2.12.2019   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 406/34


23. septembril 2019 esitatud hagi – DD versus FRA

(kohtuasi T-632/19)

(2019/C 406/44)

Kohtumenetluse keel: inglise

Pooled

Hageja: DD (esindajad: advokaadid L. Levi ja M. Vandenbussche)

Kostja: Euroopa Liidu Põhiõiguste Amet (FRA)

Nõuded

Hageja palub Üldkohtul:

mõista hageja kasuks välja hüvitis tekitatud mittevaralise kahju eest, nagu seda on kirjeldatud käesolevas hagis ning mis ex aequo et bono hinnatuna on 100 000 eurot;

tühistada Euroopa Liidu Põhiõiguste Ameti (FRA) direktori 19. novembri 2018. aasta otsus, millega jäeti rahuldamata personalieeskirjade artikli 90 lõike 1 kohane hageja kaebus;

vajadusel tühistada FRA direktori 12. juuni 2019. aasta otsus, millega jäeti rahuldamata personalieeskirjade artikli 90 lõike 2 kohane hageja kaebus, mille hageja esitas eespool nimetatud 19. novembri 2018. aasta otsuse peale;

mõista kõik kohtukulud välja kostjalt.

Väited ja peamised argumendid

Hagi põhjenduseks esitab hageja kuus väidet.

1.

Esimene väide, et kostja ei kuulanud hagejat ära ega võtnud otsust vastu personalieeskirjade IX lisa artikli 3 kohaselt pärast Avaliku Teenistuse Kohtu 8. oktoobri 2015. aasta kohtuotsust DD vs. Euroopa Liidu Põhiõiguste Amet (EU:F:2015:118).

2.

Teine väide, et haldusuurimist ja esialgset distsiplinaarmenetlust alustati nõuetevastaselt.

3.

Kolmas väide, et kostja ei hüvitanud hagejale mittevaralist kahju, mis tulenes hoiatuse kohta tehtud otsusest, mille Avaliku Teenistuse Kohus tühistas eespool nimetatud otsuses.

4.

Neljas väide, et kostja ei ole täitnud eespool viidatud Avaliku Teenistuse Kohtu otsusest ega läbi viinud distsiplinaarmenetluse eelset menetlust mõistliku aja jooksul ja nõuetekohase hoolsusega.

5.

Viies väide, et haldusuurimise alustamine ja läbiviimisega on rikutud määrust (EÜ) nr 45/2001, (1) ELi personalieeskirju ja õigust eraelu asutamisele (Euroopa Liidu põhiõiguste harta artikkel 7).

6.

Kuues väide, et kostja tegi hageja suhtes korduvalt alusetuid, laimavaid ja solvavaid märkusi, mis kujutavad endast res judicata põhimõtte, süütuse presumptsiooni ja hoolitsemiskohustuse rikkumist.


(1)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. detsembri 2000. aasta määrus (EÜ) nr 45/2001 üksikisikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ühenduse institutsioonides ja asutustes ning selliste andmete vaba liikumise kohta (EÜT 2001, L 8, lk 1; ELT eriväljaanne 13/26, lk 102).