—

tühistada nõukogu 27. mai 2016. aasta otsus (ÜVJP) 2016/850, millega muudetakse otsust 2013/255/ÜVJP, mis käsitleb Süüria vastu suunatud piiravaid meetmeid;

—

tühistada nõukogu 27. mai 2016. aasta rakendusmäärus (EL) 2016/840, millega rakendatakse määrust (EL) nr 36/2012, mis käsitleb piiravaid meetmeid seoses olukorraga Süürias;

—

tühistada nõukogu 29. mai 2017. aasta otsus (ÜVJP) 2017/917, millega muudetakse otsust 2013/255/ÜVJP, mis käsitleb Süüria vastu suunatud piiravaid meetmeid;

—

tühistada nõukogu 29. mai 2017. aasta rakendusmäärus (EL) 2017/907, millega rakendatakse määrust (EL) nr 36/2012, mis käsitleb piiravaid meetmeid seoses olukorraga Süürias;

—

tühistada nõukogu 10. juuli 2017. aasta rakendusotsus (ÜVJP) 2017/1245, millega rakendatakse otsust 2013/255/ÜVJP, mis käsitleb Süüria vastu suunatud piiravaid meetmeid;

—

tühistada nõukogu 10. juuli 2017. aasta rakendusmäärus (EL) 2017/1241, millega rakendatakse määrust (EL) nr 36/2012, mis käsitleb piiravaid meetmeid seoses olukorraga Süürias;

—

tühistada nõukogu 28. mai 2018. aasta otsus (ÜVJP) 2018/778, millega muudetakse otsust 2013/255/ÜVJP, mis käsitleb Süüria vastu suunatud piiravaid meetmeid;

—

tühistada nõukogu 28. mai 2018. aasta rakendusmäärus (EL) 2018/774, millega rakendatakse määrust (EL) nr 36/2012, mis käsitleb piiravaid meetmeid seoses olukorraga Süürias;

—

tühistada nõukogu 17. mai 2019. aasta otsus (ÜVJP) 2019/806, millega muudetakse otsust 2013/255/ÜVJP, mis käsitleb Süüria vastu suunatud piiravaid meetmeid;

—

tühistada nõukogu 27. mai 2019. aasta rakendusmäärus (EL) 2019/798, millega rakendatakse määrust (EL) nr 36/2012, mis käsitleb piiravaid meetmeid seoses olukorraga Süürias;

—

sellest tulenevalt

1.

Esimene väide, et on rikutud ELTL artikli 296 teisest lõigust tulenevat põhjendamiskohustust. Hageja heidab Euroopa Liidu Nõukogule ette ebamääraseid ja üldiseid põhjendusi, milles ei märgita täpselt ja konkreetselt põhjuseid, miks ta on oma kaalutlusõigust kasutades jõudnud seisukohale, et hageja suhtes tuleb vaidlusalused piiravad meetmed võtta. Nii ei ole nõukogu tuginenud ühelegi konkreetsele ja objektiivsele asjaolule, mida saaks hagejale ette heita ning millega võiks asjassepuutuvaid meetmeid põhjendada.

2.

Teine väide, et põhiõiguste piiramisel on rikutud proportsionaalsuse põhimõtet. Hageja väidab, et vaidlustatud meede tuleb tunnistada tühiseks, kuna see on seatud eesmärgi suhtes ebaproportsionaalne ning riivab ülemääraselt tema ettevõtlusvabadust ja õigust omandile, mis on ette nähtud vastavalt Euroopa Liidu põhiõiguste harta artiklites 16 ja 17. Ebaproportsionaalsus tuleneb sellest, et meede puudutab kogu mõjutavat majandustegevust ilma muude kriteeriumideta.

3.

Kolmas väide, et on tehtud ilmne hindamisviga ja puuduvad tõendid. Väljakujunenud kohtupraktika kohaselt on harta artikliga 47 tagatud kohtuliku kontrolli tõhususe eelduseks eelkõige, et nende põhjenduste õiguspärasuse kontrollimisel, millel rajaneb otsus kanda isiku nimi nende isikute loetellu, kelle suhtes kohaldatakse piiravaid meetmeid, või jätta see nimi sinna loetellu, tagab liidu kohus, et see otsus, mis puudutab seda isikut isiklikult, põhineb piisavalt kindlal faktilisel alusel. Hageja sõnul tuleb lõplikult tagasi lükata nõukogu väited, mis puudutavad „tihedaid sidemeid režiimiga“ ja väidetavat vahendaja rolli režiimi ja ISILi naftatehingutes, kuna neil väidetel pole mingit alust ja nende tõendamiseks pole mingisuguseid fakte.

4.

Neljas väide puudutab kahjuhüvitist, sest teatavate tõendamata raskete tegude süükspanemine tekitab hagejale ja tema perekonnale riske, mis väljenduvad tekkinud kahju suuruses ning mille tõttu on tema kahju hüvitamise nõue põhjendatud.