informatiivse väärtuse arvesse võtmine olenemata nende avaldamise algsest kontekstist ja fotodega vahetult kaasnevast tekstilisest osast, mis võib selgitada seda informatiivset väärtust – Hõlmamine

   (Euroopa Liidu põhiõiguste harta, artiklid 7, 8 ja 11; Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus 2016/679, artikli 17 lõike 3 punkt a; Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 95/46, artikli 12 punkt b ja artikli 14 esimese lõigu punkt a)

   (vt punktid 90, 93, 94, 96, 98, 100–105 ja 108 ning resolutsiooni punkt 2)

Kokkuvõte

Põhikohtuasja hagejate – TU, kes on vastutavatel ametikohtadel ja kellel on osalused mitmes äriühingus, ning RE, kes oli tema elukaaslane ja kuni 2015. aasta maini neist äriühingutest ühe prokurist – kohta ilmus kolm artiklit, mille avaldas oma veebisaidil 2015. aastal G‑LLC. Nendes artiklites, millest ühte illustreerisid neli hagejaid kujutavat fotot, mis tekitasid mulje, et viimased elavad luksuslikku elu, kritiseeriti mitme nende äriühingu investerimismudelt. Artiklitega sai tutvuda Google LLC (edaspidi „Google“) otsingumootori kaudu, sisestades sellesse hagejate perekonna‑ ja eesnimed nii eraldi kui ka koos teatavate äriühingute nimedega. Otsingutulemuste loetelus viidati neile artiklitele lingiga ning samuti fotodega, mis olid kuvatud pisipiltidena (thumbnails).

Põhikohtuasja hagejad palusid Google’il kui tema otsingumootoriga töödeldavate isikuandmete vastutaval töötlejal esiteks eemaldada otsingutulemuste loetelust lingid kõnealustele artiklitele, kuna need sisaldavad ebaõigeid väiteid ja laimavaid arvamusi, ning teiseks eemaldada otsingutulemuste loetelust pisipildid. Google keeldus selle taotluse rahuldamisest.

Kuivõrd põhikohtuasja hagejate hagi ja apellatsioonkaebus jäeti rahuldamata, esitasid nad Bundesgerichtshofi (Saksamaa Liitvabariigi kõrgeim üldkohus) kassatsioonkaebuse, mida menetledes esitas Bundesgerichtshof Euroopa Kohtule isikuandmete kaitse üldmääruse ( 1 ) ja direktiivi 95/46 ( 2 ) tõlgendamiseks eelotsusetaotluse.

Euroopa Kohtu suurkoda arendas oma otsusega edasi enda kohtupraktikat, milles käsitletakse tingimusi, mida kohaldatakse linkide eemaldamise taotluste suhtes, mis on esitatud otsingumootori haldajale isikuandmete kaitset puudutavate reeglite alusel ( 3 ). Eelkõige analüüsis ta esiteks otsingumootori haldaja kohustuste ja vastutuse ulatust, kui ta menetleb linkide eemaldamise taotlust, mis põhineb lingitud sisus sisalduva teabe väidetaval ebaõigsusel, ning teiseks andmesubjektile selle ebaõigsusega seoses pandud tõendamiskoormist. Samuti otsustas ta selle üle, kas pildiotsingu tulemuste loetelust pisipiltidena kuvatud fotode eemaldamise taotluse läbivaatamisel on vaja arvesse võtta nende fotode veebis avaldamise algset konteksti.

Euroopa Kohtu hinnang

Esimesena otsustas Euroopa Kohus, et kui linkide eemaldamise taotluse – mis on esitatud otsingumootori haldajale ja milles nõutakse otsingutulemuste loetelust selle lingi eemaldamist, mis suunab väidetavalt ebaõigeid väiteid sisaldava sisu juurde – läbivaatamisel kaalutakse ühelt poolt õigust eraelu puutumatusele ja isikuandmete kaitsele ning teiselt poolt õigust sõna‑ ja teabevabadusele ( 4 ), siis ei sõltu lingi eemaldamine tingimusest, et lingitud sisu õigsuse küsimus on vähemalt ajutiselt lahendatud taotluse esitanud isiku poolt sisu pakkuja vastu esitatud hagi raames.

Selle analüüsimisel, millistel tingimustel on otsingumootori haldaja kohustatud linkide eemaldamise taotluse rahuldama ja seega kustutama andmesubjekti nimega tehtud otsingu tagajärjel kuvatavast tulemuste loetelust lingi veebilehele, mis sisaldab väiteid, mida kõnealune isik peab ebaõigeks, meenutas Euroopa Kohus kõigepealt järgmist:

Kõigepealt märkis Euroopa Kohus, et kuigi õigus eraelu puutumatusele ja õigus andmesubjekti isikuandmete kaitsele kaaluvad üldjuhul üles kõnealusele teabele juurdepääsust huvitatud internetikasutajate õigustatud huvi, võib see tasakaal siiski sõltuda juhtumi konkreetsetest asjaoludest, eelkõige selle teabe laadist ja delikaatsusest andmesubjekti eraelu seisukohast ning üldsuse huvist seda teavet saada, mis omakorda võib varieeruda olenevalt sellest, milline on selle andmesubjekti roll avalikus elus.

Küsimus, kas lingitud sisu on õige või mitte, on sellel hindamisel samuti asjakohane tegur. Teatud asjaoludel võivad nimelt internetikasutajate õigus teabele ja sisu pakkuja sõnavabadus kaaluda üles õiguse eraelu puutumatusele ja isikuandmete kaitsele, eelkõige siis, kui andmesubjekt mängib rolli avalikus elus. Kuid see suhe muutub vastupidiseks siis, kui vähemalt osa linkide eemaldamise taotlusega hõlmatud teabest, mis ei ole kogu sisu seisukohast vähetähtis, osutub ebaõigeks. Sellisel juhul ei saa arvesse võtta õigust teavitamisele ja teabe saamise õigust, kuna need ei saa hõlmata õigust sellist teavet levitada ja sellega tutvuda.

Mis puudutab esiteks kohustusi, mis on seotud selle tõendamisega, kas lingitud sisus sisalduv teave on õige või mitte, siis täpsustas Euroopa Kohus, et selle teabe ebaõigsuse tõttu linkide eemaldamist taotlev isik peab tõendama, et see teave või vähemalt selline osa sellest teabest, mis ei ole kogu sisu seisukohast vähetähtis, on ilmselgelt ebaõige. Vältimaks aga sellele isikule ülemäärase koormuse panemist, mis võib kahjustada linkide eemaldamise õiguse soovitavat toimet, peab ta esitama üksnes tõendid, mida võib konkreetse juhtumi asjaolusid arvestades temalt mõistlikult nõuda. See isik ei saa üldjuhul olla kohustatud esitama juba kohtueelses etapis oma linkide eemaldamise taotluse toetuseks veebisaidi avaldaja suhtes tehtud kohtuotsust, ka mitte esialgse õiguskaitse menetluses tehtud lahendi vormis.

Mis puudutab teiseks otsingumootori haldaja kohustusi ja vastutust, siis rõhutas Euroopa Kohus, et otsingumootori haldaja peab selle kontrollimisel, kas pärast linkide eemaldamise taotluse esitamist võib konkreetne sisu jätkuvalt sisalduda tema otsingumootori kaudu tehtud otsingute tulemuste loetelus, võtma aluseks kõik asjasse puutuvad õigused ja huvid ning kõik konkreetse juhtumi asjaolud. Sellelt haldajalt ei saa aga nõuda, et ta uuriks faktilisi asjaolusid ja peaks selleks sisu pakkujaga diskussiooni, et saada puuduvad andmed lingitud sisu õigsuse kohta. Kohustus aidata kaasa lingitud sisu õigsuse või ebaõigsuse kindlakstegemisele, paneks kõnealusele haldajale suurema koormuse, kui temalt võib mõistlikult oodata, arvestades tema ülesandeid, pädevust ja võimalusi. See lahendus tooks kaasa tõsise ohu, et eemaldatakse avalikkuse õiguspärasele ja ülekaalukale teabevajadusele vastavale sisule viitavad lingid ja seetõttu muutub selle teabe internetis leidmine keeruliseks. Seega esineks tegelik heidutava mõju oht sõna- ja teabevabaduse teostamisele, kui otsingumootori haldaja tegeleks peaaegu süstemaatiliselt selliste linkide eemaldamisega, et vältida olukorda, kus tal lasub selle kindlakstegemiseks, kas lingitud sisu on õige või mitte, kohustus uurida asjasse puutuvaid fakte.

Seega juhul, kui linkide eemaldamise taotluse esitanud isik esitab tõendid, mis tõendavad, et lingitud sisus sisalduv teave või vähemalt selline osa teabest, mis ei ole kogu sisu seisukohast vähetähtis, on ilmselgelt ebaõige, on otsingumootori haldaja kohustatud linkide eemaldamise taotluse rahuldama. Sama kehtib juhul, kui taotleja esitab kohtuotsuse, mis on tehtud veebisaidi avaldaja suhtes ja milles on tuvastatud, et lingitud sisus sisalduv teave, mis ei ole kogu selle sisu seisukohast vähetähtis, on vähemalt esmapilgul ebaõige. Seevastu juhul, kui sellist kohtuotsust ei ole tehtud ning kui taotleja esitatud tõendeid arvestades ei ole lingitud sisus sisalduv teave ilmselgelt ebaõige, ei ole otsingumootori haldaja kohustatud linkide eemaldamise taotlust rahuldama. Kui kõnealune teave võib anda panuse avalikes huvides toimuvasse arutellu, tuleb konkreetse juhtumi kõiki asjaolusid arvestades omistada eriline tähtsus sõna- ja teabevabaduse õigusele.

Lõpuks märkis Euroopa Kohus, et kui otsingumootori haldaja linkide eemaldamise taotlusele ei reageeri, võib andmesubjekt pöörduda järelevalveasutusse või kohtusse, et need viiksid läbi vajalikud kontrollid ja annaksid vastutavale töötlejale korralduse konkreetsete meetmete võtmiseks. Just kohtute ülesanne on tagada vastanduvate huvide kaalumine, kuna neil on parimad eeldused viia läbi keerulist ja põhjaliku kaalumist, mille käigus võetakse arvesse kõiki asjakohases kohtupraktikas esitatud kriteeriume ja vaatepunkte.

Teisena otsustas Euroopa Kohus, et kui linkide eemaldamise taotluse – milles nõutakse füüsilise isiku nime põhjal tehtud pildiotsingu tulemustest seda isikut kujutavate pisipiltidena kuvatud fotode eemaldamist – läbivaatamisel kaalutakse eespool viidatud põhiõigusi, tuleb võtta arvesse nende fotode informatiivset väärtust olenemata nende fotode avaldamise kontekstist veebilehel, kust need on võetud. Siiski tuleb arvesse võtta otsingutulemuste loetelus kuvatud fotodega vahetult kaasnevat tekstilist osa, mis võib selgitada nende fotode informatiivset väärtust.

Seda järeldust tehes rõhutas Euroopa Kohus, et internetis otsingumootori abil isiku nime põhjal tehtud pildiotsingule kehtivad samad põhimõtted, mis kehtivad veebilehtede ja seal sisalduva teabe otsingute suhtes. Ta nentis, et kui pärast nime põhjal tehtud otsingut kuvatakse andmesubjekti fotod pisipiltidena, võib see riivata eriti raskelt selle isiku eraelu puutumatust ja õigust isikuandmete kaitsele.

Seetõttu peab otsingumootori haldaja juhul, kui talle on esitatud linkide eemaldamise taotlus, milles palutakse kustutada isiku nime põhjal tehtud pildiotsingu tulemustest seda isikut kujutavad pisipiltidena kuvatud fotod, kontrollima, kas kõnealuste fotode kuvamine on vajalik selleks, et internetikasutajad, kes on potentsiaalselt huvitatud sellise otsingu kaudu nende fotodega tutvumisest, saaksid teostada õigust teabevabadusele.

Kuna aga otsingumootor kuvab andmesubjekti fotosid väljaspool nende avaldamise konteksti viidatud veebilehel, enamasti eesmärgiga illustreerida sellel veebilehel sisalduvat teksti, siis tuleb kindlaks teha, kas seda konteksti peab siiski arvesse võtma vastanduvate õiguste ja huvide nõutaval kaalumisel. Küsimus, kas see hindamine peab hõlmama ka selle veebilehe sisu, kus asub foto, mille pisipildina kuvamise lõpetamist taotletakse, sõltub kõnealuse töötlemise esemest ja laadist.

Mis puudutab esiteks kõnealuse töötlemise eset, siis märkis Euroopa Kohus, et fotode kui mitteverbaalsete kommunikatsioonivahendite avaldamine võib mõjutada internetikasutajaid rohkem kui avaldatud tekstid. Fotod on sellistena tõepoolest oluline vahend internetikasutajate tähelepanu äratamisel ja võivad tekitada huvi nendega illustreeritud artiklitega tutvumise vastu. Kuid eelkõige asjaolu tõttu, et fotosid saab sageli tõlgendada mitut moodi, võib nende pisipiltidena kuvamine otsingutulemuste loetelus riivata andmesubjekti õigust tema kujutise kaitsele eriti raskelt, mida tuleb arvesse võtta vastanduvate õiguste ja huvide kaalumisel. Eraldi kaalumine on vajalik sõltuvalt sellest, kas tegemist on ühelt poolt artiklitega, millele on lisatud veebilehe avaldaja avaldatud fotod, mis nende algses kontekstis illustreerivad neis artiklites esitatud teavet ja neis väljendatud arvamusi, või teiselt poolt fotodega, mille otsingumootori haldaja kuvab tulemuste loetelus pisipiltidena väljaspool konteksti, milles need algsel veebilehel avaldati.

Sellega seoses meenutas Euroopa Kohus, et põhjus, mis õigustab isikuandmete avaldamist veebisaidil, ei lange tingimata kokku põhjusega, mida kohaldatakse otsingumootori tegevusele, ning pealegi kui see nii ka oleks, võib asjasse puutuvate õiguste ja huvide kaalumise – mis tuleb läbi viia – tulemus olla erinev sõltuvalt sellest, kas andmeid töötles otsingumootori haldaja või selle veebilehe avaldaja. Ühelt poolt võivad töötlemist õigustavad huvid olla erinevad ja teiselt poolt ei tarvitse tagajärjed, mis on sellisel töötlemisel andmesubjektile ja eelkõige tema eraelule, olla samasugused ( 5 ).

Mis puudutab teiseks otsingumootori haldaja teostatava töötlemise laadi, tõdes Euroopa Kohus, et kui otsingumootori haldaja kogub internetis avaldatud füüsiliste isikute fotosid ja kuvab neid pildiotsingu tulemustes eraldi pisipiltidena, pakub ta teenust, millega kaasneb autonoomne isikuandmete töötlemine, mis on eraldiseisev selle veebilehe avaldaja töötlemisest, millelt fotod on võetud, ning samuti töötlemisest, mis puudutab sellele veebilehele linkidega viitamist, mille eest otsingumootori haldaja samuti vastutab.

Järelikult tuleb otsingumootori haldaja tegevust, mis seisneb pildiotsingu tulemuste pisipiltidena kuvamises, hinnata autonoomselt, kuna sellest tegevusest tulenev põhiõiguste täiendav riive võib olla eriti intensiivne seetõttu, et nime põhjal tehtud otsingu käigus koondatakse kogu teave, mida internetis andmesubjekti kohta leitakse. Selle autonoomse hindamise raames tuleb arvesse võtta asjaolu, et see kuvamine on iseenesest tulemus, mida internetikasutaja taotleb, olenemata sellest, kas ta hiljem otsustab algsele veebilehele minna või mitte.

Siiski nentis Euroopa Kohus, et selline spetsiifiline kaalumine, mis võtab arvesse otsingumootori haldaja poolse töötlemise autonoomsust, ei mõjuta selliste tekstilõikude võimalikku asjakohasust, mis võivad olla vahetult otsingutulemuste loetelus kuvatud foto juures, kuna need tekstilõigud võivad selgitada kõnealuse foto informatiivset väärtust avalikkuse jaoks ning seega mõjutada asjasse puutuvate õiguste ja huvide kaalumist.

( 1 ) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. aprilli 2016. aasta määruse (EL) 2016/679 füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (isikuandmete kaitse üldmäärus) (ELT 2016, L 119, lk 1) artikli 17 lõike 3 punkt a.

( 2 ) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. oktoobri 1995. aasta direktiivi 95/46/EÜ üksikisikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise kohta (EÜT 1995, L 281, lk 31; ELT eriväljaanne 14/15, lk 355) artikli 12 punkt b ja artikli 14 esimese lõigu punkt a.

( 3 ) 13. mai 2014 aasta kohtuotsus Google Spain ja Google (C‑131/12, EU:C:2014:317), 24. septembri 2019. aasta kohtuotsus GC jt (delikaatsetele andmetele viitavate linkide eemaldamine) (C‑136/17, EU:C:2019:773) ning Google (linkide eemaldamise territoriaalne ulatus) (C‑507/17, EU:C:2019:772).

( 4 ) Põhiõigused, mis on tagatud vastavalt Euroopa Liidu põhiõiguste harta artiklitega 7, 8 ja 11.

( 5 ) Vt kohtuotsus Google Spain ja Google, punkt 86.