|
1.4.2019 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
C 122/22 |
4. veebruaril 2019 esitatud hagi — Vlaamse Gemeenschap ja Vlaams Gewest versus parlament ja nõukogu
(kohtuasi T-66/19)
(2019/C 122/25)
Kohtumenetluse keel: hollandi
Pooled
Hageja: Vlaamse Gemeenschap ja Vlaams Gewest (esindajad: advokaadid T. Eyskens, N. Bonbled ja P. Geysens)
Kostjad: Euroopa Parlament ja Euroopa Liidu Nõukogu
Nõuded
Hageja palub Üldkohtul:
|
— |
tunnistada hagi vastuvõetavaks ja põhjendatuks; |
|
— |
tühistada määrus (EL) 2018/1724; |
|
— |
mõista kohtukulud välja Euroopa Parlamendilt ja nõukogult. |
Väited ja peamised argumendid
Hagi põhjenduseks esitavad hagejad viis väidet.
|
1. |
Esimene väide: ELL artikli 4 lõike 2 rikkumine Määrusega (EL) 2018/1724 (1) ette nähtud keelenõuded on vastuolus haldusasjades kehtestatud sisemise keelekorraldusega, mis on sätestatud Belgia põhiseaduses. See sisemine keeli puudutav kord on osa Belgia riigi poliitilistest ja põhiseaduslikest põhistruktuuridest ning kuulub Belgia riigi rahvusliku identiteedi juurde. Määrus 2018/1724 on seetõttu vastuolus ELL artikli 4 lõikega 2, mille kohaselt peab liit austama liikmesriikide rahvuslikku identiteeti. |
|
2. |
Teine väide: rikutud on ELL artikli 5 lõikeid 1 ja 4 ning protokolli nr 2 subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõtte kohaldamise kohta Määrusega 2018/1724 ette nähtud keelenõuded ei ole kooskõlas pädevuse andmise põhimõttega (1) ega ka mitte proportsionaalsuse põhimõttega (2).
|
|
3. |
Kolmas väide: rikutud on ELL artikli 3 lõiget 3, Euroopa Liidu põhiõiguste harta artiklit 22, keele alusel diskrimineerimise keelu üldpõhimõtet ja liikmesriikide võrdse kohtlemise põhimõtet Määrusega 2018/1724 on rikutud ELL artikli 3 lõiget 3, harta artiklit 22, keele alusel diskrimineerimise keelu üldpõhimõtet ja liikmesriikide võrdse kohtlemise põhimõtet, kuna see võtab kodanikelt, kes soovivad asuda elama muusse liikmesriiki kui nende enda liikmesriik, motivatsiooni õppida selle riigi ametlikku keelt või ühte ametlikest keeltest, ning kuna see näeb ette üheainsa töökeele üldise kasutamise kohustuse, kusjuures sellest keelest saab nii de facto Euroopa ametiasutuste ja avaliku halduse keel. |
|
4. |
Neljas väide: rikutud on õiguskindluse ja normatiivse selguse üldpõhimõtteid ning samuti Euroopa Parlamendi, Euroopa Liidu Nõukogu ja Euroopa Komisjoni 13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelise kokkuleppe punkti 2 Määrusega 2018/1724 liikmesriikidele ette nähtud keelenõuded on ilmselgelt vastuolus selguse, täpsuse, ettenähtavuse ja järjekindluse põhimõtetega. Määrusega 2018/1724 pandud tõlkimiskohustus ei ole selge, täpne, ettenähtav ja järjekindel seoses keelega, millesse tuleb tõlkida. |
|
5. |
Viies väide: rikutud on ELTL artikli 291 lõiget 2 Määruses 2018/1724 ette nähtud tõlkimiskohustuse täitmine eeldab, et kindlalt ja selgelt saab tuvastada, millisesse keelde tuleb tõlkida. Määruse 2018/1724 institutsioone puudutavad normid on sellega seoses ka väga ebaselged. Määrus 2018/1724 ei ole ka ELTL artiklis 291 ja määruses (EL) nr 182/2012 (2) („komiteemenetluse määrus“) ette nähtud hapra institutsionaalse tasakaaluga kooskõlas, kuna need normid võimaldavad Euroopa Komisjonil tegelikult mööda hiilida määruse nr 182/2012 järgsest menetlusest ja võtta normid vastu mitteametlikult. |
(1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 2. oktoobri 2018. aasta määrus (EL) 2018/1724, millega luuakse ühtne digivärav teabele ja menetlustele ning abi- ja probleemilahendamisteenustele juurdepääsu pakkumiseks ning millega muudetakse määrust (EL) nr 1024/2012 (ELT 2018, L 295, lk 1).
(2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. veebruari 2011. aasta määrus (EL) nr 182/2011, millega kehtestatakse eeskirjad ja üldpõhimõtted, mis käsitlevad liikmesriikide läbiviidava kontrolli mehhanisme, mida kohaldatakse komisjoni rakendamisvolituste teostamise suhtes (ELT 2011, L 55, lk 13).