–

Top System SA, esindajad: avocats É. Wery ja M. Cock,

–

État belge, esindaja: avocat M. Le Borne,

–

Euroopa Komisjon, esindajad: É. Gippini Fournier ja J. Samnadda,

1

Eelotsusetaotlus käsitleb nõukogu 14. mai 1991. aasta direktiivi arvutiprogrammide õiguskaitse kohta (EÜT 1991, L 122, lk 42; ELT eriväljaanne 17/01, lk 114) artikli 5 lõike 1 tõlgendamist.

2

Taotlus on esitatud Top System SA ja État belge’i (Belgia riik) vahelises kohtuvaidluses selle üle, kas föderaalse avaliku teenistuse personalivaliku bürool Selor (Belgia) on õigus dekompileerida Top System SA väljatöötatud arvutiprogrammi, mis on osa rakendusest, mille kasutamiseks on sellel personalivaliku bürool litsents.

3

Direktiivi 91/250 seitsmeteistkümnendas kuni kahekümne kolmandas põhjenduses oli märgitud:

„autori ainuõigusel takistada tema töö loata reprodutseerimist peavad olema arvutiprogrammide puhul piiratud erandid, mis võimaldaksid kõnealuse programmi õiguslikult omandanud isikul teostada selle kasutamiseks tehniliselt vajalikku reprodutseerimist; see tähendab, et õiguspäraselt omandatud programmi koopia kasutamiseks vajalikku laadimist ja käivitamist ning programmi vigade parandamist ei või lepinguga keelata; konkreetsete lepingusätete puudumise korral, kaasa arvatud juhul, kui müüdud on programmi koopia, võib kõnealuse koopia õiguspäraselt omandanud isik teostada muid koopia või programmi kasutamiseks vajalikke toiminguid vastavalt programmi kavandatud otstarbele;

kui isikul on õigus kasutada arvutiprogrammi, ei tohiks teda takistada teostamast toiminguid, mis on vajalikud selleks, et jälgida, uurida või katsetada programmi toimimist tingimusel, et sellised toimingud ei piira programmi autoriõigust;

arvutiprogrammi koodi kuju loata reprodutseerimise, tõlkimise, kohandamise või muutmise puhul on tegemist autori ainuõiguste rikkumisega;

vaatamata sellele võib tekkida olukord, mille puhul on koodi reprodutseerimine ja selle vormi tõlkimine artikli 4 punktide a ja b tähenduses vältimatu, et saada teavet, mis on vajalik sõltumatult loodud programmi ja teiste programmide koostalitusvõime saavutamiseks;

seepärast tuleb võtta arvesse, et reprodutseerimine ja tõlkimine programmi koopia kasutamise õigust omava isiku poolt või tema nimel on õiguspärane ja kooskõlas õiglase tavaga ainult neil piiritletud juhtudel ja seega ei ole selleks vaja õiguste omaniku luba;

sellise erandi eesmärk on võimaldada ühendada kõik arvutisüsteemi komponendid, sealhulgas need, mille on valmistanud eri tootjad, et nad saaksid koos funktsioneerida;

sellist erandit autori ainuõigustest ei või kasutada viisil, mis kahjustaks õiguste omaniku õigustatud huve või oleks vastuolus programmi tavapärase kasutamisega“.

4

Direktiivi artiklis 1 oli nähtud ette:

„1.   Vastavalt käesoleva direktiivi sätetele kaitsevad liikmesriigid arvutiprogramme autoriõigusega kui kirjandusteoseid [9. septembril 1886 Bernis alla kirjutatud] kirjandus- ja kunstiteoste kaitse […] konventsiooni [(24. juuli 1971. aasta Pariisi akt) 28. septembril 1979 muudetud redaktsioonis] tähenduses. Käesoleva direktiivi kohaldamisel hõlmab termin „arvutiprogrammid“ nende väljatöötamisele eelnevaid materjale.

2.   Käesoleva direktiivi kohast kaitset kohaldatakse arvutiprogrammi kõigi avaldumisvormide suhtes. Arvutiprogrammi kõigi elementide, sealhulgas selle liideste aluseks olevad ideed ja põhimõtted ei ole kaitstud autoriõigusega käesoleva direktiivi alusel.

3.   Arvutiprogramm on kaitstud, kui see on algupärane selles mõttes, et tegemist on autori enda intellektuaalse loominguga. Kaitse kohaldamise otsuse tegemisel ei kohaldata muid kriteeriume.“

5

Direktiivi artiklis 4 „Piiratud toimingud“ oli sätestatud:

„Arvestades artiklite 5 ja 6 sätteid, hõlmavad õiguste omaniku ainuõigused artikli 2 tähenduses õigust teostada või keelata järgmisi toiminguid:

6

Nimetatud direktiivi artiklis 5 „Erandid piiratud toimingutest“ oli sätestatud:

„1.   Konkreetsete lepingutingimuste puudumisel ei ole artikli 4 punktides a ja b osutatud toiminguteks vaja õiguste omaniku luba, kui sellised toimingud on vajalikud selleks, et arvutiprogrammi õiguspäraselt omandanud isik saaks seda vastavalt tema otstarbele kasutada, kaasa arvatud selle vigade parandamiseks.

2.   Arvutiprogrammi kasutamise õigust omavat isikut ei tohi lepinguga takistada tagavarakoopiat tegemast, kui see on vajalik kõnealuse programmi kasutamiseks.

3.   Isikul, kellel on õigus kasutada arvutiprogrammi koopiat, on õigus ilma õiguste omaniku loata jälgida, uurida ja katsetada programmi funktsioneerimist, et teha kindlaks programmi elementide aluseks olevad ideed ja põhimõtted, kui ta teeb seda selliste programmi laadimise, kuvamise, käivitamise, edastamise või salvestamise toimingute käigus, mille teostamise õigus tal on“.

7

Direktiivi 91/250 artikkel 6 „Dekompileerimine“ oli sõnastatud järgmiselt:

„1.   Õiguste omaniku luba ei nõuta, kui koodi reprodutseerimine ja selle vormi tõlkimine artikli 4 punktide a ja b tähenduses on vältimatu, et saada teavet, mis on vajalik sõltumatult loodud programmi ja teiste programmide koostalitusvõime saavutamiseks eeldusel, et täidetud on järgmised tingimused:

2.   Lõike 1 sätete kohaldamisel saadud teavet ei või nimetatud sätete kohaselt:

3.   Vastavalt […] kirjandus- ja kunstiteoste kaitse konventsiooni sätetele ei või käesoleva artikli sätteid tõlgendada viisil, mis võimaldaks seda kohaldada nii, et see kahjustaks põhjendamatult õiguste omaniku õigustatud huve või oleks vastuolus arvutiprogrammi tavapärase kasutamisega“.

8

Direktiivi artikli 9 lõikes 1 oli sätestatud:

„[…] Kõik lepingutingimused, mis on vastuolus artikliga 6 või artikli 5 lõigetes 2 ja 3 sätestatud eranditega, on õigustühised“.

9

Direktiiv 91/250 tunnistati kehtetuks ja kodifitseeriti Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. aprilli 2009. aasta direktiiviga 2009/24/EÜ arvutiprogrammide õiguskaitse kohta (ELT 2009, L 111, lk 16). Põhikohtuasja asjaoludele kohaldatakse ratione temporis siiski direktiivi 91/250.

10

30. juuni 1994. aasta seadus, millega võeti Belgia õigusesse üle 14. mai 1991. aasta Euroopa direktiiv arvutiprogrammide õiguskaitse kohta (Moniteur belge, 27.7.1994, lk 19315) ja mida on muudetud 15. mai 2007. aasta seadusega intellektuaalomandi õiguste rikkumise ja piraatluse vastase võitluse kohta (Moniteur belge, 18.7.2007, lk 38734) (edaspidi „LPO“), nägi artiklis 5 ette:

„Kui artiklitest 6 ja 7 ei tulene teisiti, kuuluvad varaliste õiguste hulka:

[…]“.

11

LPO artiklis 6 oli sätestatud:

„1.   Konkreetsete lepingutingimuste puudumisel ei ole artikli 5 punktides a ja b osutatud toiminguteks vaja õiguse omaja luba, kui sellised toimingud on vajalikud selleks, et arvutiprogrammi õiguspäraselt omandanud isik saaks seda vastavalt selle otstarbele kasutada, kaasa arvatud selle vigade parandamiseks.

[…]

3.   Isikul, kellel on õigus kasutada arvutiprogrammi koopiat, on õigus ilma õiguse omaja loata jälgida, uurida ja katsetada asjaomase programmi toimimist, et teha kindlaks programmi funktsioonide aluseks olevad ideed ja põhimõtted, kui ta teeb seda selliste programmi laadimise, kuvamise, käivitamise, edastamise või salvestamise toimingute käigus, mille teostamise õigus tal on“.

12

LPO artiklis 7 oli sätestatud:

„1.   Õiguse omaja luba ei nõuta, kui koodi reprodutseerimine ja selle vormi tõlkimine artikli 5 punktide a ja b tähenduses on vältimatu, et saada teavet, mis on vajalik sõltumatult loodud programmi ja teiste programmide koostalitusvõime saavutamiseks eeldusel, et täidetud on järgmised tingimused:

2.   Eelmise lõike sätete kohaldamisel saadud teavet ei või nimetatud sätete kohaselt:

3.   Käesolevat artiklit ei tohi kohaldata viisil, mis kahjustaks põhjendamatult õiguse omaja õigustatud huve või oleks vastuolus arvutiprogrammi tavapärase kasutamisega“.

13

Top System on Belgia õiguse alusel asutatud äriühing, kes tegeleb arvutiprogrammide väljatöötamisega ja osutab infotehnoloogiateenuseid.

14

Selor on ametiasutus, mille ülesanne on Belgia eri haldusasutuste teenistuste tulevaste töötajate ja teenistujate väljavalimine ja suunamine. Pärast seda, kui Selor ühendati föderaalse avalik-õigusliku strateegia ja nõustamise teenistusega, asus Belgia riik põhikohtuasjas kostjana tema asemele.

15

Top System teeb alates 1990. aastast koostööd Seloriga, kellele ta osutab infotehnoloogia arendamise ja hooldamise teenuseid.

16

Selor on oma ülesannete täitmiseks võtnud järk-järgult kasutusele infotehnoloogiavahendid, mis võimaldavad kandideerimisavalduste esitamist veebis ja nende töötlemist.

17

Selori tellimusel on Top System arendanud välja mitu rakendust, mis sisaldavad esiteks tema loodud Top System Frameworki raamtarkvara (edaspidi „TSF“) funktsioone ja teiseks funktsioone, mis vastavad Selori erivajadustele.

18

Seloril on Top Systemi arendatud rakenduste kasutuslitsents.

19

Selor ja Top System sõlmisid 6. veebruaril 2008 lepingu, mille ese oli uue arenduskeskkonna installimine ja konfiguratsioon ning Selori rakenduste lähtekoodide integreerimine ja siirdamine sellesse uude keskkonda.

20

Selor ja Top System pidasid 2008. aasta juunist oktoobrini e-kirjavahetust teatavate probleemide teemal, mis puudutavad TSFi programmi rakenduste toimimist.

21

Kuna Top System ei jõudnud Seloriga nende probleemide lahendamiseks kokkuleppele, esitas ta 6. juulil 2009 Selori ja Belgia riigi vastu tribunal de commerce de Bruxelles’ile (Brüsseli kaubanduskohus, Belgia) hagi, paludes eelkõige tuvastada, et Selor on dekompileerinud TSFi, rikkudes Top Systemi ainuõigusi sellele arvutiprogrammile. Top System palus samuti mõista Selorilt ja Belgia riigilt tema kasuks välja hüvitise programmi dekompileerimise ja lähtekoodide kopeerimise eest, millele lisandub intress alates hinnangulisest selle dekompileerimise asetleidmise kuupäevast ehk hiljemalt 18. detsembrist 2008.

22

Kohtuasi anti 26. novembril 2009 üle tribunal de première instance de Bruxelles’ile (Brüsseli esimese astme kohus, Belgia), kes jättis 19. märtsi 2013. aasta otsusega Top Systemi hagi põhiosas rahuldamata.

23

Top System esitas selle otsuse peale apellatsioonkaebuse eelotsusetaotluse esitanud kohtule cour d’appel de Bruxelles’ile (Brüsseli apellatsioonikohus, Belgia).

24

Top System väidab selles kohtus, et Selor dekompileeris TSFi õigusvastaselt. Tema sõnul võib LPO artiklite 6 ja 7 kohaselt dekompileerimise läbi viia üksnes autori või tema õigusjärglase loa alusel või ka koostalitlusvõime saavutamise eesmärgil. See ei ole aga lubatud selliste vigade parandamiseks, mis mõjutavad asjaomase programmi toimimist.

25

Selor tunnistab, et ta dekompleeris TSFist ühe osa, et lülitada välja tõrkeid põhjustav funktsioon. Siiski väidab ta muu hulgas seda, et vastavalt LPO artikli 6 lõikele 1 oli tal dekompileerimiseks õigus, et parandada teatavad TSFi väljatöötamisel tehtud vead, mis muutsid selle kasutusotstarbele vastava kasutusviisi võimatuks. Lisaks tugineb Selor oma õigusele LPO artikli 6 lõike 3 alusel jälgida, uurida ja katsetada asjaomase programmi toimimist, et teha kindlaks TSFi asjaomaste funktsioonide aluseks olevad ideed ja põhimõtted, et oleks võimalik vältida nendest vigadest tulenevaid tõrkeid.

26

Eelotsusetaotluse esitanud kohtu arvates peab ta selleks, et teha kindlaks, kas Seloril oli LPO artikli 6 lõike 1 alusel õigus sellist dekompileerimist läbi viia, kontrollima, kas arvutiprogrammi täielik või osaline dekompileerimine kuulub LPO artikli 5 punktidega a ja b hõlmatud toimingute hulka.

27

Neil asjaoludel otsustas cour d’appel de Bruxelles (Brüsseli apellatsioonikohus) menetluse peatada ja esitada Euroopa Kohtule järgmised eelotsuse küsimused:

28

Esimese küsimusega palub eelotsusetaotluse esitanud kohus sisuliselt selgitada, kas direktiivi 91/250 artikli 5 lõiget 1 tuleb tõlgendada nii, et arvutiprogrammi õiguspäraselt omandanud isikul on õigus programmi täielikult või osaliselt dekompileerida, et parandada programmi toimimist mõjutavaid vigu, sealhulgas juhul, kui parandamine seisneb sellise funktsiooni väljalülitamises, mis takistab asjaomast programmi kätkeva rakenduse nõuetekohast toimimist.

29

Direktiivi 91/250 artikli 4 punkt a, milles on sätestatud, et arvutiprogrammi loojal on autori ainuõigused, annab arvutiprogrammi autoriõiguse omajale ainuõiguse teostada või lubada arvutiprogrammi osalist või täielikku ajutist või alalist reprodutseerimist mis tahes vahendite abil ja mis tahes vormis, arvestades artiklites 5 ja 6 sätestatud erandeid.

30

Arvestades samu erandeid, on direktiivi 91/250 artikli 4 punktis b antud õiguste omajale arvutiprogrammi tõlkimise, kohandamise, korrastamise ja muul viisil muutmise ning toimingute tulemuste reprodutseerimise ainuõigus.

31

Direktiivi 91/250 artikli 5 lõikes 1 on siiski sätestatud, et kui selle direktiivi artikli 4 punktides a ja b loetletud toimingud on vajalikud selleks, et arvutiprogrammi õiguspäraselt omandanud isik saaks seda vastavalt selle otstarbele kasutada, sealhulgas vigade parandamiseks, ei ole nende puhul autoriõiguse omaja luba vaja, välja arvatud juhul, kui see on nõutav konkreetsete lepingutingimuste kohaselt.

32

Direktiivi 91/250 artiklis 6 „Dekompileerimine“ on sätestatud, et õiguse omaja luba ei nõuta ka siis, kui koodi reprodutseerimine ja selle vormi tõlkimine artikli 4 punktide a ja b tähenduses on vältimatu, et saada teavet selle kohta, mis on vajalik sõltumatult loodud programmi ja teiste programmide koostalitusvõime saavutamiseks eeldusel, et teatavad tingimused on täidetud.

33

Tuleb märkida, et dekompileerimist kui sellist ei ole nimetatud direktiivi 91/250 artikli 4 punktides a ja b loetletud toimingute hulgas, millele viidatakse selle direktiivi artikli 5 lõikes 1.

34

Samas tuleb kontrollida, kas hoolimata sellest asjaolust võivad arvutiprogrammi dekompileerimiseks vajalikud toimingud kuuluda selle direktiivi artikli 4 punkti a ja/või punkti b kohaldamisalasse.

35

Sellega seoses tuleb kõigepealt märkida, nagu tõi välja ka kohtujurist oma ettepaneku punktis 39, et arvutiprogramm on esialgu koostatud loetavas programmeerimiskeeles „lähtekoodina“, enne kui sellele antakse käskude „kompileerimise“ spetsiaalse programmi abil arvuti jaoks kasutatav vorm, see tähendab „objektkoodi“ vorm. Toimingut, mis seisneb lähtekoodi muutmises objektkoodiks, nimetatakse omakorda „kompileerimiseks“.

36

Sellega seoses tuleb tuletada meelde, et arvutiprogrammi lähtekood ja objektkood kui selle programmi avaldumisvormid on direktiivi 91/250 artikli 1 lõike 2 alusel arvutiprogrammide autoriõiguse kaitse ese (vt selle kohta 22. detsembri 2010. aasta kohtuotsus Bezpečnostní softwarová asociace, C‑393/09, EU:C:2010:816, punkt 34).

37

„Dekompileerimise“ eesmärk aga on taastada programmi lähtekood selle objektkoodi põhjal. Dekompileerimisel kasutatakse dekompilaatori programmi. Nagu kohtujurist oma ettepaneku punktis 41 rõhutas, ei võimalda dekompileerimine siiski taastada asjaomase arvutiprogrammi algset lähtekoodi, vaid selle tulemus on programmi kolmas versioon, mida nimetatakse „kvaasi-lähtekoodiks“, mida saab omakorda uuesti kompileerida toimivaks objektkoodiks.

38

Dekompileerimine kujutab seega endast programmikoodi vormi muutmise toimingut, mis seisneb vähemalt osalises ja ajutises selle koodi reprodutseerimises ja selle vormi tõlkimises.

39

Järelikult tuleb tõdeda, et arvutiprogrammi dekompileerimine eeldab toimingute tegemist, see tähendab programmikoodi reprodutseerimist ja selle koodi vormi tõlkimist, mis kuuluvad tõepoolest autori ainuõiguste alla, nagu need on kindlaks määratud direktiivi 91/250 artikli 4 punktides a ja b.

40

Seda tõlgendust toetab direktiivi 91/250 artikli 6 lõike 1 sõnastus, milles on selle pealkirja kohaselt dekompileerimisele viidates sõnaselgelt peetud silmas „koodi reprodutseerimist“ ja „selle vormi tõlkimist [selle direktiivi] artikli 4 punktide a ja b tähenduses“. Sellest järeldub, et mõiste „dekompileerimine“ selle direktiivi tähenduses kuulub tõepoolest viimati nimetatud sättes ette nähtud arvutiprogrammi autori ainuõiguste alla.

41

Direktiivi 91/250 artikli 5 lõike 1 kohaselt võib arvutiprogrammi õiguspäraselt omandanud isik teha kõiki selle direktiivi artikli 4 punktides a ja b loetletud toimingud, kaasa arvatud neid, mis seisnevad koodi reprodutseerimises ja selle vormi tõlkimises, ilma et ta oleks enne saanud õiguste omajalt loa, kui see on vajalik programmi kasutamiseks, kaasa arvatud selle toimimist mõjutavate vigade parandamiseks.

42

Eeltoodud kaalutlustest tuleneb seega, et direktiivi 91/250 artikli 5 lõiget 1 tuleb tõlgendada nii, et programmi õiguspärasel omandajal on õigus dekompileerida programmi, et parandada selle toimimist mõjutavad vead.

43

Seda tõlgendust ei sea kahtluse alla direktiivi 91/250 artikkel 6, mida vastupidi Top Systemi väidetele ei saa tõlgendada nii, et arvutiprogrammi dekompileerimise võimalus on lubatud vaid siis, kui seda tehakse koostalitlusvõime saavutamise eesmärgil.

44

Nagu nähtub direktiivi 91/250 artikli 6 sõnastusest, kehtestab see säte erandi arvutiprogrammi autoriõiguste omaja ainuõigustest, lubades koodi reprodutseerimist või selle vormi tõlkimist ilma autoriõiguse omaja eelneva loata, kui need toimingud on vajalikud, et tagada programmi ja muu sõltumatult loodud programmi koostalitusvõime saavutamine.

45

Sellega seoses tuleb esiteks tõdeda, et selle direktiivi põhjendustes kakskümmend ja kakskümmend üks on märgitud, et teatavatel asjaoludel võib arvutiprogrammi koodi reprodutseerimine või selle vormi tõlkimine osutuda vältimatuks, et saada teavet, mis on vajalik sõltumatult loodud programmi ja teiste programmide koostalitusvõime saavutamiseks, ning et „ainult neil piiritletud juhtudel“ on nende toimingute tegemine õiguspärane ja kooskõlas õiglase tavaga, ja seega ei ole selleks vaja õiguse omaja luba.

46

Direktiivi 91/250 artikli 6 lõike 1 punktidest b ja c koostoimes selle põhjendustega üheksateist ja kakskümmend tuleneb, et liidu seadusandja soovis seega piirata selles sättes ette nähtud koostalitlusvõime erandi ulatust olukordadega, kus sõltumatult loodud programmi ja muude programmide koostalitusvõimet ei saa saavutada muul viisil kui asjaomase programmi dekompileerimise teel.

47

Niisugust tõlgendust toetavad direktiivi 91/250 artikli 6 lõiked 2 ja 3, mis muu hulgas keelavad sellise dekompileerimise teel saadud teabe kasutamise muul otstarbel kui koostalitlusvõime saavutamiseks või kui seda kasutatakse sarnaste programmide väljatöötamiseks, ning mis välistab veel üldiselt sellise dekompileerimise võimaluse viisil, mis kahjustaks põhjendamatult õiguse omaja õigustatud huve või oleks vastuolus programmi tavapärase kasutamisega.

48

Seevastu ei saa ei direktiivi 91/250 artikli 6 sõnastusest koostoimes selle põhjendustega üheksateist ja kakskümmend ega selle artikli ülesehitusest järeldada, et liidu seadusandja kavatsus oli välistada mis tahes võimaluse arvutiprogrammi koodi reprodutseerida ja selle koodi vormi tõlkida, välja arvatud juhul, kui need on vältimatud, et saada teavet selle kohta, mis on vajalik sõltumatult loodud programmi ja teiste programmide koostalitusvõime saavutamiseks.

49

Sellega seoses tuleb märkida, et kui direktiivi 91/250 artikkel 6 käsitleb toiminguid, mis on vajalikud sõltumatult loodud programmide koostalitlusvõime tagamiseks, siis direktiivi artikli 5 lõike 1 eesmärk on võimaldada programmi õiguspärasel omandajal seda programmi vastavalt selle otstarbele kasutada. Neil kahel sättel on seega erinev eesmärk.

50

Teiseks, nagu kohtujurist oma ettepaneku punktis 59 sisuliselt märkis, kinnitavad seda analüüsi direktiivi 91/250 ettevalmistavad materjalid, millest nähtub, et Euroopa Komisjoni algsesse ettepanekusse lisati selle direktiivi praegune artikkel 6, et reguleerida konkreetselt sõltumatute autorite loodud programmide koostalitusvõime küsimust, ilma et see mõjutaks sätteid, mille eesmärk on võimaldada programmi õiguspärasel omandajal programmi tavapäraselt kasutada.

51

Kolmandaks kahjustaks direktiivi 91/250 artikli 6 Top Systemi pakutud viisil tõlgendamine programmi õiguspärasele omandajale direktiivi 91/250 artikli 5 lõikega 1 sõnaselgelt antud võimaluse soovitavat toimet, milleks on parandada vead, mis takistavad programmi kasutamist vastavalt selle otstarbele.

52

Nagu kohtujurist oma ettepaneku punktis 79 nimelt rõhutas, tähendab arvutiprogrammi toimimist mõjutavate vigade parandamine enamikul juhtudel ja eelkõige siis, kui tehtavaks korrektsiooniks on sellise funktsiooni väljalülitamine, mis mõjutab programmi kätkeva rakenduse nõuetekohast toimimist, selle programmi lähtekoodi või selle puudumisel selle programmi kvaasikoodi kasutamise võimalust.

53

Eeltoodud kaalutlusi arvestades tuleb esimesele küsimusele vastata, et direktiivi 91/250 artikli 5 lõiget 1 tuleb tõlgendada nii, et arvutiprogrammi õiguspäraselt omandanud isikul on õigus programmi täielikult või osaliselt dekompileerida programmi toimimist mõjutavate vigade parandamiseks, sealhulgas juhul, kui parandamine seisneb sellise funktsiooni väljalülitamises, mis takistab asjaomast programmi kätkeva rakenduse nõuetekohast toimimist.

54

Teise küsimusega palub eelotsusetaotluse esitanud kohus sisuliselt selgitada, kas direktiivi 91/250 artikli 5 lõiget 1 tuleb tõlgendada nii, et arvutiprogrammi õiguspäraselt omandanud isik, kes soovib arvutiprogrammi dekompileerida selle toimimist mõjutavate vigade parandamiseks, peab vastama selle direktiivi artiklis 6 ette nähtud nõuetele või muudele nõuetele.

55

Sellega seoses tuleb meelde tuletada, et nagu on tõdetud käesoleva kohtuotsuse punktis 49, erinevad direktiivi 91/250 artiklis 6 ette nähtud erandi kohaldamisala ja eesmärgid direktiivi artikli 5 lõike 1 kohaldamisalast ja eesmärkidest. Järelikult ei ole artiklis 6 kehtestatud nõuded iseenesest kohaldatavad selle direktiivi artikli 5 lõikes 1 ette nähtud erandi suhtes.

56

Siiski tuleb tõdeda, et arvestades direktiivi 91/250 artikli 5 lõike 1 sõnastust, ülesehitust ja eesmärki, kehtivad selliste toimingute sooritamise suhtes, mis koos moodustavad arvutiprogrammi dekompileerimise, kui see toimub kooskõlas asjaomase sättega, teatavad nõuded.

57

Esiteks peavad need toimingud selle sätte sõnastuse kohaselt olema vajalikud selleks, et programmi õiguspäraselt omandanud isik saaks seda kasutada vastavalt selle otstarbele ja muu hulgas selleks, et parandada „vead“.

58

Kuna puudub viide liikmesriikide õigusele ja ka direktiivis 91/250 ei ole määratletud, mida tuleb selle sätte tähenduses mõista „veana“, siis tuleb seda tõlgendada vastavalt selle harilikule tähendusele tavakeeles, võttes samas arvesse vastava sõna kasutamise konteksti ja eesmärke, mida taotletakse õigusaktiga, mille osaks see mõiste on (3. juuni 2021. aasta kohtuotsus Ungari vs. parlament, C‑650/18, EU:C:2021:426, punkt 83 ja seal viidatud kohtupraktika).

59

Siinkohal on oluline märkida, et infotehnoloogia valdkonnas tähistab viga üldiselt arvutiprogrammiga seotud puudust, mis põhjustab selle tõrkeid.

60

Lisaks, vastavalt direktiivi 91/250 artikli 5 lõike 1 eesmärgile, millele on osutatud käesoleva kohtuotsuse punktis 49, peab selline puudus, mis kujutab endast viga selle sätte tähenduses, mõjutama võimalust kasutada asjaomast programmi vastavalt selle otstarbele.

61

Teiseks nähtub direktiivi 91/250 artikli 5 lõike 1 sõnastusest, et arvutiprogrammi dekompileerimine peab olema „vajalik“, et programmi õiguspäraselt omandanud isik saaks seda vastavalt selle otstarbele kasutada.

62

Sellega seoses tuleb märkida, et nagu on käesoleva kohtuotsuse punktis 52 tõdetud, tähendab arvutiprogrammi toimimist mõjutavate vigade parandamine enamikul juhtudel selle programmi koodi muutmist ja selle paranduse tegemine eeldab juurdepääsu lähtekoodile või vähemalt kvaasi-lähtekoodile.

63

Kui lähtekood on asjaomase programmi omandajale seadusest tulenevalt või lepingu alusel kättesaadav, ei saa siiski asuda seisukohale, et programmi dekompileerimine on tema jaoks „vajalik“.

64

Kolmandaks lubab direktiivi 91/250 artikli 5 lõige 1 selle sõnastuse kohaselt parandada vigu „konkreetsete lepingutingimuste puudumisel“.

65

Sellega seoses tuleb märkida, et direktiivi 91/250 põhjenduse seitseteist kohaselt ei või õiguspäraselt omandatud programmi koopia kasutamiseks vajalikku laadimist ja käivitamist ning programmi vigade parandamist lepinguga keelata.

66

Seega tuleb direktiivi 91/250 artikli 5 lõiget 1 koostoimes direktiivi põhjendusega kaheksateist mõista nii, et pooled ei saa lepingus täielikult välistada võimalust neid vigu parandada.

67

Seevastu on selle sätte kohaselt õiguste omajal ja programmi omandajal vabadus korraldada lepinguliselt selle õiguse kasutamise viisi. Konkreetselt tähendab see seda, et lepingupartnerid võivad eelkõige kokku leppida, et õiguse omaja peab tagama asjaomase programmi vigade parandamist hõlmava hoolduse.

68

Sellest järeldub samuti, et vastavate konkreetsete lepingutingimuste puudumisel on arvutiprogrammi õiguspärasel omandajal õigus ilma õiguse omaja eelneva nõusolekuta teha direktiivi 91/250 artikli 4 punktides a ja b loetletud toiminguid, sealhulgas seda programmi dekompileerida, kui see on vajalik programmi toimimist mõjutavate vigade parandamiseks.

69

Neljandaks ei saa arvutiprogrammi õiguspärane omandaja, kes dekompileerib programmi selle toimimist mõjutavate vigade parandamiseks, vastava dekompileerimise tulemusi kasutada muul otstarbel kui nende vigade parandamiseks.

70

Nimelt on direktiivi 91/250 artikli 4 punktis b ette nähtud, et autoriõiguse omaja ainuõigused ei hõlma mitte üksnes õigust teostada või keelata toiminguid „arvutiprogrammi tõlkimine, kohandamine, korrastamine või muul moel muutmine“, vaid ka toimingut „nende toimingute tulemuste reprodutseerimine“, see tähendab dekompileerimise puhul lähtekoodi või selle dekompileerimise tulemusel saadud kvaasi-lähtekoodi reprodutseerimist.

71

Seega on asjaomase koodi igasuguse reprodutseerimise tingimuseks direktiivi 91/250 artikli 4 punkti b kohaselt endiselt see, et programmi autoriõiguse omaja on andnud selleks loa.

72

Lisaks on kõnealuse direktiivi artikli 4 punktis c keelatud arvutiprogrammi koopia avalik levitamine ilma autoriõiguse omaja loata, mis direktiivi 91/250 artikli 1 lõike 2 kohaselt kehtib ka lähtekoodi või dekompileerimise teel saadud kvaasi-lähtekoodi koopiate suhtes.

73

Kuigi on selge, et asjaomase direktiivi artiklis 5 on lubatud arvutiprogrammi õiguspärasel omandajal teha selliseid toiminguid ilma autoriõiguse omaja loata, on see nii vaid juhul, kui need on vajalikud selleks, et ta saaks arvutiprogrammi vastavalt selle otstarbele kasutada.

74

Eeltoodud kaalutlusi arvestades tuleb teisele küsimusele vastata, et direktiivi 91/250 artikli 5 lõiget 1 tuleb tõlgendada nii, et arvutiprogrammi õiguspäraselt omandanud isik, kes soovib arvutiprogrammi dekompileerida selle toimimist mõjutavate vigade parandamiseks, ei pea vastama selle direktiivi artiklis 6 ette nähtud nõuetele. Siiski on kõnealusel omandajal õigus dekompileerida üksnes ulatuses, mis on vajalik vigade parandamiseks ja vastavalt olukorrale, järgides tingimusi, mis on autoriõiguse omajaga sõlmitud lepingus selle programmi kohta ette nähtud.

75

Kuna põhikohtuasja poolte jaoks on käesolev menetlus eelotsusetaotluse esitanud kohtus pooleli oleva asja üks staadium, otsustab kohtukulude jaotuse liikmesriigi kohus. Euroopa Kohtule seisukohtade esitamisega seotud kulusid, välja arvatud poolte kohtukulud, ei hüvitata.

Esitatud põhjendustest lähtudes Euroopa Kohus (viies koda) otsustab: