Kohtuasi C‑950/19

A

(eelotsusetaotlus, mille on esitanud Helsingin hallinto-oikeus)

 Euroopa Kohtu (viies koda) 24. märtsi 2021. aasta otsus

Eelotsusetaotlus – Äriühinguõigus – Direktiiv 2006/43/EÜ – Raamatupidamise aastaaruannete ja konsolideeritud aruannete kohustuslik audit – Artikli 22a lõike 1 punkt a – Vannutatud audiitori tööle võtmine auditeeritud üksusesse – Ooteaeg – Keeld asuda auditeeritud üksuses võtmetähtsusega juhtivale ametikohale – Rikkumine – Rikkumise raskus ja kestus – Väljend „asuda ametikohale“ – Ulatus – Töölepingu sõlmimine auditeeritava üksusega – Vannutatud audiitorite sõltumatus – Väline aspekt

1.        Isikute vaba liikumine – Asutamisvabadus – Äriühinguõigus – Raamatupidamise aastaaruannete ja konsolideeritud aruannete kohustuslik audit – Vannutatud audiitori sõltumatus auditeeritud üksusest – Teatava ajavahemiku jooksul pärast auditi töövõtu lõppemist auditeeritud üksuses teatavale ametikohale asumise keeld – Rikkumine – Rikkumise kestuse arvutamine – Rikkumise toimepaneku hetke kindlaksmääramine

(Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2006/43, artikli 22a lõike 1 punkt a)

(vt punktid 33, 39 ja 40)

2.        Isikute vaba liikumine – Asutamisvabadus – Äriühinguõigus – Raamatupidamise aastaaruannete ja konsolideeritud aruannete kohustuslik audit – Endise vannutatud audiitori tööle võtmine auditeeritud üksusesse – Võtmetähtsusega juhtivale ametikohale asumine – Mõiste – Audiitor, kes on sõlminud töölepingu auditeeritud üksusega, kuid ei ole ametiülesandeid täitma asunud – Hõlmamine

(Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2006/43, artikli 22a lõike 1 punkt a)

(vt punktid 42–48, 53 ja 54 ning resolutsioon)

Kokkuvõte

Soome kaubanduskoja poolt heaks kiidetud vannutatud audiitor A tegi 12. juulini 2018 audiitorühingu võtmetähtsusega auditeerimispartnerina äriühingu (edaspidi „auditeeritud äriühing“) kohustuslikku auditit. Pärast seda, kui A oli 5. veebruaril 2018 lõpetanud selle äriühingu 2017. aasta majandusaasta auditi, sõlmis ta 12. juulil 2018 auditeeritud äriühinguga töölepingu. See äriühing avaldas börsiteate, millest nähtus, et A on määratud finantsjuhiks ja juhtkonna liikmeks ning et ta asub sellele ametikohale 2019. aasta veebruaris. A lõpetas tema tööandjaks olnud audiitorühingus oma ametiülesannete täitmise 31. augustil 2018.

Vastavalt Soome õigusnormile, millega võetakse üle direktiivi 2006/43(1) artikli 22a lõige 1, mis näeb ette mitu keeldu, mille eesmärk on tagada vannutatud audiitorite sõltumatus, ei ole niisugusel audiitoril või võtmetähtsusega auditeerimispartneril, kes teeb audiitorühingu nimel kohustuslikku auditit, lubatud asuda auditeeritavas üksuses võtmetähtsusega juhtivale ametikohale vähemalt aasta jooksul – või kahe aasta jooksul, kui auditeeritavaks üksuseks on avaliku huvi üksus – kohustusliku auditi töövõtu lõppemisest.

Kohustusliku auditi valdkonnas liikmesriigi pädev asutus(2) määras A-le trahvi summas 50 000 eurot põhjendusel, et viimane ei olnud kinni pidanud liikmesriigi õiguses avaliku huvi üksuste puhul ette nähtud kaheaastasest ooteajast. Nimelt tulnuks seda perioodi arvutada alates 12. juulist 2018, mil A lõpetas võtmetähtsusega auditeerimispartnerina ametiülesannete täitmise auditeeritud äriühingu kohustusliku auditi raames. Ent juba ainuüksi töölepingu sõlmimise tõttu tulnuks A-d käsitada alates sellest kuupäevast selles äriühingus võtmetähtsusega juhtivale ametikohale asununa.

Auditeeritud äriühingu kohustusliku auditi tegemise ülesanne anti 14. detsembril 2018 ühele teisele audiitorühingule. Pärast seda, kui see teine audiitorühing oli 5. veebruaril 2019 auditeeritud äriühingu 2018. aasta majandusaasta kohustusliku auditiga lõpule jõudnud, asus A täitma oma ametiülesandeid finantsjuhi ja juhtkonna liikmena.

A ei eitanud, et ta oli rikkunud kaheaastast ooteaega, vaid taotles talle liikmesriigi pädeva asutuse poolt selle rikkumise eest määratud trahvi vähendamist. Ta esitas Helsingin hallinto-oikeusele (Helsingi halduskohus, Soome) kaebuse, väites, et nimetatud asutuse otsus põhineb rikkumise raskuse ja kestuse vääral tõlgendusel. Nimelt tähistab direktiivi 2006/43 artikli 22a lõike 1 punktis a kasutatud väljend „asuda ametikohale“ tegelikult ametiülesandeid täitma asumist. Hinnangu andmisel on keskne element asjaomase isiku võimalus mõjutada oma uue tööandja raamatupidamise aastaaruandeid. A leidis seega, et ta asus asjaomasele ametikohale alles siis, kui ta 2019. aasta veebruaris asus täitma finantsjuhi ametiülesandeid auditeeritud äriühingus.

Neil asjaoludel otsustas eelotsusetaotluse esitanud kohus menetluse peatada ja küsida Euroopa Kohtult direktiivi 2006/43 artikli 22a lõike 1 punkt a tõlgendust. See kohus küsis sisuliselt, kas sellist vannutatud audiitorit nagu võtmetähtsusega auditeerimispartner, kelle audiitorühing on määranud kohustuslikku auditit läbi viima, tuleb auditeeritud üksuses võtmetähtsusega juhtivale ametikohale asununa selle sätte tähenduses käsitada alates hetkest, kui see audiitor on sõlminud auditeeritava üksusega töölepingu sellele ametikohale asumiseks või alles alates hetkest, kui ta tegelikult asub sellel ametikohal ametiülesandeid täitma.

Euroopa Kohtu hinnang

Kuivõrd selle ooteaja järgimata jätmise osas, mille jooksul on auditeeritavas üksuses keelatud töötada juhtival ametikohal, vastuväiteid ei esitatud, märkis Euroopa Kohus, et nende küsimustega soovis eelotsusetaotluse esitanud kohus kindlaks määrata selle rikkumise raskusastet ja kestust, paludes täpsustada direktiivi 2006/43 artikli 22a lõike 1 punktis a kasutatud väljendi „asuda ametikohale“ ulatust, et teha kindlaks ajahetk, mil rikkumine tuleb lugeda toimepanduks.

Olles tuvastanud, et direktiivi 2006/43 artikli 22a lõike 1 punkti a keeleversioonides on erinevusi, analüüsis Euroopa Kohus selle sätte konteksti ning sellega taotletavaid eesmärke ja õigusnorme, mille osaks säte on.

Euroopa Kohus märkis, et selle sätte eesmärk on tugevdada vannutatud audiitorite sõltumatust nende ülesannete täitmisel. Ta rõhutas sellega seoses, et sõltumatuse nõudel ei ole mitte ainult sisemine aspekt, niivõrd kui selle eesmärk on tagada auditeeritud üksusele vannutatud audiitori tehtava auditi usaldatavus, vaid ka väline aspekt, niivõrd kui selle eesmärk on säilitada kolmandate isikute jaoks kindlus, et selline audit on usaldatav, eeskätt selleks, et tagada investorite jaoks turgude nõuetekohane toimimine. Seega ei pea kohustuslik audit olema mitte ainult usaldusväärne, vaid kolmandad isikud peavad seda ka sellisena käsitama.

Sellest osaliselt välisest aspektist lähtudes ei ole liidu seadusandja keelanud vannutatud audiitoril asuda auditeeritavas üksuses juhtivale ametikohale mitte ainult auditiaruandega hõlmatud perioodil, vaid ka kohase ajavahemiku jooksul pärast ülesannete täitmise lõppu. Euroopa Kohus tõdes aga, et juba ainuüksi lepingulise suhte olemasolu sellise audiitori ja auditeeritava üksuse vahel ei või kaasa tuua mitte ainult huvide konflikti, vaid ka jätta mulje, et see konflikt esineb. Nimelt võivad kolmandad isikud läheduse tõttu, mille see suhe poolte vahel näib loovat, mõista seda suhet nii, et see võib mõjutada või võib olla mõjutanud tehtud auditit ja seega muuta kolmandate isikute kindlust selle auditi tulemuse usaldusväärsuse suhtes.

Isegi kui audiitor on lõpetanud oma ametiülesannete täitmise konkreetse üksuse kohustusliku auditiga seoses, võib sellise audiitori ja selle üksuse vahelise lepingulise suhte üle läbirääkimistest või sellise suhte sõlmimisest piisata, et tekitada kolmandatel isikutel tagantjärgi kahtlusi enne asjaomaste ülesannete täitmise lõppemist läbi viidud auditi kvaliteedi ja usaldatavuse suhtes. Järelikult tuleb vannutatud audiitorit auditeeritavas üksuses võtmetähtsusega juhtivale ametikohale asununa selle sätte tähenduses käsitada alates hetkest, kui ta on sõlminud auditeeritava üksusega töölepingu sellele ametikohale asumiseks, isegi kui ta ei ole veel tegelikult asunud sellele ametikohal ametiülesandeid täitma.

1      Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. mai 2006. aasta direktiiv 2006/43/EÜ, mis käsitleb raamatupidamise aastaaruannete ja konsolideeritud aruannete kohustuslikku auditit ning millega muudetakse nõukogu direktiive 78/660/EMÜ ja 83/349/EMÜ ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiiv 84/253/EMÜ (ELT 2006, L 157, lk 87) (muudetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. aprilli 2014. aasta direktiiviga 2014/56/EL) (ELT 2014, L 158, lk 196) (edaspidi „direktiiv 2006/43“).

2      Patentti- ja rekisterihallituksen tilintarkastuslautakunta (Soome intellektuaalomandiameti juures asuv kohustusliku auditi komitee).