|
22.8.2022 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
C 318/3 |
Euroopa Kohtu (teine koda) 30. juuni 2022. aasta otsus (Juzgado de lo Social no 26 de Barcelona eelotsusetaotlus – Hispaania) – KM versus Instituto Nacional de la Seguridad Social (INSS)
(Kohtuasi C-625/20) (1)
(Eelotsusetaotlus - Sotsiaalpoliitika - Meeste ja naiste võrdne kohtlemine sotsiaalkindlustuse valdkonnas - Direktiiv 79/7/EMÜ - Artikli 4 lõige 1 - Kaudne diskrimineerimine soo alusel - Riigisisesed õigusnormid, mis näevad ette, et sama riikliku sotsiaalkindlustussüsteemi alusel saadud kaks või enam täieliku töövõimetuse hüvitist on kokkusobimatud - Niisuguste hüvitiste kokkusobivus, kui need kuuluvad erinevatesse riiklikesse sotsiaalkindlustusskeemidesse - Kaudse diskrimineerimise tuvastamine statistiliste andmete põhjal - Võrdluse aluseks võetavate puudutatud rühmade kindlaksmääramine - Põhjendatus)
(2022/C 318/03)
Kohtumenetluse keel: hispaania
Eelotsusetaotluse esitanud kohus
Juzgado de lo Social no 26 de Barcelona
Põhikohtuasja pooled
Kaebaja: KM
Vastustaja: Instituto Nacional de la Seguridad Social (INSS)
Resolutsioon
Nõukogu 19. detsembri 1978. aasta direktiivi 79/7/EMÜ meeste ja naiste võrdse kohtlemise põhimõtte järkjärgulise rakendamise kohta sotsiaalkindlustuse valdkonnas artikli 4 lõiget 1 tuleb tõlgendada nii, et sellega on vastuolus riigisisesed õigusnormid – mis ei võimalda sotsiaalkindlustusskeemis kindlustatud töötajatel saada kumulatiivselt kahte täieliku töövõimetuse hüvitist, kui need kuuluvad samasse sotsiaalkindlustusskeemi, kuid kumulatiivselt hüvitiste maksmine on lubatud siis, kui need hüvitised kuuluvad erinevatesse sotsiaalkindlustusskeemidesse –, kuna need normid seavad ebasoodsamasse olukorda konkreetselt naissoost töötajad võrreldes meessoost töötajatega – eelkõige selle poolest, et meessoost töötajate osakaal (kes on kindlaks määratud, võttes arvesse kõiki meesoost töötajaid, kelle suhtes kohaldatakse riigisiseseid õigusnorme), kellel on nende õigusnormide alusel võimalik hüvitisi saada kumulatiivselt, on palju suurem kui naissoost töötajate vastav osakaal –, ning et neid riigisiseseid õigusnorme ei põhjenda objektiivsed asjaolud, millel puudub igasugune seos soolise diskrimineerimisega.