1.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. novembri 2009. aasta direktiivi 2009/138/EÜ kindlustus- ja edasikindlustustegevuse alustamise ja jätkamise kohta (Solventsus II) artiklit 292 tuleb tõlgendada nii, et selles artiklis kasutatud mõiste „kindlustusandjalt võõrandatud vara või õigusi käsitlev pooleliolev kohtumenetlus“ hõlmab pooleliolevat kohtumenetlust, mille ese on kindlustushüvitise nõue, mille kindlustusvõtja on liikmesriigis kantud kahju eest esitanud kindlustusandja vastu, kelle suhtes on teises liikmesriigis algatatud lõpetamismenetlus.

2.

Direktiivi 2009/138 artiklit 292 tuleb tõlgendada nii, et selle liikmesriigi õigus, kus kohtumenetlus on pooleli selle artikli tähenduses, reguleerib kõiki lõpetamismenetluse mõjusid sellele kohtumenetlusele. Täpsemalt tuleb kohaldada selle liikmesriigi õigusnorme, milles esiteks on ette nähtud, et lõpetamismenetluse algatamine toob kaasa poolelioleva menetluse katkemise, teiseks on neis sätestatud, et menetluse jätkamiseks peab võlausaldaja kandma kindlustusandja passivasse oma kindlustushüvitise nõude ning kaasama asutused, kelle ülesanne on lõpetamismenetlus teostada, ja kolmandaks on neis keelatud igasuguse hüvitise väljamõistmine, kuna nende alusel on võimalik üksnes tuvastada hüvitise olemasolu ja määrata kindlaks selle suurus, kui niisugused sätted põhimõtteliselt ei sekku päritoluliikmesriigi õigusele direktiivi artikli 274 lõike 2 kohaselt antud pädevusse.