10.2.2020 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
C 45/27 |
Venezuela Bolívari Vabariigi 28. novembril 2019 esitatud apellatsioonkaebus Üldkohtu (neljas koda laiendatud koosseisus) 20. septembri 2019. aasta otsuse peale kohtuasjas T-65/18: Venezuela versus nõukogu
(kohtuasi C-872/19 P)
(2020/C 45/25)
Kohtumenetluse keel: inglise
Pooled
Apellant: Venezuela Bolívari Vabariik (esindajad: avvocato L. Giuliano ja avvocato F. Di Gianni)
Teine menetlusosaline: Euroopa Liidu Nõukogu
Apellandi nõuded
— |
tühistada vaidlustatud kohtuotsus osas, milles sellega jäeti hagi vastuvõetamatuse tõttu läbi vaatamata; |
— |
tunnistada apellandi hagi vastuvõetavaks ja saata asi sisulise otsuse tegemiseks tagasi Üldkohtule; ning |
— |
mõista käesoleva menetluse ja Üldkohtu menetlusega seotud kohtukulud välja nõukogult. |
Väited ja peamised argumendid
Apellatsioonkaebuse põhjenduseks esitab apellant ühe väite, mis koosneb kolmest osast.
Üldkohus on valesti tõlgendanud ELTL artikli 263 neljandas lõigus sätestatud otsese puutumuse tingimust, arvestades kohtuotsust Almaz-Antey.
1. |
Üldkohus kasutas vale hindamismeetodit, hindamaks, kas Venezuela Bolívari Vabariik on vaidlustatud sätetest (1) otseselt puudutatud. |
2. |
Üldkohus on õigust valesti kohaldanud, kuna ta jättis tähelepanuta mõned käesoleva asja olulised asjaolud, kohaldades otsese puutumuse tingimust, nagu see on juurdunud kohtuotsuse Almaz-Antey põhjal. |
3. |
Üldkohus jättis tähelepanuta vaidlustatud sätete faktilised tagajärjed Venezuela Bolívari Vabariigi jaoks. |
(1) Nõukogu 13. novembri 2017. aasta otsus (ÜVJP) 2017/2074 piiravate meetmete kohta seoses olukorraga Venezuelas (ELT 2017, L 295, lk 60).