|
13.12.2021 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
C 502/7 |
Euroopa Kohtu (kaheksas koda) 14. oktoobri 2021. aasta otsus (Bundesfinanzhofi eelotsusetaotlus – Saksamaa) – E versus Finanzamt N (C-45/20) ja Z versus Finanzamt G (C-46/20)
(Liidetud kohtuasjad C-45/20 ja C-46/20) (1)
(Eelotsusetaotlus - Käibemaks - Direktiiv 2006/112/EÜ - Artikkel 167, artikli 168 punkt a, artikkel 250 ja artikkel 252 - Sisendkäibemaksu mahaarvamine - Kinnisasi - Töötuba - Fotogalvaaniline seade - Liigitusotsus, mis annab mahaarvamisõiguse - Liigitusotsusest teatamine - Mahaarvamisõiguse kasutamise õigust lõpetav tähtaeg - Maksumaksja isikliku vara hulka liigitumise eeldus, kui liigitusotsusest ei ole teatatud - Neutraalsuse põhimõte - Õiguskindluse põhimõte - Võrdväärsuse ja proportsionaalsuse põhimõte)
(2021/C 502/10)
Kohtumenetluse keel: saksa
Eelotsusetaotluse esitanud kohus
Bundesfinanzhof
Põhikohtuasja pooled
Kaebuse esitajad: E (C-45/20), Z (C-46/20)
Vastustajad: Finanzamt N (C-45/20), Finanzamt G (C-46/20)
Resolutsioon
Nõukogu 28. novembri 2006. aasta direktiivi 2006/112/EÜ, mis käsitleb ühist käibemaksusüsteemi (muudetud nõukogu 22. detsembri 2009. aasta direktiiviga 2009/162/EL), artikli 168 punkti a koostoimes muudetud direktiivi artikliga 167 tuleb tõlgendada nii, et sellega ei ole vastuolus riigisisesed õigusnormid, mida liikmesriigi kohus tõlgendab nii, et kui maksukohustuslasel on õigus otsustada kauba arvamine oma ettevõtte vara hulka ja kui hiljemalt iga-aastase käibedeklaratsiooni esitamiseks seadusega ette nähtud tähtaja lõpuks ei ole liikmesriigi pädevale maksuhaldurile edastatud sõnaselget otsust või piisavaid tõendeid, et ta saaks tuvastada kauba sellise liigitamise, võib ta keelduda selle kaubaga seotud käibemaksu mahaarvamise lubamisest, lugedes kauba arvatuks maksukohustuslase isikliku vara hulka, välja arvatud juhul, kui konkreetsetest õigusnormidest, mille alusel seda võimalust saab kasutada, ilmneb, et see ei ole proportsionaalsuse põhimõttega kooskõlas.