18.3.2019   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 103/48


8. jaanuaril 2019 esitatud hagi – Tšehhi Vabariik versus komisjon

(Kohtuasi T-13/19)

(2019/C 103/63)

Kohtumenetluse keel: tšehhi

Pooled

Hageja: Tšehhi Vabariik (esindajad: M. Smolek, J. Vláčil ja O. Serdula)

Kostja: Euroopa Komisjon

Nõuded

Hageja palub Üldkohtul:

tuvastada, et Euroopa Komisjon on rikkunud Euroopa Liidu lepingu artikli 4 lõikest 3 tulenevaid kohustusi koostoimes Euroopa Liidu põhiõiguste harta artikliga 47, kuna ta ei algatanud seoses Tšehhi Vabariigi poolt traditsiooniliste omavahendite tingimusliku kättesaadavaks tegemisega summas 40 482 255 CZK Tšehhi Vabariigi vastu rikkumismenetlust ning ei maksnud ka vaidlusalust summat tagasi, ja

mõista kohtukulud välja Euroopa Komisjonilt.

Väited ja peamised argumendid

Hagi põhjenduseks esitab hageja ühe väite.

Tšehhi Vabariik on seisukohal, et Euroopa Komisjoni kohustus eespool viidatud tähenduses tegutseda tuleneb Euroopa Liidu lepingu artikli 4 lõikes 3 sätestatud lojaalse koostöö põhimõttest koostoimes õigusega tõhusale õiguskaitsevahendile Euroopa Liidu põhiõiguste harta artikli 47 tähenduses.

Kuna Euroopa Kohtu praktika (1) kohaselt saab liikmesriigi ja komisjoni vahelist vaidlust traditsiooniliste omavahendite valdkonnas lahendada ainult Euroopa Kohus liikmesriigi kohustuste rikkumise menetluse raames, peab komisjon pärast tingimusliku makse tegemist algatama viivitamata selle menetluse või tagastama selle makse, kui ta ei leia rikkumismenetluse algatamist õigustavaid põhjendusi.

Tšehhi Vabariik maksis kõnealuse summa Euroopa Komisjoni arvele 2015. aastal. Kuid komisjon ei algatanud käesolevas asjas Tšehhi Vabariigi vastu rikkumismenetlust ega tagastanud tingimuslikult makstud summat, kuigi Tšehhi Vabariik palus ametlikult seda teha. Seetõttu leiab Tšehhi Vabariik, et komisjoni tegevusetuse tuvastamise tingimused on täidetud.


(1)  Vrd 25. oktoobri 2017. aasta kohtuotsust, Slovakkia vs. komisjon (C-593/15 P ja C-594/15 P, EU:C:2017:800), ning 25. oktoobri 2017. aasta kohtuotsust, Rumeenia vs. komisjon (C-599/15 P, EU:C:207:801).