1.4.2019   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 122/20


24. jaanuaril 2019 esitatud hagi — Acron jt versus komisjon

(kohtuasi T-45/19)

(2019/C 122/23)

Kohtumenetluse keel: inglise

Pooled

Hagejad: Acron OAO (Veliky Novgorod, Venemaa), Dorogobuzh OAO (Dorogobuzh, Venemaa), Acron Switzerland AG (Baar, Šveits) (esindajad: advokaadid T. De Meese, J. Stuyck ja A. Nys)

Kostja: Euroopa Komisjon

Nõuded

Hagejad paluvad Üldkohtul:

tühistada komisjoni 12. novembri 2018. aasta rakendusotsus (EL) 2018/1703 (1) ja

mõista kohtukulud välja kostjalt.

Väited ja peamised argumendid

Hagi põhjenduseks esitavad hagejad kolm väidet.

1.

Esimene väide, et kostja rikkus oma rahvusvahelisi kohustusi, mis tähendab lepingu rikkumist, ja jättis piisavalt põhjendamata oma seisukoha, mille põhjal Vene Föderatsioon ei täida temal Maailma Kaubandusorganisatsiooni (WTO) raames lasuvaid kohustusi.

Hagejad väidavad, et kostja jättis hagejate dumpingumarginaali arvutamisel arvestamata Vene Föderatsiooni Maailma Kaubandusorganisatsiooni liikmelisusega. Kostja peab ammooniumnitraadi impordile kehtestatud tollimaksude üle vaatamisel arvestama kohustustega, mida Vene Föderatsioon on seoses gaasi hinnaga võtnud. Kuna kostja väitis, et Vene Föderatsioon ei ole järginud WTOga ühinemise protokolli, rikkus kostja üldise tolli- ja kaubanduskokkuleppe artiklit 4 ja WTO dumpinguvastase lepingu artiklit 2. Seda tehes rikkus ta oma rahvusvahelisi kohustusi, mis tähendab lepingu rikkumist.

2.

Teine väide, et kostja tegi ilmse hindamisvea ja jättis esitamata piisavad põhjendused, millega ta rikkus hagejate kaitseõigusi, kui ta leidis, et hagejate osutatud asjaolude muutumine ei ole kestev.

Hagejad väidavad, et teise väite raames esineb vaidlustatud otsuse kaks erinevat tühistamise põhjust. Mõlemad põhjused on seotud eksliku järeldusega, et asjaolude muutumine ei ole kestev.

Igal juhul on kostja rikkunud ELTL arktilist 296 tulenevat põhjendamiskohustust, kuna ta jättis vaidlustatud otsuse selgel ja ühemõttelisel viisil põhjendamata.

3.

Kolmas väide, et kostja rikkus Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2016/1036 (2) artikli 19 lõiget 2 ja artikli 20 lõiget 2 ning hagejate kaitseõigusi, ning aitas dumpingu arvutamata jätmisega kaasa õiguskindluse puudumisele.

Kostja ei teavitanud hagejate lõpliku dumpingumarginaali arvutust, kuigi selle arvutuse alusel on tuvastatud dumpingu jätkumine ja olemasolu, asjaolude muutumise kestvus, ja otsustatud osalise vahepealse läbivaatamise lõpetamine. Kui kostja oleks arvutusest teavitanud, oleks see võimaldanud hagejatel tõhusamalt kaitsta oma õigusi seoses dumpingu arvutuse ja dumpingu kui sellise tuvastamisega, sealhulgas argumendiga, mis puudutab algsel uurimisel kasutatud arvutamise metoodikat, millel võis olla märkimisväärne mõju nende õiguslikule seisundile.

Hagejad väidavad, et kostja rikkus määruse 2016/1036 artikli 19 lõiget 2 ja artikli 20 lõiget 2, hagejate kaitseõigusi ja õiguskindluse põhimõtet, kui ta jättis hagejatele esitamata tõsiseltvõetava kokkuvõtte uurimisel kogutud tõenditest või kaalutlustest, mille põhjal kostja tegi hagejate dumpingumarginaali muutmise ettepaneku. Hagejad väidavad, et kuna kostja jättis neile dumpingumarginaali arvutuse esitamata, rikkus kostja hagejate kaitseõigusi ja õiguskindluse põhimõtet.


(1)  Komisjoni 12. novembri 2018. aasta rakendusotsus (EL) 2018/1703, millega lõpetatakse Venemaalt pärit ammooniumnitraadi importi käsitlev osaline vahepealne läbivaatamine (ELT L 285, 13.11.2018, lk 97).

(2)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 8. juuni 2016. aasta määrus (EL) 2016/1036 kaitse kohta dumpinguhinnaga impordi eest riikidest, mis ei ole Euroopa Liidu liikmed (ELT 2016, L 176, 30.6.2016, lk 21).