Euroopa Kohtu (teine koda) 9. juuni 2022. aasta otsus (Lietuvos vyriausiasis administracinis teismas eelotsusetaotlus – Leedu) – „Baltic Master“ UAB versus Muitinės departamentas prie Lietuvos Respublikos finansų ministerijos

(Kohtuasi C-599/20) (1)

(Eelotsusetaotlus - Tolliliit - Ühenduse tolliseadustik - Määrus (EMÜ) nr 2913/92 - Artikkel 29 - Tolliväärtuse määramine - Tehinguväärtus - Artikli 29 lõike 1 punkt d - Mõiste „seotud isikud“ - Artikkel 31 - Tolliväärtuse määramisel riigisiseses andmebaasis sisalduvate andmete arvessevõtmine - Määrus (EMÜ) nr 2454/93 - Artikli 143 lõike 1 punktid b, e ja f - Olukorrad, kus isikuid peetakse seotuks - Artikkel 181a - Kahtlus deklareeritud hinna tõelevastavuses)

(2022/C 294/10)

Kohtumenetluse keel: leedu

Eelotsusetaotluse esitanud kohus

Lietuvos vyriausiasis administracinis teismas

Põhikohtuasja pooled

Kaebaja:„Baltic Master“ UAB

Teine menetlusosaline: Muitinės departamentas prie Lietuvos Respublikos finansų ministerijos

Menetluses osales: Vilniaus teritorinė muitinė

Resolutsioon

Nõukogu 12. oktoobri 1992. aasta määruse (EMÜ) nr 2913/92, millega kehtestatakse ühenduse tolliseadustik (mida on muudetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 19. detsembri 1996. aasta määrusega (EÜ) nr 82/97), artikli 29 lõike 1 punkti d ja komisjoni 2. juuli 1993. aasta määruse (EMÜ) nr 2454/93, millega kehtestatakse rakendussätted nõukogu määrusele (EMÜ) nr 2913/92 (mida on muudetud komisjoni 8. jaanuari 1999. aasta määrusega (EÜ) nr 46/1999), artikli 143 lõike 1 punkte b, e ja f tuleb tõlgendada nii, et:

—	ostjat ja müüjat ei saa õiguslikult seisundilt äripartneriteks või otsese või kaudse de jure kontrollisuhte tõttu seotuks pidada olukorras, kus sellise seose tõendamiseks puuduvad dokumendid;

—

ostjat ja müüjat saab pidada otsese või kaudse de facto kontrollisuhte tõttu seotuks olukorras, kus kõnealuste tehingute sõlmimise asjaolud ei ole objektiivsete tõendite põhjal käsitatavad viitavana mitte üksnes sellele, et ostja ja müüja vahel on tihe usaldussuhe, vaid ka sellele, et üks neist saab kehtestada teisele piiranguid või teda suunata või kolmas isik saab mõlemat selliselt kontrollida.

Määruse nr 2913/92 (mida on muudetud määrusega nr 82/97) artikli 31 lõiget 1 tuleb tõlgendada nii, et sellega ei ole vastuolus see, kui juhul, kui imporditud kauba tolliväärtust ei olnud võimalik määrata selle artiklite 29 ja 30 alusel, määrati see riigisisese andmebaasi tolliväärtuse andmete põhjal niisuguste sama päritoluga kaupade kohta, mis ei ole küll „sarnased“ määruse nr 2454/93 (mida on muudetud määrusega nr 46/1999) artikli 142 lõike 1 punkti d tähenduses, kuid kuuluvad sama TARICi koodi alla.

(1) ELT C 35, 1.2.2021.