Kohtuasi T‑849/19

Leonardo SpA

versus

Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Amet

Üldkohtu (üheksas koda laiendatud koosseisus) 26. jaanuari 2022. aasta otsus

Teenuste hanked – Hankemenetlus – Õhuseireteenused – Tühistamishagi – Põhjendatud huvi puudumine – Vastuvõetamatus – Lepinguväline vastutus

1. Tühistamishagi – Füüsilised või juriidilised isikud – Põhjendatud huvi – Hankemenetlus – Õhuseireteenused – Kaugjuhitava õhusõiduki süsteem – Hanketeade – Hankija otsus, mis saadeti pakkujatele – Väidetavalt diskrimineerivate tehniliste kirjelduste tõttu hankemenetluses osalemata jätnud äriühingu hagi – Nende kirjelduste diskrimineerivuse tõendamata jätmine – Põhjendatud huvi puudumine – Vastuvõetamatus

   (ELTL artikkel 263; nõukogu direktiiv 89/665, artikli 1 lõige 3)

   (vt punktid 23–29, 31–39)

2. Lepinguväline vastutus – Tingimused – Õigusvastase aktiga tekitatud tegelik ja kindel kahju – Mõiste – Võimaluse kaotamine – Hõlmamine – Tingimused

   (ELTL artikli 340 teine lõik)

   (vt punktid 46–52)

Kokkuvõte

Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Amet (Frontex) kuulutas 18. oktoobri 2019. aasta hanketeatega ( 1 ) välja hankemenetluse ( 2 ) (edaspidi „vaidlustatud hanketeade“), et hankida keskmise lennukõrguse ja pika lennukestvusega kaugjuhitava Euroopa õhusõidukisüsteemi vahendusel osutatavaid mereala õhuseire teenuseid.

Hageja Leonardo SpA, lennundussektoris tegutsev äriühing, ei osalenud vaidlustatud hanketeate alusel korraldatud hankemenetluses.

Pakkumuste hindamise komisjon esitas 31. mail 2020 oma hindamisaruande vastutavale eelarvevahendite käsutajale, kes kiitis pakkumuste hindamise protokolli heaks ja allkirjastas hankelepingu sõlmimise otsuse (edaspidi „vaidlustatud hankelepingu sõlmimise otsus“).

Seejärel esitas hageja Üldkohtule esiteks nõude tühistada vaidlustatud hanketeade ja selle lisad ( 3 ) ning vaidlustatud edukaks tunnistamise otsus ning teiseks nõude hüvitada kahju, mis talle kõnealuse hankemenetluse õigusvastasuse tõttu tekkis ( 4 ).

Üldkohus jättis laiendatud koosseisuga koja otsusega hageja hagi tervikuna rahuldamata. Selle kohtuasja peamine eripära seisneb selles, et tühistamishagi on esitatud hanketeate ja selle lisade peale ning selle esitas ettevõtja, kes selle teatega välja kuulutatud hankemenetluses ei osalenud. Küsimust, kas niisugune hagi on vastuvõetav, ei ole varem käsitletud.

Üldkohtu hinnang

Esimesena märkis Üldkohus vaidlustatud aktide tühistamise nõuete vastuvõetavust analüüsides, et – arvestades hageja väidet, et ta ei osalenud kõnealuses hankemenetluses, sest tehnilised tingimused takistasid teda pakkumust esitamast – küsimus on selles, kas neil asjaoludel on tal selle hankemenetluse vastu ELTL artikli 263 tähenduses põhjendatud huvi. Sellega seoses tuletas Üldkohus meelde, et Euroopa Kohus on eelotsuses asunud seisukohale, et kuna sellise ettevõtja kaebeõigust, kes pole pakkumust esitanud, tunnustatakse vaid erandina, ei saa pidada liigseks nõuda, et ta tõendaks, et hanketingimused muudavad koguni pakkumuse esitamise võimatuks ( 5 ). Kuigi see kohtuotsus tehti vastuseks eelotsuse küsimusele direktiivi 89/665 ( 6 ) sätete tõlgendamise kohta ja direktiiv on siduv üksnes liikmesriikidele, leidis Üldkohus, et selles pakutud lahendust saab mutatis mutandis kohaldada ka sellises olukorras nagu kõnealune kohtuasi, kus hageja väidab, et Euroopa Liidu ameti algatatud hankemenetluse dokumentide tehnilised kirjeldused – tema vaidlustatud tehniline kirjeldus – takistasid teda pakkumust esitamast. Seepärast tuli Üldkohtu hinnangul kindlaks teha, kas hageja on tõendanud, et teda takistati pakkumust esitamast, ja kas tal on seega põhjendatud huvi.

Selles osas märkis Üldkohus seoses kõnealuse hankemenetlusega esiteks, et sellele menetlusele eelnes 2017. aastal algatatud hankemenetlus FRONTEX/OP/800/2017/JL, mille eesmärk oli teha katseid kahte liiki kaugjuhitava õhusõiduki süsteemidega (RPAS). See hange oli jagatud kaheks hankeosaks ja hageja tunnistati teises hankeosas edukaks. Pärast seda, kui need lepingud olid täidetud, viis Frontex läbi üksikasjaliku hindamise ja määras hindamisaruannete põhjal kindlaks nõuded, mis esitati hagiavalduses nimetatud vaidlustatud hanketeates, sellele lisatud aktides, küsimustes ja vastustes ning teabekoosoleku protokollis, ja mille hulgas olid ka nõuded, mida hageja peab diskrimineerivaks. Need nõuded määratleti Üldkohtu hinnangul seega protsessi lõpus, mis toimus etappidena, mille käigus saadud tagasiside võimaldas Frontexil hinnata nende nõuete vajalikkust üksikasjalikult ja hoolikalt.

Teiseks tuli Üldkohtu sõnul tõdeda, et – kuigi hageja kinnitab, et „hankemenetluse eeskirjad sisaldavad contra legem ja põhjendamatuid tingimusi, mis kujutavad endast potentsiaalsete konkurentide jaoks tehniliselt teostamatuid nõudmisi“ – kolm ettevõtjat esitasid pakkumuse ning vähemalt kaks neist vastasid kõikidele tehnilistele kirjeldustele, sest leping sõlmiti nendega.

Kolmandaks leidis Üldkohus, et hageja ei tõendanud, et tehnilist kirjeldust kohaldati tema suhtes teiste osalejatega võrreldes erinevalt, ega üldisemalt seda, et teda on koheldud erinevalt, kuigi tema olukord oli sama, mis teistel osalejatel.

Neljandaks tõdes Üldkohus hageja kinnituse kohta, et tema osalemine muudeti „võimatuks“ või et selle tingimuseks oli „finantskoormus, mis on nii suur, et see kahjustab konkurentsivõimelise pakkumuse tegemist“, et see väide ei tõenda tema ühelgi moel diskrimineerimist.

Neil asjaoludel leidis Üldkohus, et hageja ei ole tõendanud, et kõnealuses hankemenetluses esitatud nõuded võisid olla tema suhtes diskrimineerivad. Seega ei ole hageja tõendanud, et teda takistati pakkumust esitamast, mistõttu ei ole ta põhjendanud ka huvi nõuda, et vaidlustatud aktid tühistataks. Seetõttu jättis Üldkohus nende aktide tühistamisnõuded ning sellest johtuvalt ka hankelepingu sõlmimise otsust puudutavad nõuded vastuvõetamatuse tõttu läbi vaatamata, ilma et oleks olnud vaja teha otsust vaidlustatava akti olemasolu tingimuste, hageja kaebeõiguse ning taotletud menetlustoimingute vajalikkuse kohta.

Teisena tuletas Üldkohus kahju hüvitamise nõuet analüüsides meelde, et mis puutub kahju tegelikkusse, siis liit on vastutav ainult juhul, kui hagejal on tõepoolest tekkinud „tegelik ja kindel“ kahju. Järelikult on hagejal kohustus esitada liidu kohtule tõendid sellise kahju olemasolu ja ulatuse kohta. Käesolevas asjas tõdes Üldkohus, et hageja piirdub hüvitise nõudmisega kogu tekkinud ja tulevase kahju eest, mis tuleneb kõnealuse hanketeate õigusvastasusest, ilma et ta esitaks selle kahju olemasolu ja ulatuse kohta tõendeid. Sellest järeldub, et täidetud ei ole kahju tegelikkuse tingimus liidu lepinguvälise vastutuse tekkimiseks ( 7 ).

Neil asjaoludel otsustas Üldkohus jätta hageja kahju hüvitamise nõude ja hagi tervikuna rahuldamata.

( 1 ) Hanketeade, mis avaldati Euroopa Liidu Teataja lisas (ELT 2019/S 0202 490010).

( 2 ) Hankemenetlus FRONTEX/OP/888/2019/JL/CG nimetusega „Kaugjuhitava õhusõiduki süsteemid (RPAS) mereala keskmisel lennukõrgusel pika lennukestvusega õhuseireks“.

( 3 ) ELTL artikkel 263.

( 4 ) ELTL artikkel 268.

( 5 ) 28. novembri 2018. aasta kohtuotsus Amt Azienda Trasporti e Mobilità jt (C‑328/17, EU:C:2018:958, punkt 53). See kohtuotsus tehti vastuseks eelotsuse küsimusele, mis puudutas nõukogu 21. detsembri 1989. aasta direktiivi 89/665/EMÜ riigihangete vaidlustusmenetluse kohaldamisega seotud õigus- ja haldusnormide kooskõlastamise kohta (EÜT 1989, L 395, lk 33; ELT eriväljaanne 06/01, lk 246) (muudetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. detsembri 2007. aasta direktiiviga 2007/66/EÜ (ELT 2007, L 335, lk 31)), artikli 1 lõike 3 tõlgendamist.

( 6 ) Vt 5. joonealune märkus direktiivi 89/665 täieliku viite kohta.

( 7 ) ELTL artikli 340 teise lõigu alusel.