|
10.5.2022 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
C 191/3 |
Euroopa Kohtu (teine koda) 17. märtsi 2022. aasta otsus (Landesarbeitsgericht Berlin-Brandenburgi eelotsusetaotlus – Saksamaa) – NP versus Daimler AG, Mercedes-Benz Werk Berlin
(Kohtuasi C-232/20) (1)
(Eelotsusetaotlus - Sotsiaalpoliitika - Direktiiv 2008/104/EÜ - Renditöö - Artikli 1 lõige 1 - Ajutiselt lähetamine - Mõiste - Olemasolevale ametikohale püsivalt asumine - Artikli 5 lõige 5 - Üksteisele järgnevad lähetused - Artikkel 10 - Karistused - Artikkel 11 - Tööturu osapoolte tehtav erand liikmesriigi seadusandja kehtestatud maksimaalsest kestusest)
(2022/C 191/03)
Kohtumenetluse keel: saksa
Eelotsusetaotluse esitanud kohus
Landesarbeitsgericht Berlin-Brandenburg
Põhikohtuasja pooled
Hageja ja apellatsioonkaebuse esitaja: NP
Kostja ja vastustaja apellatsioonimenetluses: Daimler AG, Mercedes-Benz Werk Berlin
Resolutsioon
|
1. |
Euroopa Parlamendi ja nõukogu 19. novembri 2008. aasta direktiivi 2008/104/EÜ renditöö kohta artikli 1 lõiget 1 tuleb tõlgendada nii, et selles sättes kasutatud väljendiga „ajutiselt“ ei ole vastuolus see, kui töötaja, kellel on rendiagentuuriga tööleping või töösuhe, lähetatakse kasutajaettevõtja juurde, et täita ametikoht, mis on püsivalt olemas ja mida ei täideta kellegi asendamiseks. |
|
2. |
Direktiivi 2008/104 artikli 1 lõiget 1 ja artikli 5 lõiget 5 tuleb tõlgendada nii, et kui renditöötaja üksteisele järgnevaid lähetamisi kasutajaettevõtja juurde samale töökohale pikendatakse nii, et lähetused kestavad 55 kuud, siis on tegemist niisuguste lähetuste vääriti kohaldamisega, kui sama renditöötaja üksteisele järgnevad lähetused samas kasutajaettevõtjas viivad lõpuks selleni, et selle ettevõtja juures töötamise aeg on pikem sellest, mida võib mõistlikult kvalifitseerida ajutiseks, arvestades selle sektori kõiki eripärasid ja riigisisese õigusraamistiku konteksti, ilma et oleks esitatud ühtegi objektiivset selgitust tõsiasja kohta, et asjaomane kasutajaettevõtja kasutab üksteisele järgnevaid renditöölepinguid – mida peab kindlaks tegema liikmesriigi kohus. |
|
3. |
Direktiivi 2008/104 tuleb tõlgendada nii, et sellega on vastuolus riigisisesed õigusnormid, mis määravad kindlaks renditöötaja samas kasutajaettevõtjas lähetamise maksimaalse kestuse, kui need õigusnormid seal sisalduva üleminekusättega välistavad selle kestuse arvutamisel nende ajavahemike arvessevõtmise, mis eelnesid niisuguste õigusnormide jõustumisele, ja jätavad liikmesriigi kohtu ilma võimalusest võtta arvesse renditöötaja lähetamise tegelikku kestust, et teha kindlaks, kas see lähetamine on ajutise iseloomuga selle direktiivi tähenduses – mida peab kontrollima liikmesriigi kohus. Üksnes eraõiguslike isikute vahelist vaidlust lahendav liikmesriigi kohus ei ole kohustatud ainuüksi liidu õiguse alusel jätma kohaldamata üleminekusätte, mis on vastuolus liidu õigusega. |
|
4. |
Direktiivi 2008/104 artikli 10 lõiget 1 tuleb tõlgendada nii, et kui puudub riigisisene õigusnorm, mille eesmärk on määrata karistus direktiivi järgimata jätmise eest rendiagentuuride või kasutajaettevõtjate poolt, siis ei või renditöötaja tuletada liidu õigusest subjektiivset õigust töösuhte tekkimisele kasutajaettevõtjaga. |
|
5. |
Direktiivi 2008/104 tuleb tõlgendada nii, et sellega ei ole vastuolus riigisisesed õigusnormid, mis annavad tööturu osapooltele õiguse teha tööjõudu kasutavate ettevõtjate haru tasandil erandeid selliste õigusnormidega kehtestatud maksimaalsest renditöötaja lähetamise kestusest. |