–

GN, esindajad: avvocati A. Police, G. Schettino ja F. Ferraro,

–

Itaalia valitsus, esindaja: G. Palmieri, keda abistasid avvocati dello Stato F. Varrone ja G. Santini,

–

Saksamaa valitsus, esindajad: M. Hellmann ja J. Möller,

–

Euroopa Komisjon, esindajad: D. Martin ja B.‑R. Killmann,

1

Eelotsusetaotlus käsitleb seda, kuidas tõlgendada ELTL artiklit 10, Euroopa Liidu põhiõiguste harta (edaspidi „harta“) artiklit 21 ning nõukogu 27. novembri 2000. aasta direktiivi 2000/78/EÜ, millega kehtestatakse üldine raamistik võrdseks kohtlemiseks töö saamisel ja kutsealale pääsemisel (EÜT 2000, L 303, lk 16; ELT eriväljaanne 05/04, lk 79), artikli 6 lõiget 1.

2

Taotlus on esitatud Ministero della Giustizia (Itaalia justiitsministeerium) ja GNi vahelises kohtuvaidluses selle üle, et nimetatud ministeeriumi peadirektori 21. aprilli 2016. aasta dekreediga, millega kuulutati välja katsetel põhinev konkurss 500 notari ametikoha täitmiseks, kehtestati sellel konkursil osalemise vanusepiiriks 50 eluaastat.

3

Direktiivi 2000/78 põhjendus 6 on sõnastatud järgmiselt:

„Ühenduse töötajate sotsiaalsete põhiõiguste harta tunnistab igasuguse diskrimineerimise vastu võitlemise tähtsust, sealhulgas vajadust võtta asjakohaseid meetmeid vanurite ja puuetega inimeste sotsiaalseks ja majanduslikuks integreerimiseks.“

4

Selle direktiivi artikli 1 kohaselt on direktiivi „eesmärk […] kehtestada üldine raamistik, et võidelda usutunnistuse või veendumuste, puude, vanuse või seksuaalse sättumuse alusel diskrimineerimise vastu töö saamisel ja kutsealale pääsemisel ning tagada liikmesriikides võrdse kohtlemise põhimõtte rakendamine“.

5

Sama direktiivi artikli 2 lõigetes 1 ja 2 on ette nähtud:

„1.   Käesoleva direktiivi kohaldamisel tähendab „võrdse kohtlemise põhimõte“, et ei esine otsest ega kaudset diskrimineerimist ühelgi artiklis 1 nimetatud põhjusel.

2.   Lõike 1 kohaldamisel:

[…]“.

6

Direktiivi 2000/78 artikli 3 lõike 1 punktis a on täpsustatud:

„Ühendusele antud volituste piires kohaldatakse käesolevat direktiivi kõikide isikute suhtes nii avalikus kui ka erasektoris, sealhulgas avalik‑õiguslike isikute suhtes, kui kõne all on:

[…]“.

7

Selle direktiivi artikli 6 „Vanuse alusel erineva kohtlemise õigustatus“ lõikes 1 on sätestatud:

„Olenemata artikli 2 lõikest 2 võivad liikmesriigid ette näha, et erinevat kohtlemist vanuse alusel ei peeta diskrimineerimiseks, kui sellel on siseriikliku õigusega objektiivselt ja mõistlikult põhjendatud, tööhõivepoliitikat, tööturgu ja kutseõpet hõlmav õigustatud eesmärk ning kui selle eesmärgi saavutamise vahendid on asjakohased ja vajalikud.

Selline erinev kohtlemine võib muu hulgas seisneda järgmises:

8

6. augusti 1926. aasta seaduse nr 1365 notarite ametikohtade täitmise eeskirjade kohta (legge n. 1365, Norme per il conferimento dei posti notarili; GURI nr 192, 19.8.1956) põhikohtuasjas kohaldatava redaktsiooni (edaspidi „seadus nr 1365/1926“) artikkel 1 on sõnastatud järgmiselt:

„Notarid nimetatakse ametisse Vabariigi Presidendi dekreediga katsetel põhineva konkursi alusel, mis toimub vähemalt kord aastas Roomas, vastavalt ametikohtade arvule, mille määrab kindlaks justiitsminister.

[…]

Konkursil osalemiseks peavad kandidaadid:

[…]

b) olema konkursiteate kuupäeval alla 50aastased;

[…]“.

9

Seaduse nr 1365/1926 artikkel 7 sätestab:

„Ametis olevad notarid vabastatakse ametist Vabariigi Presidendi dekreediga, kui nad saavad 75aastaseks.“

10

Justiitsministeerium kuulutas 21. aprilli 2016. aasta dekreediga välja katsetel põhineva konkursi 500 notari ametikoha täitmiseks. Dekreediga kehtestati seaduse nr 1365/1926 artikli 1 kohaselt konkursil osalemise vanusepiiriks 50 eluaastat.

11

GN vaidlustas Tribunale amministrativo regionale per il Lazios (Lazio maakonna halduskohus, Itaalia) nimetatud dekreedi, mis takistas tal kirjalikest katsetest osa võtta, kuna ta oli konkursiteate avaldamise kuupäevaks saanud 50aastaseks.

12

See kohus kohaldas esialgse õiguskaitse abinõud, millega andis GNile õiguse konkursil osaleda. Viimane läbis kõik konkursi katsed edukalt.

13

Sama kohus tunnistas 28. novembri 2019. aasta otsusega GNi kaebuse vastuvõetamatuks põhjusel, et kõnealuse konkursi katsete eduka läbimise järel kaotas ta igasuguse põhjendatud huvi.

14

Justiitsministeerium esitas selle kohtuotsuse peale Consiglio di Statole (Itaalia kõrgeima halduskohtuna tegutsev riiginõukogu) apellatsioonkaebuse, leides, et Tribunale amministrativo regionale per il Lazio (Lazio maakonna halduskohus) oleks pidanud GNi kaebuse sisuliselt rahuldamata jätma ja et ta ei oleks tohtinud arvesse võtta, et GN kõnealuse konkursi katsed edukalt läbis.

15

Eelotsusetaotluse esitanud kohus leiab, et Tribunale amministrativo regionale per il Lazio (Lazio maakonna halduskohus) oleks pidanud tunnistama GNi kaebuse 21. aprilli 2016. aasta dekreedi peale vastuvõetavaks osas, milles see dekreet kehtestab notariametisse saamise konkursil osalemise vanusepiiriks 50 eluaastat. Lisaks leiab ta, et see vanusepiir on kooskõlas kehtivate riigisiseste õigusnormidega, nimelt seaduse nr 1365/1926 artikliga 1. Consiglio di Stato (Itaalia kõrgeima halduskohtuna tegutsev riiginõukogu) siiski kahtleb, kas see säte on kooskõlas direktiiviga 2000/78, mistõttu tuleb tema menetluses oleva vaidluse lahendamiseks pöörduda Euroopa Kohtu poole.

16

Selle kohtu sõnul tekib eelkõige küsimus, kas kõnealust sätet saab pidada põhjendatuks, arvestades justiitsiministeeriumi poolt kohtus osutatud eesmärke tagada pikamaks ajaks stabiilne notariametis tegutsemine ja mitte mõjutada selle kutseala sotsiaalkindlustussüsteemi eelarvetasakaalu, takistades pensionieale lähenevatel isikutel sellele kutsealale pääseda.

17

Neil asjaoludel otsustas Consiglio di Stato (Itaalia kõrgeima halduskohtuna tegutsev riiginõukogu) peatada menetluse ja esitada Euroopa Kohtule järgmise eelotsuse küsimuse:

„Kas [harta] artikliga 21, ELTL artikliga 10 ja [direktiivi 2000/78] artikliga 6 on osas, milles neis keelatakse vanuse alusel diskrimineerimine kutsealale pääsemisel, vastuolus see, et liikmesriik võib notari kutsealal tegutsema hakkamiseks vanusepiirangu kehtestada?“

18

Eelotsusetaotluse esitanud kohus palub oma küsimusega sisuliselt selgitada, kas harta artiklit 21 ja direktiivi 2000/78 artikli 6 lõiget 1 tuleb tõlgendada nii, et nendega on vastuolus riigisisene õigusnorm, mis kehtestab notariametisse saamise konkursil osalemiseks vanusepiiri 50 eluaastat.

19

Kõigepealt tuleb meelde tuletada, et igasuguse diskrimineerimise, sealhulgas vanuse alusel diskrimineerimise keeld on kirjas harta artiklis 21 ja seda keeldu on töö saamise ja kutsealale pääsemise valdkonnas täpsustatud direktiivis 2000/78 (7. veebruari 2019. aasta kohtuotsus Escribano Vindel, C‑49/18, EU:C:2019:106, punkt 39 ja seal viidatud kohtupraktika).

20

Neil asjaoludel tuleb esitatud küsimusele vastamiseks alustuseks välja selgitada, kas põhikohtuasjas kõne all olev õigusnorm kuulub direktiivi 2000/78 kohaldamisalasse ja kas see sisaldab erinevat kohtlemist vanuse alusel. Juhul kui see on nii, tuleb seejärel kontrollida, kas selline erinev kohtlemine võib olla õigustatud nimetatud direktiivi artikli 6 lõike 1 alusel.

21

Mis puudutab esimesena küsimust, kas põhikohtuasjas kõne all olev õigusnorm kuulub direktiivi 2000/78 kohaldamisalasse, siis ilmneb nii direktiivi pealkirjast ja preambulist kui ka sisust ja eesmärgist, et sellega soovitakse kehtestada üldine raamistik kõikide isikute võrdse kohtlemise tagamiseks „töö saamisel ja kutsealale pääsemisel“, pakkudes neile tõhusat kaitset diskrimineerimise eest mõnel direktiivi artiklis 1 nimetatud põhjustest, mille hulka kuulub vanus (13. novembri 2014. aasta kohtuotsus Vital Pérez, C‑416/13, EU:C:2014:2371, punkt 28 ja seal viidatud kohtupraktika).

22

Lisaks tuleneb sama direktiivi artikli 3 lõike 1 punktist a, et seda direktiivi kohaldatakse Euroopa Liidule antud pädevuse piires kõikide isikute suhtes nii avalikus kui ka erasektoris, sealhulgas avalik‑õiguslike isikute suhtes, kui kõne all on muu hulgas tööle saamise, füüsilisest isikust ettevõtjaks hakkamise või kutsealale pääsemise tingimused, sealhulgas valikukriteeriumid ja töölevõtu tingimused mis tahes tegevusvaldkonnas ja kõigil ametiastmetel.

23

Kuivõrd seaduse nr 1365/1926 artikkel 1 näeb ette, et notariametisse saamise konkursil võivad osaleda üksnes kandidaadid, kes on konkursiteate avaldamise kuupäeval alla 50aastased, puudutab see säte töölevõtmise tingimusi seoses selle ametikohaga. Järelikult tuleb põhikohtuasjas kõne all olevat õigusnormi käsitada normina, mis kehtestab töölevõtmise tingimused direktiivi 2000/78 artikli 3 lõike 1 punkti a tähenduses.

24

Neil asjaoludel kuulub põhikohtuasjas kõne all olev õigusnorm direktiivi 2000/78 kohaldamisalasse.

25

Mis puudutab teisena küsimust, kas põhikohtuasjas kõne all olev õigusnorm sisaldab erinevat kohtlemist vanuse alusel direktiivi 2000/78 artikli 2 lõike 1 tähenduses, siis tuleb meelde tuletada, et selle sätte sõnastuse kohaselt tähendab „võrdse kohtlemise põhimõte“, et ei esine otsest ega kaudset diskrimineerimist ühelgi direktiivi artiklis 1 nimetatud põhjusel. Direktiivi 2 lõike 2 punktis a on täpsustatud, et artikli 2 lõike 1 kohaldamisel peetakse otseseks diskrimineerimiseks seda, kui ükskõik millisel artiklis 1 nimetatud põhjusel koheldakse ühte inimest halvemini kui teist inimest samalaadses olukorras (12. jaanuari 2010. aasta kohtuotsus Wolf, C‑229/08, EU:C:2010:3, punkt 28 ja seal viidatud kohtupraktika).

26

Praegusel juhul koheldakse seaduse nr 1365/1926 artikli 1 kohaldamise tagajärjel osa isikuid teistest samalaadses olukorras olevatest isikutest halvemini põhjusel, et nad on saanud 50aastaseks. See säte kehtestab seega erineva kohtlemise vanuse alusel direktiivi 2000/78 artikli 1 ja artikli 2 lõike 2 punkti a tähenduses nende sätete koostoimes.

27

Järelikult tuleb kolmandana välja selgitada, kas selline erinev kohtlemine on kõnealuse direktiivi artikli 6 lõike 1 seisukohast õigustatud või mitte.

28

Olgu märgitud, et selle sätte esimene lõik näeb ette, et erinevat kohtlemist vanuse alusel ei peeta diskrimineerimiseks, kui sellel on riigisisese õigusega objektiivselt ja mõistlikult põhjendatud, eelkõige tööhõivepoliitikat, tööturgu ja kutseõpet hõlmav õigustatud eesmärk ning kui selle eesmärgi saavutamise vahendid on asjakohased ja vajalikud.

29

Direktiivi 2000/78 artikli 6 lõike 1 teise lõigu punktides a ja c on samuti täpsustatud, et selline erinev kohtlemine võib muu hulgas seisneda ühelt poolt noortele tööle pääsemise eritingimuste kehtestamises, et edendada nende kutsealast integreerimist, või teiselt poolt töölevõtmise vanuse ülempiiri kehtestamises kõnealuse ametikoha koolitusnõuete alusel või selleks, et pensionile jäämisele eelneks mõistlik tööstaaž.

30

Lisaks tuleb märkida, et liikmesriikidel ei ole ulatuslik kaalutlusruum mitte ainult selles osas, millist kindlat eesmärki teiste hulgas peaksid nad tööhõive‑ ja sotsiaalpoliitika vallas järgima, vaid ka selle eesmärgi saavutamise vahendite valikul. Selline kaalutlusruum ei tohi aga muuta vanuse alusel diskrimineerimise keelu põhimõtte rakendamist sisutühjaks (12. oktoobri 2010. aasta kohtuotsus Ingeniørforeningen i Danmark, C‑499/08, EU:C:2010:600, punkt 33 ja seal viidatud kohtupraktika).

31

Praegusel juhul nähtub eelotsusetaotlusest, et seaduses nr 1365/1926 ei ole täpsustatud, millist eesmärki artikliga 1 taotletakse, kehtestades notariametisse saamise konkursil osalemiseks vanusepiiri 50 eluaastat. Itaalia valitsus väidab oma kirjalikes seisukohtades, et põhikohtuasjas kõne all oleval riigisisesel õigusnormil on kolm eesmärki: esmalt tagada pikemaks ajaks stabiilne notariametis tegutsemine enne pensionile jäämist, et säiliks sotsiaalkindlustussüsteemi jätkusuutlikkus, seejärel vajadus kaitsta notari ametivolituste nõuetekohast täitmist, kuivõrd neid iseloomustab kõrge professionaalsuse tase, ja lõpuks hõlbustada notariametis põlvkondade vahetumist ja notariameti noorenemist.

32

Sellega seoses tuleb kõigepealt meelde tuletada, et direktiivi 2000/78 artikli 6 lõikest 1 ei saa järeldada, et taotletava eesmärgi kohta täpsemate riigisiseste sätete puudumine välistaks automaatselt selle, et niisugused sätted võiksid olla nimetatud artikli alusel õigustatud. Kui selline täpsustus puudub, siis on oluline, et teised asjaomase meetme üldisest kontekstist tulenevad tegurid võimaldaksid tuvastada eesmärgi, millest meede on kantud, et saaks kohtulikult kontrollida selle eesmärgi õigustatust ning selle saavutamiseks kasutatud vahendite sobivust ja vajalikkust (21. juuli 2011. aasta kohtuotsus Fuchs ja Köhler, C‑159/10 ja C‑160/10, EU:C:2011:508, punkt 39). Pealegi ei ole samal ajal mitme eesmärgi taotlemine, mis on kas omavahel seotud või pandud tähtsuse järjekorda, takistuseks sellele, et võiks eksisteerida õigustatud eesmärk direktiivi 2000/78 artikli 6 lõike 1 tähenduses (2. aprill 2020. aasta kohtuotsus Comune di Gesturi, C‑670/18, EU:C:2020:272, punkt 33 ja seal viidatud kohtupraktika).

33

Mis puudutab esiteks eesmärki tagada pikemaks ajaks stabiilne notariametis tegutsemine enne pensionile jäämist, et säiliks sotsiaalkindlustussüsteemi jätkusuutlikkus, siis tuleb märkida, et artikli 6 lõike 1 punkt c lubab kehtestada töölevõtmise vanuse ülempiiri selleks, et pensionile jäämisele eelneks mõistlik tööstaaž. Notarite sotsiaalkindlustussüsteemi säilimise kohta ilmneb aga Euroopa Kohtule esitatud toimikust, et seda süsteemi haldava Cassa Nazionale del Notariato (notarite riiklik kassa, Itaalia) sotsiaalkindlustus‑ ja solidaarsustegevust reguleeriva määruse artikli 10 kohaselt sõltub nende notarite õigus saada pensioni, kes lõpetavad sellel kutsealal tegutsemiseks ette nähtud piirvanuse saabumisel, nimelt seaduse nr 1365/1926 artikli 7 kohaselt 75aastaseks saamisel oma tegevuse, asjaolust, kas nad on notarina töötanud 20 aastat. Nagu Euroopa Komisjon oma kirjalikes seisukohtades märkis, ei ilmne, et pensioniõigus, mis notaritel selle määruse alusel tekib, oleks seotud konkursil osalemiseks nimetatud seaduse artiklis 1 kehtestatud vanusepiiriga 50 eluaastat, vaid näib olevat seotud kutsealal tegutsemise minimaalse kestusega. Seega näib, et tingimused, mis see kassa notarite sotsiaalkindlustussüsteemi jätkusuutlikkuse säilitamiseks kehtestas, ei ole asjaomase vanusepiiranguga seotud, kuid seda asjaolu peab kontrollima eelotsusetaotluse esitanud kohus.

34

Mis puudutab teiseks vajadust kaitsta notarite ametivolituste nõuetekohast täitmist, kuivõrd neid iseloomustab kõrge professionaalsuse tase, siis tuleb märkida, et on tõsi, et direktiivi 2000/78 artikli 6 lõike 1 punkt c lubab kehtestada tööle võtmise vanuse ülempiiri kõnealuse ametikoha koolitusnõuete alusel.

35

Komisjon rõhutas sellega seoses siiski, et riigisiseste õigusaktide kohaselt peab notarite konkursil kandideerijal olema õigusharidust tõendav diplom ja ta peab tõendama, et ta on läbinud 18kuulise notaripraktika, millega notari elukutset tavaliselt alustatakse, kuna kõik notarite konkursi edukalt läbinud kandidaadid loetakse pärast 120päevase kohustusliku kandidaaditeenistuse läbimist sobivaks notarina töötama. Järelikult ei puuduta seaduse nr 1365/1926 artiklis 1 kehtestatud vanusepiir 50 eluaastat eelmises punktis nimetatud eesmärki, kui eelotsusetaotluse esitanud kohtu kontrollist ei selgu teisiti.

36

Kolmandaks tuleb eesmärgi kohta hõlbustada notariametis põlvkondade vahetumist ja notariameti noorenemist märkida, et sellise tööhõivepoliitikat hõlmava üldise huvi eesmärgi õiguspärasust ei saa põhjendatult kahtluse alla seada, kuna see kuulub nende eesmärkide hulka, mis on sõnaselgelt nimetatud direktiivi 2000/78 artikli 6 lõike 1 esimeses lõigus ning vastavalt EL lepingu artikli 3 lõike 3 esimesele lõigule kuulub tööhõive kõrge taseme edendamine liidu taotletavate eesmärkide hulka (vt selle kohta 2. aprilli 2020. aasta kohtuotsus Comune di Gesturi, C‑670/18, EU:C:2020:272, punkt 36 ja seal viidatud kohtupraktika).

37

Lisaks peab meelde tuletama, et tööhõive edendamine on vaieldamatult liikmesriikide sotsiaal‑ või tööhõivepoliitika õiguspärane eesmärk, eriti juhul, kui soovitakse soodustada noorte pääsu kutsealale (19. juuli 2017. aasta kohtuotsus Abercrombie & Fitch Italia, C‑143/16, EU:C:2017:566, punkt 37 ja seal viidatud kohtupraktika).

38

Täpsemalt öeldes võib eesmärk luua vanuseline struktuur, mis koosneb tasakaalustatult nii noorematest kui ka eakamatest töötajatest, et soodustada noorte töölevõtmist ja edutamist, optimeerida personalihaldus ja ennetada võimalikke vaidlusi, mis puudutavad töötaja võimet teatud vanusepiiri ületamisel oma tegevust jätkata, püüdes samas tagada kvaliteetse notariteenuse, olla tööhõivepoliitika ja tööturu õiguspärane eesmärk (vt selle kohta 21. juuli 2011. aasta kohtuotsus Fuchs ja Köhler, C‑159/10 ja C‑160/10, EU:C:2011:508, punkt 50).

39

Praegusel juhul tuleb märkida, et seaduse nr 1365/1926 artikli 7 kohaselt võib notar töötada kuni 75aastaseks saamiseni. Lisaks ei ole Itaalia valitsus toonud välja asjaolusid, mis viitaksid sellele, et erinevad vanuserühmad konkureeriksid omavahel tööturul, kus notarid tegutsevad. Vastupidi, Euroopa Kohtu käsutuses olevast toimikust nähtub, et põhikohtuasjas kõne all oleval notarite konkursil võeti konkursi katsete tulemusel vastu vaid 419 kandidaati, samas kui oli 500 vaba notari ametikohta, mis olid nimetatud seaduse artikli 1 kohaselt mõeldud alla 50aastastele. Seega näib, kui eelotsusetaotluse esitanud kohtu kontrollist ei selgu teisiti, et selle artikliga kehtestatud vanusepiir ei ole mõeldud selleks, et edendada noorte juristide pääsu notari kutsealale.

40

Neil asjaoludel tuleb käesoleva kohtuotsuse punktides 33–39 nimetatud asjaolusid arvestades tõdeda, et kuigi Itaalia valitsuse viidatud eesmärki tagada pikemaks ajaks stabiilne notariametis tegutsemine enne pensionile jäämist, eesmärki kaitsta notari ametivolituste nõuetekohast täitmist ja eesmärki hõlbustada notariametis põlvkondade vahetumist ja notariameti noorenemist, võib pidada direktiivi 2000/78 artikli 6 lõike 1 tähenduses õigustatud eesmärkideks, ei ilmne, et põhikohtuasjas kõne all olev riigisisene õigusnorm selliseid eesmärke taotleks, kuid seda asjaolu peab kontrollima eelotsusetaotluse esitanud kohus.

41

Juhul kui eelotsusetaotluse esitanud kohus peaks siiski jõudma järeldusele, et selle sättega taotletakse neid eesmärke, peavad nende saavutamiseks kasutatud vahendid olema direktiivi 2000/78 artikli 6 lõike 1 sõnastuse kohaselt „sobivad ja vajalikud“.

42

Seega peab eelotsusetaotluse esitanud kohus kontrollima, kas seaduse nr 1365/1926 artikliga 1 on võimalik saavutada samu eesmärke, ilma et kahjustataks ülemäära nende notariametisse kandideerivate isikute õiguspäraseid huve, kes on vähemalt 50aaastased ja kes on selle sätte alusel jäetud ilma võimalusest sellel kutsealal tegutseda.

43

Sellega seoses tuleb meelde tuletada, et liikmesriikide pädevate asutuste ülesanne on leida õige tasakaal erinevate asjasse puutuvate huvide vahel (2. aprilli 2020. aasta kohtuotsus Comune di Gesturi, C‑670/18, EU:C:2020:272, punkt 43 ja seal viidatud kohtupraktika).

44

Nimelt tuleb harta artikli 21 lõikes 1 sätestatud vanuselise diskrimineerimise keeldu tõlgendades lähtuda harta artikli 15 lõikes 1 tunnustatud õigusest tööle. Seetõttu tuleb pöörata erilist tähelepanu eakamate töötajate osalemisele tööelus ning ka majanduslikus, kultuuri‑ ja ühiskondlikus elus. Nende isikute hoidmine tööelus soodustab eelkõige tööjõu mitmekesisust. Nimetatud isikute tööelus hoidmise eesmärki tuleb siiski arvestada muid võimalikke lahknevaid huvisid austades (2. aprilli 2020. aasta kohtuotsus Comune di Gesturi, C‑670/18, EU:C:2020:272, punkt 44 ja seal viidatud kohtupraktika).

45

Itaalia valitsuse viidatud esimese eesmärgi kohta piisab kui korrata, nagu käesoleva kohtuotsuse punktis 33 eespool märgitud, et nende notarite õigus saada pensioni, kes lõpetavad oma teenistuse, kui neil täitub sellel kutsealal tegutsemiseks lubatud vanusepiir 75 eluaastat, sõltub sellest, kas nad on notarina töötanud vähemalt 20 aastat.

46

Seega näib, et kehtestades notariametis tegutsemiseks vanusepiiri 50 eluaastat, võtmata arvesse kutsetegevuse minimaalset kestust, mis on vajalik, et notaril tekiks 75 eluaasta vanusepiiri täitumisel õigus nõuda pensioni maksmist, läheb seaduse nr 1365/1926 artikkel 1 vajalikust kaugemale – mida eelotsusetaotluse esitanud kohus peab siiski kontrollima –, et tagada pikemaks ajaks stabiilne notariametis tegutsemine, säilitamaks sotsiaalkindlustussüsteemi jätkusuutlikkust.

47

Mis puudutab Itaalia valitsuse esile toodud teist eesmärki, siis nagu on käesoleva kohtuotsuse punktis 34 märgitud, lubab direktiivi 2000/78 artikli 6 lõike 1 punkt c kehtestada tööle võtmise vanuse ülempiiri, arvestades asjaomase ametikoha koolitusnõudeid. Ent nagu käesoleva kohtuotsuse punktis 35 rõhutatud, kuna see koolitusnõue piirdub notarite konkursi läbinud kandidaatide puhul 120päevase kohustusliku kandidaaditeenistusega, samas kui nad võivad töötada kuni 75. eluaastani, siis on selge, et asjaolu, et sellel konkursil lubatakse osaleda üksnes alla 50aastastel kandidaatidel, läheb kaugemale sellest, mis on selle tegevusala koolitusnõuete tagamise eesmärgi saavutamiseks vajalik.

48

Kolmanda eesmärgi puhul tuleb eelotsusetaotluse esitanud kohtul kontrollida, kas liikmesriigi seadusandja on talle sotsiaal‑ ja tööhõivepoliitika valdkonnas antud ulatusliku kaalutlusõiguse teostamisel leidnud õiglase tasakaalu notariametis põlvkondade vahetumise ja notariameti noorenemise hõlbustamise eesmärgi ning eakamate töötajate jätkuva tööelus osalemise vajaduse vahel, kuna need töötajad on selle tunnuse tõttu rohkem haavatavad. Lisaks, nagu on märgitud direktiivi 2000/78 põhjenduses 6, tunnustab ühenduse töötajate sotsiaalsete põhiõiguste harta, mis võeti vastu Strasbourgis 9. detsembril 1989 toimunud Euroopa Ülemkogu kohtumisel, vajadust võtta asjakohaseid meetmeid vanurite sotsiaalseks ja majanduslikuks integreerimiseks.

49

Sellega seoses tuleb märkida, et notariametisse saamise konkursile lubamiseks 50 eluaasta vanusepiiri kehtestamine tekitab juurde vabu ametikohti, mida saavad täita nooremad kandidaadid, ning võib seega kujutada endast sobivat vahendit notariametis põlvkondade vahetumise ja notariameti noorenemise hõlbustamise eesmärgi saavutamiseks, kuid seda tingimusel et selline meede ei lähe kaugemale sellest, mis on nimetatud eesmärgi saavutamiseks vajalik, ega kahjusta ülemäära puudutatud isikute huve. Liikmesriigi kohus ei pea sellises olukorras võtma arvesse mitte ainult nende võimet sellel kutsealal tegutseda, vaid võtma arvesse ka kahju, mida see meede võib puudutatud isikutele põhjustada (vt selle kohta 6. novembri 2012. aasta kohtuotsus komisjon vs. Ungari, C‑286/12, EU:C:2012:687, punkt 66).

50

Käesoleval juhul ei ole esiteks väidetud, et sellele konkursile lubamiseks 50 eluaasta vanusepiiri kehtestamine oleks põhjendatud nende kandidaatide võimega sellel kutsealal tegutseda. Teiseks, nagu nähtub käesoleva kohtuotsuse punktist 39, jäi põhikohtuasjas kõne all oleval notarite konkursil täitmata suur hulk ametikohti ning seega ei pääsenud nooremad kandidaadid notariametisse ja 50aastaseks saanud kandidaadid jäid ilma võimalusest oma oskusi sellel konkursil osalemisega proovile panna, mistõttu näib, et kehtestades sellise vanuspiirangu, läheb seaduse nr 1365/1926 artikkel 1 kaugemale sellest, mis on notariametis põlvkondade vahetumise ja notariameti noorenemise hõlbustamise eesmärgi saavutamiseks vajalik.

51

Kõiki eeltoodud kaalutlusi arvestades tuleb esitatud küsimusele vastata, et harta artiklit 21 ja direktiivi 2000/78 artikli 6 lõiget 1 tuleb tõlgendada nii, et riigisisene õigusnorm, mis kehtestab notariametisse saamise konkursil osalemiseks vanusepiiri 50 eluaastat, on nimetatud sätetega vastuolus niivõrd, kuivõrd näib, et asjaomase sättega ei taotleta eesmärki tagada pikemaks ajaks stabiilne notariametis tegutsemine enne pensionile jäämist, eesmärki kaitsta notari ametivolituste nõuetekohast täitmist ja eesmärki hõlbustada notariametis põlvkondade vahetumist ja notariameti noorenemist, ning igal juhul läheb kaugemale sellest, mis on nimetatud eesmärkide saavutamiseks vajalik – seda tuleb kontrollida eelotsusetaotluse esitanud kohtul.

52

Kuna põhikohtuasja poolte jaoks on käesolev menetlus eelotsusetaotluse esitanud kohtus pooleli oleva asja üks staadium, otsustab kohtukulude jaotuse liikmesriigi kohus. Euroopa Kohtule seisukohtade esitamisega seotud kulusid, välja arvatud poolte kohtukulud, ei hüvitata.

Esitatud põhjendustest lähtudes Euroopa Kohus (teine koda) otsustab:

Euroopa Liidu põhiõiguste harta artiklit 21 ja nõukogu 27. novembri 2000. aasta direktiivi 2000/78/EÜ, millega kehtestatakse üldine raamistik võrdseks kohtlemiseks töö saamisel ja kutsealale pääsemisel, artikli 6 lõiget 1 tuleb tõlgendada nii, et riigisisene õigusnorm, mis kehtestab notariametisse saamise konkursil osalemiseks vanusepiiri 50 eluaastat, on nimetatud sätetega vastuolus niivõrd, kuivõrd näib, et asjaomase sättega ei taotleta eesmärki tagada pikemaks ajaks stabiilne notariametis tegutsemine enne pensionile jäämist, eesmärki kaitsta notari ametivolituste nõuetekohast täitmist ja eesmärki hõlbustada notariametis põlvkondade vahetumist ja notariameti noorenemist, ning igal juhul läheb kaugemale sellest, mis on nimetatud eesmärkide saavutamiseks vajalik – seda tuleb kontrollida eelotsusetaotluse esitanud kohtul.