Kohtuasi C‑177/20

„Grossmania“ Mezőgazdasági Termelő és Szolgáltató Kft.

versus

Vas Megyei Kormányhivatal

(eelotsusetaotlus, mille on esitanud Győri Közigazgatási és Munkaügyi Bíróság)

 Euroopa Kohtu (kolmas koda) 10. märtsi 2022. aasta otsus

Eelotsusetaotlus –Liidu õiguse põhimõtted – Esimus – Vahetu õigusmõju – Lojaalne koostöö – ELL artikli 4 lõige 3 – ELTL artikkel 63 – Eelotsusest tulenevad liikmesriigi kohustused – Euroopa Kohtu eelotsuses antud liidu õigusnormi tõlgendus – Kohustus tagada liidu õiguse täiemahuline toime – Liikmesriigi kohtu kohustus jätta kohaldamata liikmesriigi õigusnorm, mis on vastuolus liidu õigusega, nagu seda on tõlgendanud Euroopa Kohus – Kohtus vaidlustamata jätmise tõttu lõplikuks muutunud haldusotsus – Võrdväärsuse ja tõhususe põhimõte – Liikmesriigi vastutus

Liikmesriigid – Kohustused – Lojaalse koostöö kohustus – Liikmesriikide kohtute kohustused – Liikmesriigi õigusnormid, milles on ette nähtud kasutusvalduste lõppemine seaduse alusel ja nende kustutamine kinnistusraamatust – Liidu õigusega vastuolus olevad liikmesriigi õigusnormid, nagu Euroopa Kohus on neid tõlgendanud – Kohustus jätta nimetatud liikmesriigi õigusnormid kohaldamata – Kohtus vaidlustamata jätmise tõttu lõplikuks muutunud kasutusvalduste kustutamine – Liidu õiguse rikkumise õigusvastaste tagajärgede heastamise kohustus – Kohustus teha pädevale ametiasutusele korraldus registreerida nimetatud õigused uuesti – Uuesti registreerimise võimatus – Õigus saada hüvitist

(ELL artikli 4 lõige 3;ELTL artiklid 63 ja 267; Euroopa Liidu põhiõiguste harta, artikli 17 lõige 1)

(vt punktid 45, 57, 58, 62, 64–68 ja 75 ning resolutsioon)

Kokkuvõte

Ungaris asuvale äriühingule „Grossmania“ Mezőgazdasági Termelő és Szolgáltató Kft. (edaspidi „Grossmania“), kelle osanikud on teiste liikmesriikide kodanikud, kuulusid Ungaris kasutusvaldused põllumajandusmaadele. Tema õigused kustutati 1. mail 2014 kinnistusraamatust Ungari õigusnormide alusel, milles oli ette nähtud, et sel kuupäeval lõpevad seadusest tulenevalt kasutusvaldused põllumajandusmaadele, mis on seatud lepingu alusel isikute vahel, kes ei ole lähisugulased. Euroopa Kohus otsustas 2018. aastal kohtuotsuses SEGRO ja Horváth(1), et niisugused riigisisesed õigusnormid on vastuolus kapitali vaba liikumisega ELTL artikli 63 tähenduses. Grossmania taotles pärast seda kohtuotsust pädevatelt asutustelt oma kasutusvalduste uuesti registreerimist. Tema taotlus jäeti siiski rahuldamata.

Győri Közigazgatási és Munkaügyi Bíróság (Győri haldus- ja töökohus, Ungari), kes pidi hindama selle uuesti registreerimisest keeldumise õiguspärasust, otsustas esitada Euroopa Kohtule küsimuse eelotsusetaotluste kohta tehtud kohtuotsuste kohustuslike tagajärgede kohta. Eelotsusetaotluse esitanud kohtu arvates tuleneb Euroopa Kohtu otsusest SEGRO ja Horváth, et Ungari õigusnormid, millel Grossmania taotluse rahuldamata jätmine põhines, on vastuolus liidu õigusega. Vastupidi selle kohtuotsuse aluseks olnud olukordadele ei olnud Grossmania oma kasutusvalduste kustutamist aga kohtus vaidlustanud. Nimetatud kohtul tekib seega küsimus, kas kohtuotsust SEGRO ja Horváth arvestades võib ta siiski jätta kõnealused riigisisesed õigusnormid kohaldamata, kuna need on vastuolus liidu õigusega, ja kohustada pädevaid asutusi kustutatud kasutusvaldused uuesti registreerima.

Euroopa Kohus täpsustas oma otsuses liikmesriikide, eelkõige liikmesriikide kohtute kohustusi, mis tulenevad eelotsusest liidu õigusega vastuolus olevate liikmesriigi õigusnormide kohta, kui on tegemist neid õigusnorme rakendava jõustunud otsusega, ning meetmeid, mida liikmesriigid peavad võtma, et kõrvaldada samadest õigusnormidest tulenevad õigusvastased tagajärjed.

Euroopa Kohtu hinnang

Kõigepealt kordas Euroopa Kohus, et kui tema kohtupraktika on andnud liidu õiguse tõlgendamist käsitlevale küsimusele selge vastuse, peab liikmesriigi kohus tegema kõik vajaliku, et seda tõlgendust kohaldataks. Liidu õiguse esimuse põhimõtte kohaselt on liikmesriigi kohtul juhul, kui riigisiseseid õigusnorme ei saa tõlgendada kooskõlas liidu õiguse nõuetega, kohustus jätta kohaldamata riigisisese õigusakti säte, mis on vastuolus liidu õigusega, millel on vahetu õigusmõju. See vahetu õigusmõju on eelkõige antud ELTL artiklile 63, mis käsitleb kapitali vaba liikumist. Seega, kuna kohtuotsusest SEGRO ja Horváth tuleneb, et kõnealused Ungari õigusnormid on vastuolus ELTL artikliga 63, siis on eelotsusetaotluse esitanud kohus, kellele on esitatud kaebus nende õigusnormide alusel tehtud otsuse tühistamiseks, kohustatud tagama nimetatud artikli täieliku õigusmõju, jättes liikmesriigi õigusnormid kohaldamata.

Seejärel rõhutas Euroopa Kohus, et ELL artikli 4 lõikest 3 tulenevate tõhususe põhimõtte ja lojaalse koostöö põhimõtte kohaselt võib liikmesriigi haldusorgan olla kohustatud lõplikuks muutunud haldusakti uuesti läbi vaatama. Selles kontekstis on oluline leida tasakaal ühelt poolt õiguskindluse nõude ja teiselt poolt liidu õigusega kooskõlalisuse nõude vahel. Viimati nimetatud nõudel on konkreetsel juhul eriline tähtsus, arvestades põhikohtuasjas kõne all olevate liikmesriigi õigusnormidega ja neid rakendavate kasutusvalduste kustutamistega kaasnevaid suure ulatusega kahjulikke tagajärgi. Nagu nähtub ka kohtuotsusest komisjon vs. Ungari (kasutusvaldus põllumajandusmaadele)(2), kujutavad need õigusnormid endast nii ELTL artiklis 63 ette nähtud põhivabaduse kui ka Euroopa Liidu põhiõiguste harta artikli 17 lõikega 1 tagatud omandiõiguse ilmselget ja olulist rikkumist, kuna rikkumine mõjutas rohkem kui 5000 muu liikmesriigi kui Ungari kodanikku.

Järelikult, kuna põhikohtuasjas kõne all olevad riigisisesed õigusnormid võivad lisaks tekitada selgusetu olukorra seoses sellega, kas nende alusel tehtud kustutamisotsused tuleb vaidlustada, ei saa õiguskindluse nõue õigustada seda, et Ungari õiguses võib olla võimatu kasutusvalduste uuesti registreerimise taotluse rahuldamata jätmise peale esitatud kaebuse korral nende õiguste registrist kustutamise meedet, mis on vahepeal jõustunud, kohtus vaidlustada. Liikmesriigi kohus, kelle poole on pöördutud, peaks selle võimaluse seega tagasi lükkama põhjendusel, et see on vastuolus tõhususe põhimõttega ja lojaalse koostöö põhimõttega.

Lõpuks leidis Euroopa Kohus, et kui liidu õiguses puuduvad erinormid selle kohta, kuidas tuleb niisugustel asjaoludel nagu põhikohtuasjas kõrvaldada ELTL artikli 63 rikkumise õigusvastased tagajärjed, võivad meetmed, mille eesmärk on tagada liidu õiguse järgimine, seisneda eelkõige ebaseaduslikult lõpetatud kasutusvalduste uuesti kinnistusraamatusse kandmises. Eelotsusetaotluse esitanud kohus peab siiski otsuse tegemise ajal esinevat õiguslikku ja faktilist olukorda arvestades kontrollima, kas pädevale asutusele tuleb teha korraldus selline uuesti registreerimine teha või kas sellel on objektiivsed ja õiguspärased takistused, nagu kasutusvaldusega hõlmatud maa heas usus omandamine uue omaniku poolt. Kui selline uuesti registreerimine osutub võimatuks, on liidu õiguse rikkumise õigusvastaste tagajärgede kõrvaldamiseks vaja, et kustutatud kasutusvalduste endistele omanikele makstaks kahju eest hüvitist, mis on sobiv nende õiguste kaotamisest tuleneva majandusliku kahju hüvitamiseks.

Lisaks, sõltumata eespool viidatud meetmetest, tähendab liidu õiguse täielik toime seda, et selle õiguse rikkumisega kahjustatud isikutel on vastavalt põhimõttele, mille kohaselt riik vastutab sellise rikkumisega tekitatud kahju eest, ka õigus kahju hüvitamisele vastavalt Euroopa Kohtu praktikas kehtestatud tingimustele, mis tunduvad olevat konkreetsel juhul täidetud.

1      6. märtsi 2018. aasta kohtuotsus SEGRO ja Horváth (C‑52/16 ja C‑113/16, EU:C:2018:157).

2      21. mai 2019. aasta kohtuotsus komisjon vs. Ungari (kasutusvaldus põllumajandusmaadele) (C‑235/17, EU:C:2019:432).