Liidetud kohtuasjad T‑30/19 ja T‑72/19
China Rubber Industry Association (CRIA)
ja
China Chamber of Commerce of Metals, Minerals & Chemicals Importers & Exporters (CCCMC)
versus
Euroopa Komisjon
Üldkohtu (kümnes koda laiendatud koosseisus) 4. mai 2022. aasta otsus
Dumping – Subsiidiumid – Teatavate Hiinast pärit selliste uute või protekteeritud kummist õhkrehvide import, mida kasutatakse bussidel või veoautodel ning mille koormusindeks on üle 121 – Lõplik dumpinguvastane tollimaks – Lõplik tasakaalustav tollimaks – Tühistamishagi – Õigus esitada hagi – Otsene puutumus – Isiklik puutumus – Halduse üldakt, mis ei vaja rakendusmeetmeid – Põhjendatud huvi – Liidu tootmisharule tekitatud kahju – Objektiivne uurimine – Põhjuslik seos – Hinna allalöömise ja kahjumarginaali arvutamine – Hindade õiglane võrdlus – Arvestuslikud impordihinnad – Esimese sõltumatu kliendi makstav hind – Kaubandustasandi erinevus – Keerulised majanduslikud hinnangud – Kohtuliku kontrolli põhjalikkus – Kahjunäitajad – Andmete kaalumine – Õigus tutvuda uurimise mittekonfidentsiaalse teabega – Kaitseõigused
Tühistamishagi – Füüsilised või juriidilised isikud – Neid otseselt ja isiklikult puudutavad aktid – Isiklik puutumus – Kriteeriumid – Määrused, millega kehtestatakse kas dumpinguvastane tollimaks või tasakaalustav tollimaks – Hagi, mille esitaja on määrustes nimeliselt mainitud eksportija, kelle tooteid selline tollimaks puudutab – Vastuvõetavus
(ELTL artikli 263 neljas lõik; komisjoni määrus 2018/1579; komisjoni määrus 2018/1690)
(vt punktid 44, 47, 49, 50 ja 74)
Tühistamishagi – Füüsilised või juriidilised isikud – Neid otseselt ja isiklikult puudutavad aktid – Oma liikmete huve kaitsva ja neid esindava kutseühenduse hagi – Vastuvõetavus – Tingimused
(ELTL artikli 263 neljas lõik)
(vt punkt 45)
Tühistamishagi – Füüsilised või juriidilised isikud – Mõiste „halduse üldakt“ ELTL artikli 263 neljanda lõigu tähenduses – Kõik üldaktid peale seadusandlike aktide – Määrused, millega kehtestatakse kas dumpinguvastane tollimaks või tasakaalustav tollimaks – Hõlmamine – Määrused, mis vajavad rakendusmeetmeid seoses importijatega, ent mitte seoses eksportivate tootjatega – Hagi, mille esitaja on eksportiv tootja – Vastuvõetavus
(ELTL artikli 263 neljas lõik)
(vt punktid 56, 57 ja 65–70)
Tühistamishagi – Füüsilised või juriidilised isikud – Neid otseselt ja isiklikult puudutavad aktid – Otsene puutumus – Kriteeriumid – Määrused, millega kehtestatakse kas dumpinguvastane tollimaks või tasakaalustav tollimaks – Vaatlusaluse toote eksportivate tootjate otsene puutumus
(ELTL artikli 263 neljas lõik)
(vt punktid 58–64)
Ühine kaubanduspoliitika – Dumpinguvastane kaitse – Institutsioonide kaalutlusõigus – Kohtulik kontroll – Piirid
(vt punktid 102, 103 ja 115)
Ühine kaubanduspoliitika – Dumpinguvastane kaitse – Kahju – Põhjusliku seose kindlaksmääramine – Institutsioonide kohustused – Asjaomase impordihinna allalöömise arvutamine – Kohustus võrrelda õiglaselt vaatlusaluse toote hinda liidu tootmisharu samasuguse toote hinnaga – Eri kaubandustasandil makstud hindade võrdlus – Rikkumine – Tagajärg – Dumpinguvastase tollimaksu või tasakaalustava tollimaksu kehtestava määruse tühistamine – Tingimused
(Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus 2016/1036, artikli 3 lõiked 2 ja 3; Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus 2016/1037, artikli 8 lõiked 1 ja 2)
(vt punktid 114, 116–155, 164–171, 173–176, 179, 180, 184–192 ja 194–200)
Ühine kaubanduspoliitika – Dumpinguvastane kaitse – Uurimine – Kaitseõiguste tagamine – Institutsioonide kohustus tagada asjaomaste ettevõtjate teavitamine ja kohustus tagada teabe konfidentsiaalsus, hoides need kohustused omavahel tasakaalus – Teavitamiskohustuse rikkumine – Tingimused – Keeldumine anda teavet, mis võib olla kasulik ettevõtja kaitse jaoks
(Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus 2016/1036, artikli 6 lõiked 7, 19 ja 20; Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus 2016/1037, artikli 11 lõiked 7, 20 ja 30)
(vt punktid 236–271)
Kokkuvõte
Pärast mitmeid kaebusi ja läbiviidud uurimist võttis Euroopa Komisjon vastu kaks rakendusmäärust ( 1 ) (edaspidi „vaidlustatud määrused“), millega kehtestati teatavate Hiina Rahvavabariigist pärit uute või protekteeritud kummist õhkrehvide, mida kasutatakse bussidel või veoautodel ning mille koormusindeks on üle 121 (edaspidi „vaatlusalune toode“), Euroopa Liitu suunatud impordi suhtes vastavalt lõplik dumpinguvastane tollimaks ja lõplik tasakaalustav tollimaks.
Ühingud China Rubber Industry Association (CRIA) ja China Chamber of Commerce of Metals, Minerals & Chemicals Importers & Exporters (CCCMC) (edaspidi „hagejad“), kes tegutsevad oma teatavate liikmete huvides, esitasid kaks hagi vaidlustatud määruste tühistamise nõudes.
Üldkohus tunnistas need hagid vastuvõetavaks, tunnustades nõnda esimest korda tühistamishagis nimetatud dumpinguvastastes ja subsiidiumivastastes määrustes nimeliselt täpsustamata eksportivate tootjate õigust esitada hagi. Lisaks kohaldas ja täpsustas Üldkohus kohtupraktikat, mis puudutab komisjoni kohustust võrrelda dumpinguvastase ja subsiidiumidevastase uurimise esemeks oleva impordi hinna allalöömise arvutamisel omavahel õiglaselt hindu samal kaubandustasandil, et teha kindlaks, kas selle impordi tagajärjel on liidu tootmisharule tekitatud kahju.
Üldkohtu hinnang
Mis kõigepealt puudutab hagi vastuvõetavust, siis otsustas Üldkohus, et hagejatel esindusühingutena on ELTL artikli 263 neljanda lõigu kolmanda lauseosa alusel õigus esitada hagi Weifang Yuelong Rubberi ja Hefei Wanli Tire (edaspidi „asjaomased äriühingud“) toodete impordil kohaldatavate dumpinguvastaste ja tasakaalustavate tollimaksude vastu, isegi kui need äriühingud on vaidlustatud määrustes nimeliselt täpsustamata.
Selle kohta meenutas Üldkohus, et selleks, et hagi oleks vastuvõetav, peavad olema täidetud kolm kumulatiivset tingimust: vaidlustatud akt peab esiteks olema halduse üldakt, teiseks peab see puudutama hagejat otseselt ja kolmandaks ei tohi see vajada rakendusmeetmeid.
Mis puutub vaidlustatud määrustesse, siis tõdes Üldkohus esimesena, et tegemist on halduse üldaktidega, kuna esiteks on need üldkohaldatavad ja teiseks ei ole need vastu võetud seadusandliku tavamenetluse või erimenetluse teel.
Teisena mõjutavad need määrused otseselt asjaomaseid äriühinguid kui vaatlusaluse toote eksportivaid tootjaid, sest nendega on kehtestatud dumpinguvastased ja tasakaalustavad tollimaksud vaidlustatud määruses nimeliselt täpsustamata „kõigi teiste äriühingute“ – kelle hulgas on asjaomased äriühingud – toodete impordi suhtes, mõjutades nii nende äriühingute õiguslikku olukorda.
Kolmanda ja viimasena kinnitas Üldkohus, et asjaomaste äriühingute puhul ei vaja kõnealused määrused rakendusmeetmeid. Nimelt, kuigi importijate suhtes on olemas rakendusmeetmeid liikmesriigi ametiasutuste aktide kujul, millega määratakse kindlaks sissenõutav dumpinguvastase ja tasakaalustava tollimaksu summa, siis eksportivate tootjate suhtes rakendusmeetmed puuduvad.
Mis järgmiseks puutub kohtuasja sisulistesse küsimustesse, siis esitasid hagejad mitu väidet dumpinguvastase alusmääruse ( 2 ) ja subsiidiumivastase alusmääruse ( 3 ) rikkumise kohta, nende hulgas väite, et komisjon tegi vigu hindadele avalduva mõju ja liidu tootmisharule tekitatud kahju kõrvaldamist võimaldava taseme kindlaksmääramisel.
Seoses sellega tuletas Üldkohus meelde, et vastavalt dumpinguvastase alusmääruse artikli 3 lõikes 2 ja subsiidiumivastase alusmääruse artikli 8 lõikes 1 ette nähtud kohustus hinnata objektiivselt kahju, mis liidu tootmisharule on tekkinud dumpinguhinnaga või subsideeritud impordi tõttu, nõuab liidu territooriumil toimuva müügi raames vaatlusaluse toote hinna ja liidu tootmisharu samasuguse toote hinna õiglast ja seega samal kaubandustasandil võrdlust.
Asja uurimisel ilmnes aga, et ühesuguse turustusmudeli puhul, kus kasutati seotud müügiüksusi, kohtles komisjon erinevalt liidu tootjate müüki ja Hiina eksportivate tootjate müüki, võttes esimeste puhul aluseks esimesele sõltumatule kliendile edasimüügi hinna ja teiste puhul arvestusliku müügihinna liidu piiril. Neil asjaoludel ning kuna ei olnud tõendatud, et seotud müügiüksustel oli Hiina eksportivate tootjate puhul erinev majanduslik roll kui liidu tootjate puhul, tuvastas Üldkohus, et kuna komisjon arvutas hinna allalöömise, võrreldes omavahel vaatlusaluse toote hindu erineval kaubandustasandil, siis on rikutud dumpinguvastase alusmääruse artikli 3 lõiget 2 ja subsiidiumivastase alusmääruse artikli 8 lõiget 1.
Lõpuks tõdes Üldkohus, et hinna allalöömise arvutustes tuvastatud viga võib seada kahtluse alla vaidlustatud määruste õiguspärasuse. Nimelt mõjutas see viga esiteks seda, kuidas komisjon analüüsis kahju olemasolu ja põhjuslikku seost, ning teiseks seda, kuidas ta arvutas lõplike dumpinguvastaste tollimaksude ja lõplike tasakaalustavate tollimaksude määrad. Seetõttu otsustas Üldkohus, et asjaomaseid äriühinguid puudutavas osas tuleb vaidlustatud määrused tühistada.
( 1 ) Komisjoni 18. oktoobri 2018. aasta rakendusmäärus 2018/1579, millega kehtestatakse teatavate Hiina Rahvavabariigist pärit uute või protekteeritud kummist õhkrehvide (mida kasutatakse bussidel või veoautodel ning mille koormusindeks on üle 121) impordi suhtes lõplik dumpinguvastane tollimaks ja nõutakse lõplikult sisse kõnealuse impordi suhtes kehtestatud ajutine tollimaks ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EL) 2018/163 (ELT 2018, L 263, lk 3), ning komisjoni 9. novembri 2018. aasta rakendusmäärus (EL) 2018/1690, millega kehtestatakse lõplik tasakaalustav tollimaks teatavate Hiina Rahvavabariigist pärit uute või protekteeritud kummist õhkrehvide (mida kasutatakse bussidel või veoautodel ning mille koormusindeks on üle 121) impordi suhtes ja muudetakse komisjoni rakendusmäärust (EL) 2018/1579 (ELT 2018, L 283, lk 1).
( 2 ) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 8. juuni 2016. aasta määrus (EL) 2016/1036 kaitse kohta dumpinguhinnaga impordi eest riikidest, mis ei ole Euroopa Liidu liikmed (ELT 2016, L 176, lk 21).
( 3 ) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 8. juuni 2016. aasta määrus (EL) 2016/1037 kaitse kohta subsideeritud impordi eest riikidest, mis ei ole Euroopa Liidu liikmed (ELT 2016, L 176, lk 55).