1.

Käesolevas eelotsusetaotluses palutakse Euroopa Kohtul analüüsida ühte kohta, milles direktiiviga 2009/65/EÜ ( 2 ) luuakse tasakaal investorite kaitse tagamise ja vabalt võõrandatavatesse väärtpaberitesse ühiseks investeeringuks loodud ettevõtjate (eurofondid) osakute Euroopa Liidus vaba liikumise vahel. ( 3 ) Eelkõige soovitakse selles juhiseid selle kohta, kas äriühinguna asutatud fondide ja fondivalitsejate haldus-, juhtimis- ja järelevalveorganite liikmete isikuandmed on prospekti olulised andmed, mis peavad direktiivi 2009/65 artikli 72 kohaselt olema ajakohastatud.

2.

Eelotsusetaotlus on esitatud järgmistel asjaoludel. Invest Fund Management AD haldab viit investeerimisfondi. Tema tegevust reguleerib ja tema üle teeb järelevalvet Komisia za finansov nadzor (finantsjärelevalve komisjon, Bulgaaria; „KFN“). Riigi äriregistrisse kanti 28. augustil 2019 teave selle kohta, et Invest Fund Managementi juhatusega on liitunud kaks uut liiget, kes ei ole tegevjuhtimisega seotud liikmed. KFNi seisukoha järgi pidi Invest Fund Management seetõttu 14 päeva jooksul ajakohastama kõigi viie tema hallatava investeerimisfondi prospekte. See ajavahemik lõppes 11. septembril 2019. Investment Fund Management ajakohastas prospektid 17. oktoobril 2019.

3.

KFN tegi Invest Fund Managementi suhtes 15. aprillil 2020 viis haldusrikkumise tuvastamise otsust ja viis trahviotsust. Viimane vaidlustas need otsused ja karistused Sofiyski rayonen sadis (Sofia rajoonikohus, Bulgaaria), kes otsustas esitada Euroopa Kohtule omal algatusel neli eelotsuse küsimust asjakohaste liidu õigusnormide tõlgendamise kohta. Need küsimused liigituvad kaheks. Esimesed kolm puudutavad termini „prospekti olulised andmed“ tähendust ja eelkõige seda, kas uute tegevjuhtimisega mitteseotud liikmete nimetamine fondivalitseja juhatuse liikmeteks on käsitatav selliste oluliste andmetena, millega kaasneb selle äriühingu jaoks direktiivi 2009/65 artiklist 72 tulenevalt kohustus ajakohastada tema hallatavate fondide prospekte. Neljas küsimus puudutab KFNi pädevust määrata selle väidetava kohustuse rikkumise eest karistusi.

4.

Direktiivi 2009/65 põhjenduses 3 on märgitud, et sellega kooskõlastatakse eurofonde reguleerivad riigisisesed õigusaktid, et ühtlustada ettevõtjate konkurentsitingimused Euroopa Liidu tasandil, kusjuures samal ajal tuleks tagada osakuomanike tõhusam ja ühtlasem kaitse. Selline kooskõlastamine hõlbustab eurofondide osakute vaba liikumise piirangute kõrvaldamist.

5.

IX peatükis „Investorite teavitamisega seotud kohustused“ on teabega seotud nõuded, mille kohaselt tuleb avaldada kolme liiki teavet, nimelt prospekt ja perioodilised aruanded (artiklid 68–75), muu teave (artiklid 76 ja 77) ning investorile esitatav põhiteave (artiklid 78–82).

6.

Artiklis 68 on sätestatud:

„1.   Äriühinguna asutatud fond, samuti fondivalitseja iga tema valitsetava lepingulise fondi kohta, avaldavad järgimise teabe:

[…]“.

7.

Artiklis 69 on sätestatud:

„1.   Prospekt sisaldab teavet, mis võimaldab investoritel neile pakutavat investeeringut ning eelkõige sellega seotud riske teadlikult hinnata.

Prospekt sisaldab selgesõnalist ja hõlpsasti mõistetavat selgitust fondi riskiprofiili kohta, sõltumata instrumentidest, millesse investeeritakse.

Prospekt sisaldab kas:

2.   Prospekt sisaldab vähemalt I lisa A loendis esitatud teavet, juhul kui kõnealune teave juba ei sisaldu artikli 71 lõike 1 kohaselt prospektile lisatud fonditingimustes või põhikirjas.

[…]“.

8.

Direktiivi 2009/65 I lisa A loendi punkti 1.8 kohaselt tuleb esitada „[fondivalitseja ja äriühinguna asutatud fondi] haldus-, juhtimis- ja järelevalveorganite liikmete nimed ja ametid. Andmed nende põhitegevuse kohta väljaspool äriühinguna asutatud fondi, kui see on tähtis äriühinguna asutatud fondi seisukohast.“

9.

Direktiivi 2009/65 artiklis 70 on sätestatud:

„1.   Prospektis märgitakse, millist liiki varasse on eurofondil lubatud investeerida. Selles märgitakse, kas tehingud tuletisinstrumentidega on lubatud, sellisel juhul sisaldab see selgesti eristatavat teadet, kas nimetatud tehinguid võib kasutada riskide maandamiseks või investeerimiseesmärkide saavutamiseks, ning tuletisinstrumentide kasutamise võimalikku mõju riskiprofiilile.

2.   Kui eurofond investeerib peamiselt mõnesse artiklis 50 määratletud liiki varasse, v.a vabalt võõrandatavad väärtpaberid või rahaturuinstrumendid, või kui eurofond järgib vastavalt artiklile 53 mõnd aktsia- või võlakirjaindeksit, peab tema prospektis ja vajaduse korral reklaamiteadetes olema selgesti eristatav teade, mis juhib tähelepanu sellisele investeerimispoliitikale.

3.   Kui eurofondi vara puhasväärtus võib seoses fondi varade koosseisu või fondi varade haldamise meetodi tõttu tugevasti kõikuda, sisaldub tema prospektis ja vajaduse korral reklaamiteadetes selgesti eristatav teade, mis juhib tähelepanu sellisele iseärasusele.

[…]“.

10.

Artiklis 71 on sätestatud:

„1.   Fonditingimused või äriühinguna asutatud fondi põhikiri moodustab prospekti lahutamatu osa ja lisatakse sellele.

[…]“.

11.

Artiklis 72 on sätestatud:

„Prospekti olulised andmed peavad olema ajakohastatud.“

12.

Direktiivi 2009/65 artikli 99 lõikes 1 on sätestatud:

„Ilma et see piiraks pädevate asutuste järelevalvevolitusi, millele on osutatud artiklis 98, ja liikmesriikide õigust näha ette ja kohaldada kriminaalkaristusi, sätestavad liikmesriigid käesoleva direktiivi ülevõtmiseks vastu võetud siseriiklike õigusnormide rikkumise eest äriühingutele ja füüsilistele isikutele kohaldatavaid halduskaristusi ja muid haldusmeetmeid käsitlevad eeskirjad ning võtavad kõik vajalikud meetmed nende rakendamise tagamiseks.

Kui liikmesriigid otsustavad mitte sätestada halduskaristusi, sest õigusrikkumistele kohaldatakse liikmesriigi kriminaalõigust, edastavad nad komisjonile asjakohased kriminaalõiguse sätted.

Halduskaristused ja muud haldusmeetmed peavad olema tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad.

[…]“.

13.

Direktiivi 2009/65 artiklis 99a on sätestatud:

„Liikmesriigid tagavad, et nende poolt käesoleva direktiivi ülevõtmiseks vastu võetud õigus- ja haldusnormides on ette nähtud karistused eelkõige järgmistel juhtudel:

[…]

[…]“.

14.

Ühiseks investeerimiseks loodud fondide ja ühiseks investeerimiseks loodud teiste ettevõtjate tegevuse seaduse (Zakon za deynostta na kolektivnite investitsionni shemi i na drugi predpriyatiya za kolektivno investirane, DV nr 77, 4.10.2011, edaspidi „ZDKISDPKI“) artiklis 1 on sätestatud, et selle seadusega reguleeritakse muu hulgas ühiseks investeerimiseks loodud fondide ja fondivalitsejate tegevust ning riiklikku järelevalvet sellest seadusest kinnipidamise üle.

15.

Selle artiklis 3 on sätestatud:

„Artiklis 1 nimetatud isikute tegevust reguleerib ja selle üle teeb järelevalvet Komisia za finansov nadzori (finantsjärelevalve komisjon, Bulgaaria), edaspidi „komisjon“, ning komisjoni juhataja asetäitja, kes on Nadzor na investitsionnata deynosti (järelevalve investeerimistegevuse üle) osakonna juhataja, edaspidi „juhataja asetäitja“.

16.

ZDKISDPKI (muudetud, 2018. aasta DV nr 15/2018, jõustunud 16.2.2018) artikli 56 lõikes 1 on sätestatud:

„Ühiseks investeeringuks loodud ettevõtja prospektis sisalduvate oluliste andmete igakordsel muutumisel tuleb prospekt 14 päeva jooksul ajakohastada ning esitada sama tähtaja jooksul komisjonile.“

17.

ZDKISDPKI artikli 273 lõikes 1 (numeratsiooni muudetud alates artiklist 204, DV nr 109/2013, jõustunud 20.12.2013) on sätestatud:

„1)   Igaüks, kes rikub või võimaldab rikkuda:

10. [uus: DV nr 76/2016, jõustunud 30.9.2016, numeratsiooni muudetud alates punktist 9, muudetud ja täiendatud, DV nr 102/2019] […] artikli 56 lõiget 1, […] karistatakse rahatrahviga summas 4000 kuni 5000000 Bulgaaria leevi;

[…]

5)   Kui lõikes 1 sätestatud rikkumise paneb toime juriidiline isik või füüsilisest isikust ettevõtja, määratakse järgneva suurusega rahaline sanktsioon:

[…]

10. [uus: DV nr 76/2016, jõustunud 30.9.2016, numeratsiooni muudetud alates punktist 9, muudetud, DV nr 102/2019] Lõike 1 punktis 10 sätestatud rikkumise eest – 10000 kuni 5000000 Bulgaaria leevi, korduva rikkumise eest – 20000 kuni 10000000 Bulgaaria leevi.“

18.

ZDKISDPKI täiendavate sätete punktis 1 on sätestatud, et selle seaduse tähenduses:

„[…]

21. „Korduva rikkumisega“ on tegemist siis, kui ühe aasta jooksul on tuvastatud kolm või enam haldusrikkumist käesoleva seaduse või selle rakendusaktide alusel.“

19.

Täiendavate sätete punkti 2 kohaselt võetakse ZDKISDPKIga üle direktiivi 2009/65 nõuded.

20.

Invest Fund Management on äriühing, mis on kantud Bulgaaria äri- ja mittetulundusühingute registrisse. Ta haldab viit investeerimisfondi, kelleks on Invest Aktiv, Invest Klassik, Global Opportunities, Invest Konservativen Fond ja Invest Obligatsii. Tema tegevust reguleerib ja tema üle teeb järelevalvet KFN.

21.

KFN tuvastas Invest Fund Managementi üle tehtud kaugkontrolli tulemusel, et 28. augustil 2019 tehti äriregistris muudatus, mille kohaselt oli Invest Fund Managementi juhatusega liitunud kaks uut liiget, kes ei ole tegevjuhtimisega seotud ning kellele ei anta valitsemisega seotud ülesandeid. KFNi esindajad leidsid, et Invest Fund Management oleks pidanud ajakohastama kõigi viie tema hallatava investeerimisfondi prospektid seadusega ette nähtud 14‑päevase tähtaja jooksul, mis lõppes 11. septembril 2019. Invest Fund Management tegi seda aga alles 17. oktoobril 2019.

22.

Kuivõrd ta ei tegutsenud tähtaegselt, tegi KFN viis eraldi otsust. Neist igaühes tuvastati, et seoses iga investeerimisfondiga on toime pandud haldusrikkumine. KFNi juhataja asetäitja tegi viis eraldi trahviotsust, millest igaühega määrati ZDKISDPKI artikli 273 lõike 5 punkti 10 alusel, tõlgendatuna koosmõjus artikli 273 lõike 1 punktiga 10, Investment Fund Managementile ZDKISDPKI artikli 56 lõikest 1 tuleneva õigusliku kohustuse rikkumise eest rahaline sanktsioon summas 10000 (kümme tuhat) leevi.

23.

Invest Fund Management vaidlustas need otsused ja karistused Sofiyski rayonen sadis (Sofia rajoonikohus). Põhikohtuasjas vaidlustatud 15. aprilli 2020. aasta trahviotsus tehti seoses sellega, et Invest Fund Management jättis investeerimisfondi Invest Obligatsii prospekti õigel ajal ajakohastamata.

24.

Selle menetluse käigus otsustas eelotsusetaotluse esitanud kohus omal algatusel, et tema menetluses oleva vaidluse lahendamiseks esitab ta Euroopa Liidu Kohtule ELTL artikli 267 teise lõigu kohaselt järgmised eelotsuse küsimused:

25.

Kirjalikud seisukohad esitasid Invest Fund Management, KFN, Saksa, Itaalia, Luksemburgi ja Poola valitsus ning Euroopa Komisjon.

26.

Euroopa Liidu Kohtu põhikirja artikli 24 lõike 2 kohaselt palus Euroopa Kohus Euroopa Väärtpaberiturujärelevalvel („ESMA“) vastata kirjalikult teatud küsimustele ja osaleda kohtuistungil.

27.

Invest Fund Management, KFN, Luksemburgi valitsus, komisjon ja ESMA esitasid oma seisukohad 26. jaanuari 2022. aasta kohtuistungil.

28.

Kahe esimese küsimusega soovib eelotsusetaotluse esitanud kohus sisuliselt teada, kas direktiivi 2009/65 I lisa A loendis täpsustatud teave, mis peab prospektis sisalduma, kujutab endast „prospekti olulisi andmeid“ selle direktiivi artikli 72 tähenduses, mistõttu tuleb seda ajakohastada.

29.

On selge, et terminit „prospekti olulised andmed“ ei ole kohaldamisele kuuluvas liidu ega riigisiseses õiguses määratletud. Samuti on huvitav märkida, et vastates Euroopa Kohtu kirjalikele küsimustele, viitas ESMA sellele, et selle termini kohaldamise või rakendamise suhtes ei ole temalt juhiseid palutud ja ta ei ole sellised juhiseid ka koostanud.

30.

Euroopa Kohtu väljakujunenud kohtupraktika kohaselt nõuavad nii liidu õiguse ühetaolise kohaldamise vajadus kui ka võrdsuse põhimõte, et sellise liidu õigusnormi sõnastust, mis ei viita sõnaselgelt liikmesriikide õigusele õigusnormi tähenduse ja ulatuse kindlaksmääramiseks, tuleb üldjuhul kogu Euroopa Liidus tõlgendada autonoomselt ja ühetaoliselt ning sellise tõlgenduse andmisel tuleb arvesse võtta sätte konteksti ja asjaomase õigusakti eesmärki. ( 4 )

31.

Sellest tulenevalt peaks direktiivi 2009/65 artikli 72 terminil „prospekti olulised andmed“ olema Euroopa Liidus autonoomne ja ühetaoline tõlgendus. Selline lähenemine on kooskõlas ka selle direktiivi eesmärgiga, milleks on kooskõlastada avatud investeerimisfonde reguleerivad riigisisesed seadused eesmärgiga ühtlustada selliste fondide konkurentsitingimused liidu tasandil, teisisõnu võrdsete võimaluste tekitamine, saavutades samal ajal osakuomanikele tõhusama ja ühtsema kaitse. ( 5 )

32.

Vastavalt Euroopa Kohtu väljakujunenud kohtupraktikale ei tule liidu õigusnormi tõlgendamisel arvesse võtta mitte üksnes normi sõnastust – praegusel juhul direktiivi 2009/65 artikli 72 sõnu „prospekti olulised andmed“ –, vaid ka konteksti ning selle õigusaktiga taotletavaid eesmärke, mille osa õigusnorm on. ( 6 )

33.

Sõna „oluline“ võib teisiti kirjeldada kui „tähtis“, „elutähtis“ või „vajalik“. „Element“ on „koostisosa“ või „osa“. Mõiste „olulised andmed“ paikneb direktiivi 2009/65 IX peatüki jaos „Prospekti ja perioodiliste aruannete avaldamine“. See järgneb vahetult sätetele, milles täpsustatakse teavet, mis peab prospektis sisalduma. ( 7 ) Mulle näib, et kui seadusandja nõuab, et prospekt peab sisaldama teatud teavet, siis on see teave määratluse kohaselt selle dokumendi elutähtis või vajalik osa. Seega on selle termini otsese tähendusega kooskõlas, et selline teave kujutab endast prospekti „olulisi andmeid“, mida tuleb direktiivi 2009/65 artikli 72 kohaselt ajakohastada.

34.

Direktiivi 2009/65 artikli 69 lõige 2, milles on täpsustatud, et „prospekt sisaldab vähemalt I lisa A loendis esitatud teavet“, toob selle eriti selgelt esile. Sõnade „sisaldab vähemalt“ lisamine viitab sellele, et teave, millele see loend viitab, on prospekti vajalik ja oluline osa, millest tuleneb, et seadusandja pidas seda selle olulisteks andmeteks, mida tuleb muutumise korral ajakohastada.

35.

Nagu ESMA selgitab, tuleneb direktiivi 2009/65 artikli 69 lõike 1 sõnastusest, et prospekt sisaldab teavet, mis on investoritele „vajalik“, et nad saaksid teha teadlikke otsuseid. Kuivõrd selle direktiivi I lisa A loendis ette nähtud teave, millele viidatakse selle artikli 69 lõikes 2, on prospekti kohustuslik miinimumsisu, peab seda teavet loogiliselt pidama direktiivi 2009/65 artikli 69 lõike 1 tähenduses „vajalikuks“. Kuivõrd eurofondi prospektid ei ole direktiiviga 2009/65 kooskõlas, välja arvatud juhul, kui need sisaldavad vähemalt kogu I lisa A loendis sätestatud teavet, tuleb mõistet „prospekti olulised andmed“ selle direktiivi artikli 72 tähenduses mõista nii, et see hõlmab vähemalt kogu seda teavet.

36.

Sellist direktiivi 2009/65 artikli 72 grammatilist ja süstemaatilist tõlgendust toetab ka teleoloogiline lähenemine selle tõlgendamisel. Artikli 69 lõike 1 kohaselt on prospekti eesmärk võimaldada investoritel neile pakutavat investeeringut ning eelkõige sellega seotud riske teadlikult hinnata. Direktiivi 2009/65 artikli 69 lõige 2 tõlgendatuna koosmõjus I lisa A loendi punktiga 1.8 näeb ette, et prospekt peab sisaldama haldus-, juhtimis- ja järelevalveorganite liikmete nimesid ja ameteid ning andmeid nende põhitegevuse kohta väljaspool äriühinguna asutatud fondi, kui see on tähtis äriühinguna asutatud fondi seisukohast. ( 8 ) Vaidlus puudub selles, et tegevjuhtimisega mitteseotud liikmed on äriühingu „haldus-, juhtimis- ja järelevalveorganite liikmed“. Kohtuistungil sedastasid KFN, ESMA ja komisjon, et tegevjuhtimisega mitteseotud liikmed on hoolimata sellest, et nad ei vastuta igapäevaste juhtimisotsuste eest, kaasatud investeeringutega seotud juhatuse tasandi otsustesse. Investeerimine seisneb valikute tegemises. Nende valikute kvaliteet sõltub suuresti investeerimisotsuste tegemise eest vastutavate isikute kaliibrist ja usaldusväärsusest. Seega võivad otsustajate isikuandmed olla potentsiaalsete investorite jaoks olulised. Enamgi veel, fondiinvesteeringute suhtes otsuseid tegevate isikute õigeaegne kindlakstegemine võimaldab investoritel muu hulgas kontrollida võimalikke huvide konflikte. Kui seda teavet prospektides ei ajakohastata, halveneb investorite suutlikkus teha teadlikke otsuseid neile pakutavate investeeringute kohta.

37.

Oma kirjalikes seisukohtades leidis Saksamaa valitsus – kellega nõustusid kohtuistungil ka Invest Fund Management ja Luksemburgi valitsus –, et prospekti olulised andmed, mida tuleb ajakohastada, on vaid andmed, mis peavad olema esitatud direktiivi 2009/65 IX peatüki 3. jaos nõutavas investorile esitatavas põhiteabe dokumendis.

38.

Direktiivi 2009/65 artikli 78 lõikes 1 on sätestatud, et liikmesriigid nõuavad, et äriühinguna asutatud fond ning fondivalitseja koostavad (iga oma valitsetava lepingulise fondi kohta) lühikese dokumendi, mis sisaldab investoritele esitatavat põhiteavet, mida kirjeldatakse kui „investorile esitatavat põhiteavet“. Selle artikli 78 lõikes 2 on sätestatud, et „investorile esitatav põhiteave“ hõlmab asjaomase eurofondi peamisi näitajaid käsitlevat asjakohast teavet, mis esitatakse investoritele nii, et investorid suudaksid piisavalt mõista neile pakutava investeerimistoote olemust ja tootega seotud riske selleks, et teha põhjendatud investeerimisotsuseid. Nimetatud direktiivi artikli 78 lõike 3 kohaselt esitatakse „investorile esitatavas põhiteabes“ eurofondi identifitseerivad andmed, eurofondi investeerimiseesmärkide ja -poliitika lühikirjeldus, varasemad tulemused või vajaduse korral tulemuste prognoosid, kulud ja seotud tasud ning investeeringu riski/tulu profiil, sealhulgas asjakohased juhised ja hoiatused seoses riskidega, mis on seotud investeeringutega asjaomasesse eurofondi.

39.

Saksamaa valitsus osutab asjaolule, et direktiivi 2009/65 artikli 78 lõike 3 inglis- ja prantsuskeelne versioon kasutavad seoses esitatava teabega korduvalt sõnastust „the essential elements“ ja „les éléments essentiels“. Ta leiab, et „prospekti olulised andmed“, mida tuleb artikli 72 kohaselt ajakohastada, on „teave eurofondi kohta“, mis tuleb direktiivi artikli 78 lõike 3 punktide a–e kohaselt esitada investorile esitatava põhiteabe kujul. Direktiivi 2009/65 artikli 69 lõikes 1 on sätestatud, et prospekt sisaldab teavet, mis võimaldab investoritel neile pakutavat investeeringut ning eelkõige sellega seotud riske teadlikult hinnata. Prospekt, milles on selline ajakohane investorile esitatav põhiteave, võimaldab investoritel teha sellise teadliku otsuse.

40.

Saksamaa valitsuse hinnangul toetab see tõlgendus direktiiviga 2009/65 taotletavaid sihte ja eesmärke, sest nii investorile esitatava põhiteabe dokumendi, mis peab olema kooskõlas prospekti asjakohaste osadega, kui ka prospekti enda eesmärk on võimaldada investoril mõista investeeringuga seotud riske ning teha selle kohta teadlik otsus.

41.

Vastusena täheldaksin esiteks, et direktiivi 2009/65 artikkel 78 asub direktiivi IX peatüki 3. jaos „Investorile esitatav põhiteave“, samas kui artikkel 72 paikneb IX peatüki 1. jaos „Prospekti ja perioodiliste aruannete avaldamine“. See, et nendes sätetes ei ole vastastikku teineteisele viidatud ega kasutatud mõlemas sättes sama, sõnaselgelt määratletud terminit, näib õõnestavat Saksamaa valitsuse esitatud grammatilist tõlgendust. Lisaks sellele ei näi analüüsitavate sätete seesugust tõlgendust toetavat ka direktiivi 2009/65 teised keeleversioonid. ( 9 )

42.

Teiseks ja see on ehk olulisemgi, viitan asjaolule, et prospekti eesmärk on võrreldes investorile esitatava põhiteabe dokumendiga anda hoopis üksikasjalikumat teavet. Kuigi nende eesmärgid võivad langeda kokku osas, mis puudutab investorite teavitamist, et nad võiksid mõista investeeringuga seotud riske ja teha teadliku otsuse, on nendes kahes dokumendis esitatud teabe ulatus erinev. KFN, komisjon ja ESMA selgitasid kohtuistungil, et investorile esitatava põhiteabe dokument on kavandatud väga lühikese standardiseeritud sisuga dokumendina, mis võimaldab eelkõige jaeinvestoritel erinevaid investeerimispakkumisi võrrelda. Prospekt on aga oluliselt pikem ja annab üksikasjalikumat teavet, mistõttu aitab see rohkem just institutsioonilisi investoreid. Sellest vaatenurgast lähtudes ei ole mingit põhjust, miks ei peaks prospekti andmete ajakohastamise kohustus olema laiem kui see, mis puudutab investorile esitatava põhiteabe dokumenti. See, et direktiiviga 2009/65 kehtestatakse potentsiaalsetele investoritele teabe esitamiseks kaks erinevat korda, ei ole ka selle direktiivi eesmärkidega vastuolus.

43.

Neil põhjustel ei ole ma veendunud, et Saksamaa valitsuse pakutud lähenemine direktiivi 2009/65 käsitluse all olevate sätete tõlgendamisele on õige.

44.

Invest Fund Management väidab, et kuivõrd KFN peab juhatusse uute tegevjuhtimisega mitteseotud liikmete nimetamise heaks kiitma ja asjasse puutuvasse riigi äriregistrisse kandma, on see teave alates kande tegemise hetkest avalikult kättesaadav. Kuivõrd investorid ja potentsiaalsed investorid saavad riigi äriregistri andmetega tutvuda, on mõistlik tõlgendada direktiivi 2009/65 artiklit 72 nii, et sellega ei nähta ette kohustust seda teavet prospektis ajakohastada.

45.

Kui seadusandja tahteks oleks olnud see, et investorid lähtuvad asjasse puutuvate haldus-, juhtimis- ja kontrollorganite liikmete tuvastamiseks riigi äriregistris avalikult kättesaadavatest andmetest, oleks keeruline mõista, miks on selle teabe puhul direktiivi 2009/65 I lisa A loendi kohaselt tegemist prospekti kohustusliku miinimumnõudega. Selle järeldusega kaasneb see, et seadusandja arvates ei piisa sellest, et riikide äriregistrid kajastavad sellist ajakohast teavet. Samuti võib küsida, miks peaksid investorid kontrollima riikide äriregistreid, et teha kindlaks, kas prospektis sisalduv teave on ajakohane.

46.

Samuti leian, et on oluline, et Invest Fund Management ise näib olevat olnud seisukohal, et prospektide teavet tuleb uute tegevjuhtimisega mitteseotud liikmete nimetamise järel ajakohastada. Eelotsusetaotluse esitanud kohtu menetluses käsitletav karistus määrati seetõttu, et Invest Fund Management ajakohastas prospekte pärast seda, kui muutus oli kantud asjasse puutuvasse äriregistrisse, kuid tegi seda pärast nõutavat tähtaega, mitte seetõttu, et ta neid ei ajakohastanud.

47.

Luksemburgi valitsus on seisukohal, et kuivõrd direktiivi 2009/65 artikli 72 terminit „prospekti olulised andmed“ ei ole määratletud, peavad selle sisu määratlema liikmesriikide pädevad ametiasutused. Seejuures peaksid need ametiasutused kaaluma, kas prospekti ajakohastamine on vajalik selleks, et kajastada olulisi muudatusi, mis võivad mõjutada investorite huve. See hinnang tuleb anda juhtumipõhiselt ja kooskõlas proportsionaalsuse põhimõttega, lepitades direktiivi eesmärkidest lähtudes investorite huve fondivalitsejate omadega.

48.

Direktiivis 2009/65 ei viita miski sellele, et seadusandja soovis jätta artikli 72 termini „prospekti olulised andmed“ määratlemise liikmesriikidele või nende pädevate ametiasutuste otsustada. Nagu on selgitatud käesoleva ettepaneku punktis 30, tuleb neile sõnadele sellistel asjaoludel anda liidu õiguses autonoomne ja ühetaoline tähendus.

49.

Nii Invest Fund Management kui ka Luksemburgi valitsus väidavad, et prospektis sisalduva teabe teatud muutused võivad olla sedavõrd väikesed või ebaolulised, et ei paku investoritele mingit huvi, mistõttu ei nõua direktiivi 2009/65 artikkel 72 prospekti ajakohastamist. Sellega seoses on ZDKISDPKI artikli 56 lõikes 1 sätestatud, et ühiseks investeeringuks loodud ettevõtja prospektis sisalduvate oluliste andmete „igakordsel muutumisel“ tuleb prospekt ajakohastada. Selles võib näha Bulgaaria seadusandaja soovi kehtestada prospekti sisu ajakohastamise suhtes direktiivis 2009/65 ette nähtust rangemad reeglid, mida see õigusakt ka lubab. ( 10 ) Igal juhul, lähtudes minu seisukohtadest käesoleva ettepaneku punktis 36, leian, et käesolevas asjas asjasse puutuvat muutust ei saa kirjeldada kui ebaolulist või de minimis muutust.

50.

Poola valitsus leiab, et nii sõna „oluline“ tavatähendus kui ka direktiivi 2009/65 artikli 72 teleoloogiline tõlgendamine toetavad järeldust, mille kohaselt on prospekti olulisi andmeid kirjeldatud direktiivi artikli 69 lõike 1 teises lõigus, nimelt kui „selgesõnalist ja hõlpsasti mõistetavat selgitust fondi riskiprofiili kohta“. Alternatiivne tõlgendus, mille kohaselt on prospekti olulised andmed need, millele on viidatud direktiivi artikli 69 lõikes 2, tuleb jätta kõrvale, sest see paneks fondivalitsejatele ja äriühinguna asutatud fondidele ülemäära suured kohustused, mis ei paranda märkimisväärselt investorite kaitset. Poola valitsus viitab põhikohtuasja asjaoludele, et tuua näide teabest, mis peab prospektis sisalduma, kuid mille puhul ei ole tegemist „oluliste andmetega“, mida tuleb direktiivi 2009/65 artikli 72 kohaselt ajakohastada. Sellegipoolest nõustub ta, et liikmesriigid võivad sellega seoses kehtestada rangemaid nõudeid.

51.

Poola valitsuse esitatud lähenemine ei veena mind kahel põhjusel. Esiteks, nagu on selgitatud käesoleva ettepaneku punktides 33–35, on termini „oluline“ tavatähendusega kooskõlas see, et ta hõlmab „vähemalt I lisa A loendis ette nähtud teavet“, kuivõrd direktiivi 2009/65 artikli 69 lõike 2 kohaselt on selle puhul tegemist teabe miinimumnõuetega. Seega on mõistlik järeldada – juhul, kui puuduvad vastupidised viited –, et see teave on prospekti kontekstis „oluline“ ja seda tuleb muutumise korral ajakohastada. Teiseks ei ole Poola valitsus ega ka ükski pool, kes on esitanud Euroopa Kohtule seisukohti selle kohta, et selline tõlgendus oleks ülemäära koormav, neid väiteid põhjendanud, eelkõige viitega prospekti ajakohastamise hinnangulisele maksumusele. Ilma selliste tõenditeta on keeruline mõista, miks ei peaks käesoleval juhul eelistama investorite vaieldamatut huvi tutvuda õige, ajakohase teabega.

52.

Sellest tuleneb minu hinnangul, et direktiivi 2009/65 I lisa A loendis täpsustatud teave, mis sisaldub prospektis, kujutab endast „prospekti olulisi andmeid“ selle direktiivi artikli 72 tähenduses, mistõttu seda tuleb ajakohastada. Lähtudes sellest välja pakutud vastusest, ei ole Euroopa Kohtul vaja kolmandale eelotsuse küsimusele vastata. Seetõttu ma seda ei analüüsi.

53.

Neljanda küsimusega soovitakse teada ulatust, milles KFN on pädev määrama karistusi prospekti ajakohastamise kohustuse rikkumise eest. Nagu on selgitatud käesoleva ettepaneku punktis 22, kaasnes sellega, et Invest Fund Management jättis ajakohastamata kõigi tema hallatava viie fondi prospektid, viis eraldi trahviotsust. Eelotsusetaotluse esitanud kohus soovib teada, kas direktiivi 2009/65 artikli 99a punkt r annab KFNile õiguse selliseid karistusi määrata. ( 11 )

54.

Invest Fund Management leiab, et KFNi selline lähenemine on direktiivi 2009/65 sätetega vastuolus. Tema hinnangul on see, et ta ei ajakohastanud tema hallatava viie fondi prospekte, ühekordne rikkumine, sest on seotud sama asjaolude kogumiga, nimelt uute tegevjuhtimisega mitteseotud liikmete nimetamisega tema juhatuse liikmeteks. KFNi lähenemine on vastuolus direktiivi 2009/65 artikli 99a punktiga r, mille kohaselt saab – väidetavalt – karistusi määrata üksnes artiklite 68–82 korduva rikkumise puhul. Lisaks sellele on KFNi praktika määrata rikkumise eest karistus iga Invest Fund Managementi hallatava fondi suhtes ka ebaproportsionaalne, sest see on vastuolus direktiivi 2009/65 artikli 99a punktiga r.

55.

Invest Fund Managementi väide, mille kohaselt seisab eelotsusetaotluse esitanud kohus silmitsi üksnes ühekordse rikkumisega, ei veena mind. Direktiivi 2009/65 artiklis 68 nähakse fondivalitsejatele ette kohustus avaldada prospekt „iga tema valitsetava lepingulise fondi kohta“. Iga fondi prospekti ajakohastamata jätmine tähendab seda, et iga fondiga seoses on jäetud täitmata selle direktiivi artikli 72 kohustus prospekti ajakohastada, olenemata selgitustest, mida sellega seoses esitatakse. Sellest lähtudes leidis aset viis rikkumise juhtu, millest igaüks on seotud erineva fondiga, kujutades endast ühekordset rikkumist iga hallatava fondi kohta.

56.

Oma Euroopa Kohtule esitatud seisukohtades käsitlesid KFN, Poola valitsus ja komisjon neljandat küsimust. Minu hinnangul osutavad nad kõik õigesti asjaolule, et direktiivi 2009/65 eesmärk ei ole liikmesriikide õigusaktide täielik ühtlustamine. Nagu on välja toodud selle direktiivi põhjenduses 15, peaks liikmesriigil üldjuhul olema võimalik kehtestada direktiivis sätestatutest rangemad nõuded, eelkõige seoses tegevusloa andmise tingimuste, usaldatavusnormatiivide täitmise nõuete ning aruandluse ja prospektiga. Nimetatud direktiivi artiklis 99a on sõnaselgelt viidatud liikmesriikide õigus- ja haldusaktidele. Selle artikli sissejuhatavas lauses on selgelt sedastatud, et direktiivis 2009/65 ei ole karistamisele kuuluva nõuetele mittevastava käitumise ammendavat loetelu; seevastu on selles ette nähtud nõuetele mittevastav käitumine, mida tuleb „eelkõige“ karistada. Euroopa Kohtu väljakujunenud kohtupraktikast tuleneb, et kui liidu õigusnorme ei ole ühtlustatud karistuste valdkonnas, mida nendes õigusnormides sätestatud tingimuste rikkumise korral kohaldatakse, siis on liikmesriigid pädevad valima karistused, mida nad peavad sobivaks. ( 12 )

57.

Sellest tulenevalt lubab direktiiv 2009/65 liikmesriikidel võtta vastu rakendusaktid, mis näevad selle direktiivi artikli 72 rikkumise eest ette võrreldes artikli 99a punktis r kehtestatutega rangemad karistused, seda mõistagi tingimusel, et need karistused ei ole ebaproportsionaalsed. ( 13 ) Mind ei veena Invest Fund Managementi napisõnaline väide, mille kohaselt toob KFNi poolt põhikohtuasjas valitud lähenemine kaasa ebaproportsionaalselt suured karistused. Vastupidi, Invest Fund Managementil on iga tema hallatava fondi tegelike ja potentsiaalsete investorite ees kohustus tagada, et asjasse puutuva prospekti olulised andmed on ajakohastatud. Karistuse määramine iga prospekti ajakohastamata jätmise eest ei ole seetõttu per se ebaproportsionaalne.

58.

Seega teen ma Euroopa Kohtule ettepaneku vastata Sofiyski rayonen sadi (Sofia rajoonikohus, Bulgaaria) esitatud eelotsuse küsimustele järgmiselt: